Benseenituuma ajalugu
[1]
Esimese teooria üks loojatest oli saksa keemik August Kekulé (teised olid Cooper,
Erlenmeyer, Butlerov jpt) umbes 1862. aastal (lõplikult 1865.aastal). Teadlane ise, oma
biograafias, meenutas kuidas ta selle struktuuri peale tuli. Nimelt, sel ajal, kui ta õpikut
kirjutas ja see edeneda ei tahtnud jäi ta kamina ees tukkuma. Pooleldi unes olles olevat silme
ees hakkanud aatomite ahelad keerlema ja väänlema nagu maod. Äkki üks sellistest
,,madudest" oli haaranud end sabast. Sellest rabatunad ärganud Kekulé üles ja samal öösel
pani kirja benseeni struktuuri hüpoteesi.[3]
Probleemid struktuuriga
Kekulé pakutud struktuuri alusel peaks vahelduma benseenil üksik- ja kaksikside molekulis
vaheldumisi, see tähendab et benseenil peaks olema kaks ortoasendussaadust. Tegelikkuses on
aga need valemid täiesti identsed, mis tähendab, et Kekulé valemi abil ei saa kõiki benseeni
omadusi seletada.