· 1963 - ÄÄREMAIL. · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Kevad Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. Luuletus räägib kevadest ja selle saabumisega kaasnevatest rõõmudest. Kodumaa Paljud on enne siit läbi läinud, nende varjugi enam ei paista; need, kes nende jälgedes käinud, neid ka enam ei ussidki haista. Rada on vaevakividest tihke; hukkunud eludest üdiseb rabu... Siiski! Kohiseb viljavihke; kärbitud tiibu kohendab abu. Emihõimude sammude raskus ergutab ikka veel tallaalust; põliseks siia mulda see laskus, kõmisev taplusest, teost ja valust. Luuletus räägib kodumaast. Sellest kui palju inimesi on selle maapinda tallanud ning iseseisvuse saavutamise raskusest. Tuul Lai ja avar aknatäis selgelt kastesinist tuult, kuldseid lõhnu kuslapuult aknatäis ja uksetäis. Alles une mustad jõed Kohisesid öises loas,
2. Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. 3. 1) redutseerimine CO või C-ga Maagi redutseerimist kõrgel temp süsinikuga nim karbotermiaks 2)redutseerimine alumiiniumiga Sellist tootmisviisi nim aluminotermiaks. Raua tootmine: 1) kaevandatud rauamaak peenestatakse 2) viiakse kõrgahju koos kivisöe ja lubjaliivaga. Segule juhitakse 900 kraadine kuum õhk 3) kõrgahjus tekib kõrvalsaadusena nn rabu ja sulametall(malm)tuleb alt välja 4.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 1) pliiaku 2)patareid 5. Elektrolüüs- redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel (elektrienergia abil). Elektrolüüs on endotermiline reaktsioon ! 6.Leelismetallid ja leelismuldmetallid 1.A rühma metalle nim leelismetallideks( Li, Na, K, Rb, Cs, Fr) 2.A rühma (Ca, Sr, Ba, Ra) Need on s-elemendid *Pehmed, kergesti lõigatavad
tõusnud. Ei ole tal pervi, / karjamaale veab välkuvaid järvi.", ,,Ähib ja uriseb augud su unne, / et sa end eneses kodus ei tunne.". Aastal 1944 põgenesid mõlemad luuletajad Eestist ja jätkasid loominguga välismaal. Kodumaast eemalolek kajastub ka mõlema luules. Mõlemad räägivad maha jäänud ja rüüstatud Eestist. Under kirjeldab, kuidas ,,Rada on vaevakividest tihke; / hukunud eludest üdiseb rabu...". Samuti väljendab naine ka lootust, et kunagi saab kõik korda, kirjutades ,,...Siiski! Kohiseb viljavihke; / kärbitud tiibu kohendab abu. / Esihõimude sammude raskus / ergutab ikka veel tallaalust...". Visnapuu justkui jutustab Eestiga, öeldes ,,Mul on sinu pärast nii kitsas, / sina teeäärne kodumaa.", ,,Kus on sinu rajatud hooned, / sinu aja tegude märk ? / Nüüd oled jälle kui toona: / üks kahele katkine särk.". Samuti avaldub ka tema luules lootusehelk: ,,..
