„Leegitsev süda“ August Gailit
teda elu lõpuni.
3. Anu seisab kannatustele väga hästi vastu, ta elu on olnud väga raske ja piinarikas, kuna
lapsena olles keegi teda ei tahtnud ja elas seal kuhu ta võeti aga keegi ei tahtnud teda, kuna
ta ainult laulis ja oli õnnelik. Kui Rabaraud käskis tal talust ära minna, siis ta võttis seda
väga rahulikult, kuigi ta ei tahtnud seda teha ja läks rahulikult. Kindlasti oli tema sünnitus
üks valus kogemus samuti, aga ta elas ka selle üle. Kui ta alati Rabarauga kokku sai, oli
mees vihane ja pidevalt karjus naise peale või alandas teda kui ka Joosepit, aga Anu võttis
selle rahulikult vastu ja ei teinud midagi, ta oli õnnelik, et Rabaraud oli andnud talle sellise
poja. Siiski ta kannatas natukene kui ta poeg Joosep läks laia ilma ja jättis teda üksi
Tuulemäele, kus ta oli peaaegu alati üksi, ta tundis Joosepist puudust.
4. Anu kasvatas Joosepit vaikselt ja rahulikult, Joosep ise oli ka selline, samal ajal kui teised