Mõõtmine lõpeb kõige suurema mõõdetava rõnga parempoolsel äärel. 9. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 14.1, märkides ühtlasi ära, kas mõõdetud on heledaid või tumedaid rõngaid. Arvutage diameetrite kaudu Newtoni rõngaste raadiused ja seejärel nende ruudud. (Raadiuste otsene mõõtmine oleks ebatäpne, sest tsentraalne laik on küllalt suur ning seepärast on tsentri asukoha määramine raskendatud.) 10. Kandke koordinaatteljestikule funktsiooni r2j =f väärtustele vastavad punktid (y-teljel on r2j, x-teljel j ). Lähendage punktiparve sirgega. Kui mõõtmised on õigesti tehtud, asetsevad katsepunktid sirge lähemas ümbruses. Leidke vähimruutude meetodil sirge tõus Rλ0 koos A- tüüpi laiendmääramatusega usaldusnivool 95%. (Soovitame nii tõusu kui tema määramatuse leidmiseks kasutada füüsika II praktikumi arvutites olevat programmi “Lineaarne regressioon”. Selle kasutusjuhendi leiate töö nr 6 lisast
Valem (5.33) näitab, et ergutusvoo tekitamiseks peab ergutusmähisele olema rakendatud pinge. Pinge asemel kasutatakse harilikult püsimagneteid. Vastavalt Faraday'i seadusele jaguneb ankrupinge U2 ankrumähise pingelanguks R2I2, endainduktsiooni elektromotoorjõuks s2 = sL2I2 ja vastuelektromotoorjõuks E2 = kc. Alalisvoolumootori tunnusjooned. Mootori mehaanilise karakteristiku avaldamiseks tuleb avaldist (5.33) teisendada järgmiselt: R2Ms R2J L LJ U2 = + s + 2 sMs + 2 s 2 + kc . (5.34) kc kc kc kc Jagades valemi (5.34) suurusega kc ning kasutades superpositsiooniprintsiipi, saame R2 J R2 J J = = = TM , (k c ) 2 k c R2IM max MM max
annaabi.ee 
