BAKALAUREUSETÖÖ Merekaitseala võrgustikud Läänemeres
Viimasel
ajal on hakatud üha rohkem mõistma, et mereelustik on väga tundlik sellisele survele ja
merekaitsealade loomine ja merekasutuse parem planeerimine on üks põhilisi vahendeid
loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks (Internet 1).
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja jätkusuutlikuks mere poolt pakutavate
ressursside majandamiseks on alates 1974. aastast allkirjastatud mitmeid rahvusvahelisi
ja riiklikke konventsioone ja poliitilisi raamdirektiive üle kogu maailma Läänemere
puhul näiteks Helsingi Komisjon. Antud dokumentide paljude nõudmiste seast on
merekaitsealade loomine üks olulisemaid vahendeid kaitse reguleerimisel (Boedeker et
al., 2010). Merealade kaitset korraldades peab arvestama puuduliku informatsiooniga nii
merekeskkonnast kui loodusressursside seisundist. Merekeskkond on väga dünaamiline,
kuid samas stabiilne, mille mõjutused on tihtipeale laiaulatuslikud (Internet 3).