Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"qibla" - 5 õppematerjali

Islami kunst
3
doc

Islami kunst

Selle kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Kuna usklikud põlvitasid palveks Meka Kaaba poole, on mosee tagasein ehk qibla just selles suunas. Qibla siseküljel paikneb võlvitud palveniss ehk mihrah, mis on valdavalt väga peenelt kaunistatud. Mihrabi tähtsust suurendas sageli selle kohale rajatud kuppel. Mihrabist paremal asub minbar, kantslisarnane puust või kivist trepiga ehitis, millelt peetakse jutlust reedesel kogukondlikul palvusel. Dzami mosee väliselt kõige silmapaistvamaks osaks on minarett. See on kõrge torn, mis on tavaliselt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
Mošee
6
doc

Mošee

Kehra Gümnaasium Mosee Ettekanne Juhendaja: Õp. Leili Reimann Kehras 2008 Esimene mosee Varajaste moseede eeskujuks oli Muhammadi maja hoov Mediinas, mis ehitati 622 a. Esialgu oli see orienteeritud qibla järgi, mis näitas Jeruusalemma suunda. Alles 1,5 aasta möödudes orienteeriti see Mekale. Selle mosee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemele täitis see ka poliitilisi ning juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, Allah alles ilmutas neid Muhammadile. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
Islam
5
doc

Islam

seesvõi väljaspool. Peal on sibulakujuline kuppel, avatud pavilion või metallist koonus. Minareti ülemised osad on tavaliselt rikkalikult nikerdistega kaunistatud. Trepid võivad olla seesvõi välispidised. Meka Kõige püham koht moslemite jaoks on Kaaba, mis asub Mekas, SaudiAraabias. Kaaba on mosee (moslemite pärimuse järgi ehitatud Aabrahami poolt). Prohvet Muhamed kujundas Mekast Islami püha linna ja qibla (=kibla e suuna), mille suunas kõik moslemid peaksid palvetama. Usutakse, et Kaaba oli esimene koht, mis loodi maal ja koht, kus taevalikud väed puudutavad otseselt maad. Meka tähtsus moslemite jaoks on hindamatu. Palverännak Mekasse on nõutav igalt moslemilt, kes seda endale lubada saab. See on üks viiest usu sambast. Igal aastal koguneb umbes 3 miljonit inimest palverännakuks hadziks. Enamus võtavad ette palverännaku moslemi kuu Dhu lHizza ajal.

Teoloogia → Religioon
33 allalaadimist
Muhamedi elulugu
18
docx

Muhamedi elulugu

omalaadseks perekonnaks. · Silmakirjatsejad said nimeks munafiqunid. Nende juht oli rikas ja rumal Abdallah. · Muhamed muutus Mediinas kiiresti võimuks , millega keegi ei saanud siin ennast võrrelda. Kristlased võtsid kergesti islami omaks,kuid juutidega oli teine lugu. Neile ei tulnud pähegi tunnustada Muhamedi kui prohvetit või tema usku vastu võtta. Nad leppisid Muhamedi tegevusega ainult kasusaamise eesmärgil. · Qibla ­palvetamissuund, esialgu oli see Jeruusalemma poole. · Dzamaa al-Islam ­ riigituumik · Muhamed koostas konstitutsiooni, seaduse mille taolist poldud varem Araabias nähtud ega kuuldud. Kõik Mediinas allusid sellele. III ptk. · Et maailma patust päästa, et juamalasõna kõikjal kuuldavaks teha, asus jumala läkitatu maise võimu saavutamise teele. Prohvet on saanud Issandalt käsu tuua rahvastele mõõka. See tõi islamisse pöördepunkti

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Ajalugu-keskaeg-varauusaeg
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Ainult Kaaba tempel jäeti alles. Aastal 632 Muhamed suri. Ta sõnastas moslemite viis põhikohustust ehk viis sammast: · sahada ehk usutunnistus (ei ole teist Jumalat peale Allahi ning Mohamed on tema prohvet) · salah ­ palvetamine (viis korda päevas tuleb palvetada Meka suunas, enne palvetamist tuleb nägu ja käed puhtaks pesta) (kohustuslik oli reede keskpäeval Mosees palvetada, selle seinas on ava, kus sees on qibla, mis näitab Meka suunda) · saum ­ paastumine üks kord aastas ramadani kuul. Süüa võis öösiti. · zahah ­ annetamine (umbes 2,5% oma aastapalgast tuleb annetada vaestele) · hadz ­ palverännak Mekasse (kord elus pidi käima palverännakul Mekas. Seal tohtis viibida viis päeva 12) Araabia kalifaat ­ islami levik Pärast Muhamedi surma said araablaste valitsejaks kaliifid. Kaliif on prohvetite asemik. Kaliif oli riigipea ja ka religoosne juht

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun