Volt on pinge mõõtühik, näitab palju tööd tehti kahe punkti vahel laengu ümbertõstmisel Oom on takistuse ühik 10. ELEKTROSTAATILINE VÄLI. VÄLJA TUGEVUS Elektrostaatiline väli on paigalolevaid elektrilaenguid ümbritsev väli Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E=F/q Vektori E suund ühtib väljas positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga punktlaengu väljatugevuse valem E=F/q=kQq/(r2q)=k [Q/r2 ] ühik on njuutonit kulani kohta [ N/C] 11. ELEKRTIVÄLJA JÕUJOONED mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat 12. MIS PÕHJUSTAB ÄIKEST Kuuma suvepäeva pärastlõunal hakkab maapinna lähedal soojenenud õhk kiiresti ülespoole liikuma, sest soe õhk on külmast kergem. Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on eelistatult negatiivne, väiksemate oma positiivne.
Elektriväljal on kindlad omadused põhiomadus: elektriväli mõjub elektrilaengutele jõuga Elektrivälja isel füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E=F/q Vektori E sound ühtib väljas positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga http://www.abiks.pri.ee E=F/q=kQq/(r2q)=kQ/r2 punktlaengu väljatugevuse valem Väljade superpositsiooniprintsiip Kui mitu laetud osakest tekitavad ruumi punktis elektrivälja tugevusega E1,E2,En, siis resultant välja tugevus selles punktis on E=E1+E2+...+En Elektrivälja piltlikumaks ettekujutamiseks kasutatakse jõujooni Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E suunatud piki selle joone puutujat (joonised) TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS. POTENSIAALNE ENERGIA. POTENSIAAL. PINGE
laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnast, milles laengud paiknevad. · Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale (1N/C) Fc E= , milles E elektrivälja tugevusega q F jõud (N) q elektrilaeng (C) Fc E= = k* Qq/r2q = k* Q/r2, , milles k elektriline konstant (9*109 N*m2/C2) q r- kaugus kahe laengu vahel · Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet. A U = , milles U pinge (V) q elektrilaeng (C) q A töö (J) ·Töö elektriväljas: kahe punkti vaheline pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise