söövad seltsinguna vanemaid okkaid), Harilik männivaablane (Diprion pini, vastsed Mänd: Männiokka-pahksääsk (Thecodiplosis brachyntera) vastsed okkatupes, söövad okkaid), Nõmme-võrgendivaablane (Acantholyda posticalis, vastsed söövad okkad kuivavad okkaid, okstel võrgendid), Väike-kuusevaablane (Pristiphora abietina, vastsed toituvad noortel okastel, kuusehekkides), Kase-harivaablane (Arge pullata, vastsed lehtedel, vahel söövad puud raagu), Kirju-lehisevaablane (Pristiphora wesmaeli, Nulg: Must-pahktäi (Aphrastasia pectinatae) valgete vahakarvadega täid okaste vastsed söövad okkaid), Lehise-tupekoi (Coleophora laricella, röövikud kaevandavad alaküljel. Nulu-tüvetäi (Adelges (Dreyfusia) piceae) valge vahakirmega kaetud täid noortes okastes), Männivaksik (Bupalus piniaria, röövikud söövad okkaid), arvukalt tüvel
• Külmavaksik on liblikas,kelle Metsa- valmikud tegutsevad külmavaksik sügiseti,pärast esimesi öökülmasi. • Munad munetakse võrse enamasti pungade lähedale. • Kevadel arenevad munadest röövikud,kes toituvad pungadest ja noortest lehtedest,ning võivad puu lausa raagu süüa. • Üksikpuude kaitseks on soovitav panna septembri lõpul tüvedele liimivööd,mis ei lase lnnuvõimetutel emasputukatel võrasse munema. Kase-maltsaüraski hauded Kase- paiknevad peamiselt maltsaürask paksu ja keskmise koorega tüveosal. Kase-maltsaüraski asustust
Lehevaablased. Kollane karusmarja-lehevaablane - ebaröövik talvitub mullas, varakevadel nukkub. Kevadel algab lendlus ja munetakse lehtede alumisele küljele. Koorunud vastsed elavad koloonias ja toituvad põõsaste sees, seetõttu võib esimene pk jääda märkamatuks. Siis lähevad mulda nukkuma, paari nädala pärast ilmuvad teise pk valmikud, munevad uuesti sama põõsa lehtedele. Teine pk arvukam, suurem kahjustus. Teine pk võib põõsa vaid paari päevaga süüa täiesti raagu. Kahetiivalised. Pahksääsklased. Vaarika-pahksääsk vagel talvitub vaarikavarrel paha sees. Nukkub kevadel, õitsemise ajal ilmub valmik, kes muneb munad noortele võrsetele. Koorunud vaglad tungivad kohe võrsetesse, kus imevad taimemahla. Tekivad pahad. Ristõieliste kultuuride kahjurid Sarnastiivalised. Kapsa tuhktäi vastsed ja valmikud kahjustavad erinevaid ristõielisi. Eritavad mesinestet, millel areneb nõgiseen. Suguliste ja mittesuguliste põlvkondade vaheldumine
Kohastumine Kohastumused on loodusliku valiku tulemuseks. Kohanemine üks organism võib harjuda elukeskkonnaga. Kohastumine aeglane, pikaajaline ja toimub organismi rühmas. Kohastumused kasulikud omadused antud keskkonnas (need on suhtelised). Loomadel: · vajevärvus ümbruskonnaga ühte värvi; lehtedel rohelised, puudel putukad pruunimad (lehetäi). · Varjekuju või poos lehekujuline või oksa raagu meenutav (raagritsikas). · Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel:
mood: moe, pood:poe, praad: prae) · Laadivaheldusliku s-iga sõnadest kuulub siia paas. VORMISTIKUST: · Ains part lõputa tugevaastmeline tüvi (hoogu, kiudu, laadi, loodi, moodi, praadi) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või partitiiviga kokkulangev tugevaastmeline tüvi (kiusse e kuidu, paesse e paasi, loesse e loodi, loosse e loodu, lõasse e lõõga, raosse e raagu, saosse e saadu, tõusse e tõugu) · de-mitmus de-tunnuseline ja tugevas astmes (laugude, lõõgadesse, moodides, praadidest, roogadele) · Mitm part sid-lõpuline või lõputa (hoogusid e hooge, laugusid e lauge, loodisid e loode) · i-mitmus puudub PÕHITÜÜP SÕBER · sõbra, sõpra, sõbrasse e sõpra, sõprade, sõpru e sõprasid, sõpradesse e sõbrusse · nõrgeneva vältevaheldusega ains nom ja gen 2-silbilised sõnad · sõnad, mille lõpul on l, r või v
Ja märtsikuu sees till-till-till, Meil näitab ennast lumelill. Jääd pika ninaga, ahaa, Sest nalja ja aprillis sasb. Ai-ai,ai-ai,ai-ai,ai, Ilm üsna soe on juba mais. Nüüd mere ääres päris pruun Võid olla, sest on juunikuu. Suu maasikatest täitsa kriim, Sa naerad juulis ih-ih-hii. Ning augustis on lausa lust, Kõik viljad valmis saavad just. Septembris lapsed kooli kõik, on tänavatel nende hõik. Oktoobris kuldsed lehed veel, On puudel ja ka pargiteel. Novembris puud on raagu jäänd, Sa kuuled vihma, tuule häält. Detsembris ole korralik, Sest piilub sind ju päkapikk. AASTARING Nii tihti ennast muudab ilm, Sest väga ikk on aastaaring. Kevad, suvi, sügis, talv, Kui üks jääb puudu, siis on halb. On aastas kokku kaksteist kuud, Kõik üle loetud on nad ju. SÕRMEDE TALV Väike Ats teeb lumepalli, Nimeta Mats on ammu valmis, Pikk Peeter teeb uisuraja. Põidla Mann on tubli uisitaja, Näpu Mikk on hea ja kena. Koos on tore lõbutseda.
annaabi.ee 
