Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Kiirguskaitseline tegevus peaks haarama laiemas tähenduses ka mitteioniseerivad
kiirgused.
Kuid raadiolaine ja mikrolaine sagedusega kiirgust kasutavad uurimismeetodid ei ole
kaasaja teaduse seisukohast riski suurendavad.
Nende kiirguste ja ultraheli diagnostikaseadmetes kasutatav energia pole kudede
kahjustamiseks piisav, näiteks ei põhjusta kudede ülemäärast soojenemist.
Seega räägime kiirguskaitsest praktilises tähenduses ainult kiiritusravis, röntgen- ja
radionukliiddiagnostika puhul.
Kiirgusdoosi suurus sõltub paljudest teguritest.
Kiirgusdoosi mõõtmist nimetatakse dosimeetriaks.
Kiirguskaitse eesmärk on välistada kiirguse akuutne toime, st. deterministlikud efektid
ja viia miinimumini stohhastiliste efektide st. somaatiliste ja geneetiliste muutuste
tekke risk.
Kiirgusdoose on alati otstarbekas võrrelda loodusliku kiirgusfooni poolt tekitatud
doosidega.
Looduslik foon mõjutab kõiki inimesi, personaalne kogudoos sõltub inimese
annaabi.ee 
