Tuumafüüsika
Füüsika KT
1) Seetõttu, et neutronite arv ei saa prootonite arvust erineda. Seda seetõttu, et neutroni mass on
veidi suurem kui prootoni oma ja stabiilsuseks peab olema mõlemate mass võrdne.
2) Elektron neeldub prootonis ja tekib neutron. Kuna elektroniga koos kiirgub antineutriiono, siis
elektroni neeldumisel kiirgub neutriiino. Selle puhul on tegemist neutroni beeta-raadioaktiivsosega.
3) Aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid
vabanevad kergesti. Sest üksikute prootonite või neutronite väljakiirgamine pole piisavalt
efektiivne.
4) Väikeste energiate puhul toimub elastne põrge, seejärel tekib tuum Z-Z+1. Suurema energia
puhul paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja ning lõhub tuuma kildudeks.
5) 1. Suurtes tuumades on alati neutronid ülekaalus ja lõhustumisel ei saa vabaneda mitu prootonit.
2