Satanismi ajalugu
integreerivad. Sellised tegelased tunduvad teistele kohe heterogeensetena,
ehk vöörastena, satanistlikena.
Kui ristiusk tekib, siis kasutavad kristlased tegelikult Saatana printsiipe, et
ennast Iisraeli juurtest emantsipeeruda, et enda grupiidentiteeti luua. Alguses
on ristiusk veel ohustatud, kuna ta ei olnud konkreetse riigivöimuga seotud
ega toetatud usk, aga samas tahtis ta ka kuuluda väljavalitute hulka, nagu
israeliitide usk. Seetöttu radikaliseeritakse Saatana pilt. Esimest korda ilmub
Saatan isikuna Jeesusele körbes uues Testamendis ja annab möista, et ta on
profaanse maailma valitseja, mille vastu Jeesus ei vaidle. Vb et Kristusest
oleks peaaegu et satanist saanud, kui ta oleks reaalne persoon ja kuna ta
vöitleja ja hereetik tegelikult on, sest ta israeliite kritiseeris ja neile nö
“vööras” on, ehk heebreakeeles “Saatan”, aga seda ainult juhul, kui ta poleks
"jahvetanud" pidevalt