Antennid jagunevad laias laastus kaheks: lainurk ja suundantennid. Nende vahe (peale selle, et suundantennid on reeglina võimsamad) on põhiliselt selles, et kui suundantenniga peab vastuvõtu suund olema väga täpselt teada (eksimist võib olla 5 kraadi), siis lainurkantenn on võimeline vastu võtma olenevalt antennist 6090 kraadi. Kui teile on tähtis teie arvuti hea käekäik, siis tuleks arvestada veel ühte pisikest jupstükki, mis raadiointerneti vastuvõtmisega peaks kaasas käima. Eriti kui teil on võrgus mitu arvutit. Selleks jupstükiks on piksekaitse. Üks korralik piksetabamus on võimeline maha põletama kalli raha eest ostetud seadmed ja takkaotsa kogu koduse arvutinduse (kaasaarvatud arvutite külge ühendatud lisaseadmed). Usun, et arvutus, kumb läheb odavamaks (kas piksekaitse või arvutipargi välja vahetamine) kaldub üsna kindlalt piksekaitsme kasuks. Piksekaitsmeta saate oma ühenduse tööle,
Seetõttu hoolimata sellest, et hubid/repeaterid lubavad võrku vedada suuremate kauguste taha, on LAN-iga ühendatavate võrgusõlmede arv piiratud. 1.3 Meedium Erinevates arvutivõrgu struktuurides kasutatakse erinevaid võrgumeediume: kohalikes arvutivõrkudes keerupaarvõrgud või koksiaalvõrgud, suuremat kiirust ja vahemaid nõudvates võrkudes fiiberoptilised võrgud, mobiilsetes ja raskemini ligipääsetavates kohtades raadiointerneti võrgud. 1.4 Keerupaarvõrgud Enimlevinud keerupaarvõrgu standard on cat5. Cat5 puhul on tegemist füüsilise kaabelvõrguga, kus võrgumeediumi moodustab omavahel keeratudvaskkiududest kaabel. Tegemist on ühe odavama ja mugavaima lahendusega kohtvõrkude ehitamisel. Cat5 puhul on andmeedastuskiirused 10/100/1000 Mb/s, ainukeseks suuremaks piiravaks teguriks on maksimaalne kaabli pikkus, soovitatavalt mitte üle 150 meetri. 1.5 Koaksiaalvõrgud
annaabi.ee 
