Kullassepp
1635.a allutati ka Tallinna
kullasseppasellid rännukohustusele, millest vähemalt neli aastat tuli veeta Saksamaal.1826 aastast
vaid vene impeeriumi käsitöökeskustes.
Valis sell rännuaastate lõpetamisel oma elu-ja töökohaks Tallinna, tuli tal sellina siinseid meistreid
teenida, kuni ta sai tsunfti ja rae nõusoleku meistriõigusi taotleda. Vahepeal uuriti põhjalikult tema
tausta rännuaastatel. Vajaduse korral hangiti lisaaandmeid nende linnade raadidelt ja
ametivendadelt, kus sell oma rännuaastatel oli töötanud. Meistriõiguste taotlemisel peeti vajalikuks
ka teatud varanduslikku tsensust viit kaalumarka hõbedat selli võtlavaba omandina.
Meistri kandidaadil tuli valmistada kahe kuuga oldermanni majas järelvalve all eksamitöö, ikka
kolmest esemest: kuldsõrmus, paarinitsiaalidega pussipead ning kihlapress.
Riia kirjalikes allikais esimesena a 1334 ettetulev kullassepp ei olnud sakslane vaid hoopis liivlane
Johannes Ribbenisse.