Eesti keskaegsed linnad
Tavaliselt istuti koos väiksemas
raetoas või raekantseleis. Tähtsamad koosolekud ja külaliste vastuvõtmine toimus
suures raesaalis. Raekoja allkorrusel asusid kauplused, keldris peenema seltskonna
joomakoht. Samuti asus seal varakamber ja arestikambrid.
Raekoja esisel väljakul oli paar korda nädalas turg. Et ka keskajal esines juba
tänapäeval nii levinud petmist oli väljaku ääres vaekoda, kus kontrolliti kõik kaale ja
mõõte. Raekojaplatsist saigi aja jooksul tähtsaim kogunemiskoht. Seal tehti
teatavaks otsuseid, peeti etendusi. Raekoja esised väljakud olid ka kohad, kus viidi
täide kohtuotsuseid. Väiksemad süüdlased seisid häbipostis või talutati neid läbi
linna, kaks häbikivi kaelas ja seakarjused ees ning taga. Raekojaplatsil viidi täide ka
peksukaristusi ning hukkamisi. Inimesi hukati viiel erineval moel: surm rattal, põletati
elusalt, maeti elusalt, poodi või raiuti pea maha