Q=? Q = 0,7 kg · 2100 J/(kg·°C) · 5° C = 7350 J m = 0,7 kg Q=m· = 3,3·105 J/kg sulamissoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,7 kg · 3,3·105 J/kg = 2,31·105 J Jää sulamine Vee soojenemine m = 0,7 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -0° C tlõpp = 100° C t = tlõpp - talg = 100° C 0° C = 100° C cjää = 4200 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,7 kg · 4200 J/(kg·°C) · 100° C = 294000 J Keeva vee saamiseks kulub soojushulk: Qkogu = 23100 J + 7350 J + 2,31·105 J + 294000 J = 555450 J Piirituse põlemisel hajub keskkonda 60 % soojusest, 40% kulub vee keemaajamiseks. Arvutatud soojushulk on 40% soojushulgast, mis saadakse piirituse põlemisel. Piirituse põlemisel peab eralduma kokku soojushulk: 555450 J / 0,4 = 1388625 J Tee keetmiseks vajaliku piirituse koguse saab leida võrde abil: 7 26800000 J 1388625 J = 1kg xkg võrde koostamine Piiritust kulub x = 1388625 J·kg/26800000 J 0,0518 kg 52 g
temp) ja kahest adiabaatilisest protsessist (soojusülekannet ei toimu) Carnot tõestas, et see on suurima kasuteguriga. A-B soojendi B-C soojusisolatsioonn C-D jahuti D-A soojusisolatsioon 53. Soojusmasina kasutegur Mehhanismi kasutegur on kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muudab masin kasulikuks tööks. = (Qkasulik/Qkogu) 100% = (Q1-Q2) / Q1 100% Ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ärakasutamise, st suurima kasuteguri. Ideaalse soojusmasina kasutegur: ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ärakasutamise, st suurima kasuteguri. Ideaalse soojusmasina kasutegur = (T1-T2) / T1 100%, kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. 54. Külmkapi ja soojuspumba töö põhimõte.
Tuletada valemid kondensaatorite kogumahtuvuse arvutamiseks, kui need on ühendatud jadaühendusega (järjestiku) ja rööpühendusega (paralleelselt). Mahtuvus näitab, kui suure laengu peame andma kehale, et ta potentsiaal muutuks ühe ühiku võrra. Mahtuvuse suurus on määratud kondensaatori geomeetriaga: katete kuju, mõõtmetega ning nende vahekaugustega, aga samuti katete vaheruumi täitva keskkonna dielektriliste omadustega. qkogu q 1+q 2+… Rööpühendusel: Ckogu= = =C 1+C 2+… ∆φ ∆φ q1 q2 ∆φ 1 1 1 Jadaühendusel: ∆ φ=∆ φ1+ ∆ φ 2+…= + +… → = = + +… C1 C 2 q Ckogu C 1 C 2 45. Tuletada avaldis elektrivälja töö kohta laengu liigutamiseks elektriväljas. dr F∙⃗
Konvektiivset soojus ülekannet mõjutab ümbritsev õhu temp. ja õhu liikumise kiirus. Aurustumist mõjutab õhu niiskus. Mida väiksem on suhteline niiskus seda rohkem eraldub soojust ja vastupidi. Kui 20 0 C juures suhteline niiskus on suur siis tuntakse ennast mugavalt. Inimese soojust eritust iseloomustab graafik(lk 4 joonis 22). Soojus hulk mis inimene annab: Qt = Qk + Qkiirg (W ) - tajutav soojus. Soojus hulk mis antakse aurustamise teel Qv - varjatud soojus. Qkogu = Qi + Qv Qi = Qv Inimese soojusliku mugavuse indeksit PMW ja see jagab inimese poolt tunnetavat soojust 7-sse astmesse. 1. Kuum 3 4. Kergelt jahe -1 2. Soe 2 5. Jahe -2 3. Kergelt soe 0 6. Külm -3 PDD näitab rahulolematute protsenti(lk 7 joonis x). Temperatuurid. Enam levinud temp iseloomustatavateks parameetriteks on:
annaabi.ee 
