Mõju avaldub tihti hiljem või pikka aja vältel (näiteks astma). Kuni 5 aastaste laste arvele langeb kuni 40% keskkonna negatiivsest tervisemõjust. Eriti ohtlik on radioaktiivne kiirgus. Kiirguse toime lõhub olemasolevaid rakke, tungib ka DNA-sse. See tekitab vähki ning teiste rakkude väärarenguid. Paljude rakkude hävimine üheaegselt võib põhjustada surma. Lapsed on tundlikumad kui täiskasvanud. Ohuallikad Eesti jaoks on näiteks avariid radioktiivset ained transportivate sõidukitega, tuumarelva välja tulistamine kuritegeliku gruppi poolt või sõja seisukorras. Seega võib öelda et meile elamiseks on väga tähtis puhas keskkond. Inimese tervist pole võimalik parandada ainult ravimitega. Tuleb tagada ka keskkonnasaastest tingitud tervise kahjustuste vältimine. Viimaste aastate positiivseima suundumusena on Eestis elukeskkonna planeeringute koostamisel hakatud korraldama terviseriskide hindamist
hukkub 269 inimest.Sureb NL-I juht Juri Andropov, tema asemel tõuseb riigi etteotsa Konstantin Tsernenko.Kõik relvastuse piiramise alased kõnelused lõpevad ning külm sõda kogub taas hoogu, paljuski seoses USA "tähtede sõja" programmiga 1985 Sureb NL-I juht Konstantin Tsernenko. NLKP peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov, algavad mitmed reformid 1986 Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimub plahvatus, õhku paiskub suur kogus radioktiivset ainet.Reagan ja Gorbatsov kohtuvad Reykjavikis. Lepitakse kokku, et sajandi lõpuks likvideeritakse ka kõik tuumarelvad (plaan ebaõnnestub) 1987 Hirvepargi koosolek MRP pakti avalikustamiseks 1988 Sini-must-valge lipu väljatoomine, laulev revolutsioon 1989 NL lõpetab vägede väljatoomise Afganistanist.Revolutsioonid Ida-Euroopas, lõhutakse Berliini müür 1990 Hiina kommunistlik valitsus surub veriselt maha Taevase Rahu väljakul toimunud meeleavalduse.Külm sõda kuulutatakse lõppenuks