Inimese vari
naeris karmilt: "Ho-ho-hoo!"
Siis süütas Maret lambi ja ruttas jälle haige juurde. Ta tuli sisse, vaatas silmapilgu vaikides haiget. Märg koer lähenes sellele, nuusutas
See lamas liikumata, nägu põsega vastu seina pööra-tud, silmad kinni, käed rippu ja hakkas urisema. Siis lahkusid nad jälle mõlemad.
kõrval. Maret hakkas rabelevail käsil ta rõivaid ja jalarätte päästma. Ta ei pannud vastu, Nii ei saanud Maret metsavahilt mingit lohutust. Ta pidi üksi kandma oma muret.
ei liigutanud end ega vastanud küsimus-tele. Siis asetas Maret ta selili voodisse. Kui päeva jooksul inimesi üle jõe sõitis, kes vähegi kuulata tahtsid, siis kaebas ta
Ta lamas pool-alasti, verised põlved paljad, pea jälle imelikult taha murtud ja laialt juhtumuse üle ja palus nõu
annaabi.ee 
