Turvas
0,5-1 mm
Turbaalad katavad 22 % Eesti
Vabariigi pindalast. Eesti
arvestatav turbavaru on ~2,4
miljardit tonni, sellest kogusest on
praeguseks ette nähtud
tööstuslikuks tootmiseks 775
miljonit tonni turvast.
Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast
Madalsooturbaist on meil kõige
levinumad puuturvas, puu-
pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas.
siirdesooturbaist puu- ja
puutarnaturvas.
rabaturbaist ülekaalukalt
põhiliselt pruunist turbasamblast
tekkinud nn fuskumiturvas.
Turvas jagatakse maavara kahte
põhirühma – vähe- ja hästilagunenud
turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas
on hinnatud aianduses
kasvusubstraadina, hästilagunenud
turvas läheb valdavalt kütteks.
Kaevandamine
19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui
300 käsitsi kaevandatud turbaauku. Need
asusid põhiliselt mõisamaadel.
Alates 1860