Kiililised
Isased kiilid hoiavad oma territooriumi ning püüavad paaritumiseks emaseid. Märgates mõnd
sobivat, lendavad nad juurde ning haaravad oma tagakeha tipus asetsevate sabalisanditega
emasel kukla tagant kinni. Rabakiilid paarituvad taimestikul istudes, see kestab umbes pool
tundi. Kui neid paaritumise ajal häirida, siis tõusevad nad tandemina lendu ja maanduvad mujale,
et poolelijäänud tegevust jätkata.
Pärast paaritumist isane lahkub ning emane suundub üksi munema. Selleks lendab ta rabalauka
või mõne teise sobiva väiksema veekogu kohal ning pistab tagakeha madalasse vette või märja
turbasambla vahele.
Munast koorub ussikesesarnane eelvastne, kes peagi kestub. Eelvastse kestast väljub vastne.
Vastsed elavad veetaimestiku vahel või madalama veekogu põhjas kaks kuni kolm aastat. Nad
kasvavad kuni 25 millimeetri suuruseks ja kestuvad umbes kümme korda, kuni saavutavad
täiskasvu ning on valmis veest välja ronima. Enne viimast kestumist kogunevadki vastsed