Kuressaare Gümnaasium Elurada Luulekava Artur Adsoni ja Johannes Semperi luulest Koostaja: Triin Notton 11a klass Kuressaare 2009 Elurada Ühel päeval lähen ma, loobudes kõigest, mis vait on ja paigal (1:15). Ühel päeval lähen ma tallama teid ja radu, teispoole soid ja rabu, teadmata, mis ees on (1:15). Maailm kui vallatu mu ümber kilkab, päev helgib minusse kui kastetilka, võib igast sädemest nüüd tõusta lõõm (1:29). Naeratus mängleb kõigi suudel, hingesse helli lootusi sujub. See on tõusmine ellu uude (1:23). Hullustest toitu, keha noor: tules on elu, ei tukis (1:32)! Kurku lämbub kord naer, kord nutt õnnest, mis kogemata (1:33). Sa tahad minna, välja, kõrgemale tõusta üles (1:61). Mu meeled täis on erksust ja huvi (1:96). Aga kuhu
Isikustamine: päev õheneb Metonüümia: vaevalt veel talle söendab toetuda varvas Hüperbool: ja siis – ja siis, kivistund roosid Oksüümoron: palavad sõnad jäätusid suus Riim: lõppriim (varvas-arvas) 2. „Kodumaa“ Epiteet: Rada on vaevakividest tihke Metafoor: vaevakividest Isikustamine: üdiseb rabu, kohendab abu Metonüümia: kärbitud tiibu Hüperbool: sammude raskus Riim: lõppriim (tihke-viljavihke) 3. „Lahti“ Epiteet: püüdmaks jahedat tähtede pärga Võrdlus: rahul kui kivid raunas; kohiseks alla kui murdja lind Metafoor: keelemärga Isikustamine: kõigutab paigalseis, õnn ehmataks Riim: lõppriim (tagus-magus) Retooriline küsimus: Mis oled sa teind, mis on sinu süü
VORMISTIKUST: · Ains part lõputa · Ainsuse illat: -sse · Aga ka appi, ajju, ellu, harru, hätta, itta, mällu, ojja, pallu, rappa, tallu, uttu, võssa. · Illat: koju. Ines: kodus e kodu. Elat: kodust e kodunt e kottu · de-mitmus · Mitm part: -sid · Aga ka alu, huve, jadu, kalu, kanu, kavu, kehi, keni, kive, kruve, kõvu, lavu, linu, maju, mune, ninu, nõvu, omi, osi, pahu, palu, pühi, rabu, sabu, samu, sõnu, teri, vabu, vanu. · Sõnad hägu, idu, kubu, lagu, luga, pidu ja sagu on AVlikust tüübist hakanud siirduma AVta tüüpi. Neid võib muuta mõlemal viisil. Alltüüp NIMI · Nimi, nime, nime, nimesse, nimede, nimesid, nimedesse · Ains nom lõpul i · Ühetüvelised: hani, lovi, lõhi, lõvi, lävi, nimi, suvi, süli, tüvi · Kahetüvelised: kusi, lumi, meri, mõni, tuli, uni, veri Alltüüp SEMINAR
Nende tootmine tegi võimalikuks boornitriidi(BN) tootmise, samasuguses seades ja samadel tingimustel saadakse peaaegu sama kõva kui teemant(enam kui 9,7). Erinevate meetotidetga saadatakse ka räninitriidi Si3N4, näiteks paagutamisel saadakse väga tugev keraamika ning kasutatakse musta ja värviliste metallide töötlemiseks. Alumiiniumnitriid(AlN) on perspektiivne keraamiline materjal mikroelektroonikas, nanotehnoloogias jne. Pindade puhastamiseks kasutatakse veel mineraalset rabu, teraskuule, poleerimiseks kasutatakse CeO, TiO2, Krokus punast, Krokus rohelist. Süsinikterastes sisaldub peale Fe ja C kuni 0,5% Si, kuni 1% Mn. Mitte rohkem kui 0,05% S (kuumrabedus), 0,05% P (külmrabedus). Konstruktsiooniteras sisaldab 0,1-0,8% süsinikku ning on detailide, mehhanismide, konstruktsioonide valmistamiseks tehnikas ja ehitusel . Instrumentaalteras sisaldab 0,7-1,3% süsinikku ning on suure kõvadusega ja tugevusega, lõikeriistade valmistamiseks, kõvadus
nutnud, tema seisis muidu niisama. Ka koera polnud tal kõrval haugatamas, vaid ta seisis ihuüksi, sest iga uus kellalöök tegi südames nagu hella valu. Nõnda helisevad kirikukellad ainult Vargamäel ja ei ole suures laias maailmas teisi niisuguseid kirikukelli. Ainult ühel meistril ja selgi ainus kord elus, on õnnestunud valada nii imelised kirikukellad. Ilmas on muid ilusaid ja kalleid asju, aga seal ei ole kuski niisugust pühapäevahommikut ja kirikukelli, sest pole ju neid soid ja rabu, mis annaksid kelladele õige helina. Indrek teab seda nüüd, sest ta on linnas elanud ja teiste kirikute kelli kuulnud. Ja sellepärast tundub talle, et leidugu maailmas ükskõik kuipalju aardeid, ometi jääb ta vaeseks, sest tal pole kustki võtta Vargamäe pühapäevahommikut, ega kirikukelli... Mõni seda teab, kui kaua Indrek nõnda õueväravas oleks seisnud, kui mitte poleks tulnud isa hobustekoplist ja küsinud: ,,Mis siis sina seal nii väga vahid?"
annaabi.ee 
