". Viimane küsimus(tik) on üsna agressiivne, esmalt antakse infoküllane taust, otsa esitatakse järjest kaks küsimust mõjub agressiivse lõpuspurdina ja lisab pinget. Seega tõuseb see osa tervikust eriti esile, paistab vastamata jätu juures omamoodi ,,saladusena" ja kergitab pinget. See kulmineerub teise allika poole pöördumisega. Et rohkem küsimusi ei järgne, siis jahenemist ei toimu. Mõjub selgelt kirss- küsimusena selle tort-situatsiooni tipus. Lõpus võiks aga olla raamistav küsimus, mis selle köie otsa riputamise situatsiooni viisakalt maa peale tooks. Aasmäe intervjuus on tajuda sihipärast kiirenevat rütmi, paraku puudub aga spontaanne dialoog vestluspartneriga.
esialgu kasutusel raamatukoguna, hiljem hakati seal tähtsaid lepinguid allkirjastama. Oma pisut eksitava nimetuse sai fresko 18. sajandil : maali põhiteemaks on tegelikult filosoofia (mõningatel andmetel on teos tuntud ka selle nime all) ja seda peetakse tolleaegsete olulisemate ilmalike tõekspidamiste kajastuseks. Tähtsaimal kohal - maali keskpunktis- seisavad kaks antiikaja suurimat filosoofi: Platon ja Aristoteles, kellede tähtsuse toob veelgi paremini esile pildi ülaserva raamistav võlvkaar ning keskele koonduv perspektiiv. Ülejäänud pildil asetsevad inimfiguurid, kelle seas on äratuntavad väga mitmed antiikaja õpetlased, on jaotunud väikesteks gruppideks, mis on omakorda paigutunud pildiruumi suhtes ringikujuliselt. Kompositsioon on renessansiajale kohaselt hästi sümmeetriline: sirged, mööda ehitise detaile jooksvad, horisontaalsed jõujooned; kahel pool all servas teineteist tasakaalustavad inimgrupid ning ülalpool kõrguvad
annaabi.ee 
