Plii
Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes;
mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase
edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes
tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga).
LEIDUMINE
Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe
(14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm).
Plii on üks sellistest elementidest, mille mass
maakeral pidevalt suureneb. See on tingitud uraani
ja tooriumi lagunemisest, viimaste
radioaktiivridadesse kuuluvate elementide (teiste
seas raadiumi, radooni, plutooniumi) lõppsaadus
ongi plii.
Loodusliku päritoluga vees on plii sisaldus väga
väike (ookeanis keskmiselt 0,03 mg/l ja jõgedes 0,2
8,7 mg/l).
KASUTAMINE
Pliid kasutatakse muuhulgas autode akudes koos
väävelhappega.
Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite
ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja
emailitööstuses.
Plii ja tina sulamit (jootetina) kasutatakse
elektriliste kontaktide ja muude
annaabi.ee 
