keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat Ek=mv2/2 See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: Ek=Iw2/2 kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning w on nurkkiirus. 13, Pöördliikumise dünaamika põhiseadus. ⃗ M = ⃗r x ⃗ F , I= ∑ mi r2i Newtoni II seadusega analoogiline seadus pöördliikumisel. Seadus: Impulsimomendi muutus on võrdeline jõumomendiga ja toimub jõumomendi ⃗ M =I ⃗ε suunas. ⃗ ⃗ Jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti d L / dt = M 14, Töö ja energia pöördliikumisest I*w2/2 Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A = M
32) M kus UM, RM, IM on mootori ankruahela nimisuurused ja M nimipöörlemiskiirus. Järgides liikumatute telgede x,y ühildamist konstantse ergutusvooga (k = 1 = 0 ja 2 = 12), kirjeldavad mootori dünaamilisi protsesse valemid (5.19), (5.2) ja (5.32). Siit saame mootori võrrandid U1 = R1I1 + s1, U 2 = R2I 2 + s 2 - k c , (5.33) M12 = k c I, M M12 = M s + Js. Valem (5.33) näitab, et ergutusvoo tekitamiseks peab ergutusmähisele olema rakendatud pinge. Pinge asemel kasutatakse harilikult püsimagneteid. Vastavalt Faraday'i seadusele jaguneb ankrupinge U2 ankrumähise pingelanguks R2I2, endainduktsiooni elektromotoorjõuks
annaabi.ee 
