Kohvi sõltuvus
Järgnevalt läbivad seemned ehk meie mõistes kohvioad mitmetasandilise mikrobioloogilise käärimisprotsessi. Pärast
mikrobioloogilist mõjutust rohelised oad kuivatatakse, sorteeritakse ja röstitakse. Just röstimine kindlustabki olulisel
määral tulevase kohvi värvuse, maitse ja lõhna. Tavaliselt toimub röstimisprotsess kinnistes trumlites temperatuuril
200...220° C. Röstimisel kaotavad oad peamiselt eralduva vee arvelt kuni viiendiku oma massist, nad paisuvad ja
rabestuvad ning ubades tekivad uued aroomained. Juhul kui veekaotus moodustab 10%, on tulemuseks heledalt röstitud
oad, juhul kui veekaotus moodustab 20%, on tagajärjeks tumeda röstiga oad, nende kahe vahepeale jäävad keskmise
röstiga oad.
Et kohv on ajalooliselt väga mitmepalgeline jook, siis tuntakse maailmas ka palju erinevaid röstimisviise. Müüdava kohvi
kaubamärgid on kokkusegatud erinevat sorti kohviubadest, sest siis saab kohv rikkalikuma aroomi ja maitsevarjundi.