ETTEVÕTTE RAHANDUS KODUTÖÖ Kodutööga on maksimaalselt võimalik koguda 20 punkti. Palun näidake lahendus ja loomulikult ootan korrektset vastust. 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) Müügitulu=toote kogus*hind=250*680=170000 Muutuvkulud= muutuvkulu 1 toote valmistamiseks*kogus=250*470=117500 Püsivkulud=31200 Ärikasum=müügitulu-muutuvkulud-püsivkulud=170000-117500- 31200=21300
ETTEVÕTTE RAHANDUS KODUTÖÖ 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4
Kordamisülesanded arvestuseks. Ülesanne 1 Ettevõttes on välja töötatud alternatiivsed tegutsemise võimalused. Nende alternatiivide kohta on teada järgmised andmed: Alternatiivi Müügikogu Müügitulu, Muutuvkulu Piirkasum Püsivkulud Ärikasum d s, tk EUR d kokku, ühe toote kokku, kokku, EUR kohta, EUR EUR EUR 1 10 000 50 000 25 000 2,50 20 000 5 000 2 500 40 000 20 000 40 10 000 10 000
Need on minevikukulud. Asenduskulu - väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise, temaga identsevaraobjektiga. Võib nimetada olevikukuludeks. Kavandatud kulu ehk plaaniline kulu ehk eelarvestatud kulu - Plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud. Võib nimetada tulevikukuludeks. 5 Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud? Muutuvkulud ehk muutkulud - kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Püsivkulud ehk püsikulud – kulud, mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes? Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu: * kaubandusorganisatsioonis - kaupade soetusmaksumus
Ülesanne 1 Ettevõte kasvatas 5 hektaril hernest. Keskmine saak hektarilt oli 3 500 kg. Kokku müüs ettevõte antud aasta saagist 14 000 kg, söödaks läks 3 500 kg. Keskmine müügihind oli hernel 2.80 kr/kg. Herne tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2400 krooni ja püsivkulud 6000 kr. Herne realiseerimisega seotud kulud olid 0.15 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): Kogu saak 3500 kg*5 ha=17500 kg Tootmiskulud kokku ha kohta 2400+6000=8400 krooni 1. herne tootmisomahind = tootmiskulud kr/ha toodangu kogus kg/ha 8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud 2,40kr/kg+0,15 kr/kg=2,55 kr/kg 3
a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis a) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma ei muutu; b) muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsivkulud ühiku kohta; c) muutuvkulud ühiku kohta ja püsivkulud ühiku kohta ei muutu; d) muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsivkulude kogusumma. (4P) Õige II. Ülesanded 1. Ettevõte tegeleb väikeautode summutite vahetamisega. Järgnevalt on toodud kulud (kroonides), kui perioodi jooksul asendati 500 summutit. Näitaja Vahetatud Vahetatud Vahetatud summutite arv summutite arv summutite arv
, püsikulud 399000 , muutuvkulud 180000 . Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a. mingi eelnevatest erinev summa b. 621000 c. 630000 d. 612000 Küsimus 6 Küsimuse tekst Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis Vali üks: a. summaarne piirkasum ületab püsikulude kogusummat b. summaarne piirkasum pole enam negatiivne, vaid positiivne c. piirkasumimäär suureneb d. tooteühiku kohta tulevad püsivkulud on konstantsed Küsimus 7 Küsimuse tekst Piirkasumimäär suureneb alati, kui Vali üks: a. väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe b. kasumilävi tõuseb c. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe d. kasumilävi langeb Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Vali üks: a. Suureneb,suureneb b. Suureneb;ei muutu c. Ei muutu;ei muutu d. Ei muutu;väheneb e
03.12 1 1 Question 5 Punktid: 0/1 Firmal õnnestub ära müüa kogu toodang, kusjuures q toote tootmisel nädalas on kogukulud 300q+2000. Nõudluse analüüs näitab, et nõudlust kirjeldab mudel 500-2q. Leida optimaalne tootmismaht(q)a maksimaalne kasum(P) Vali üks vastus. a. q=60; P( 60)=4000 b. q=55; P(55)=6000 c. q=50 ; P(50)=3000 Väär Selle esituse hinded 0/1. Question 6 Punktid: 1/1 Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10 % võrra ning püsivkulud ei muutu, siis : Ühiku piirkasum ? Piirkasumimäär ? Vali üks vastus. a. ei muutu : väheneb b. suureneb; väheneb c. ei muutu; ei muutu d. suureneb, ei muutu e. suureneb; suureneb Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne 1 Hinda suureneb, ei muutu 19:29:17 on 9.03.12 1 1 2 Sulge suureneb, ei muutu 19:29:17 on 9.03
mõjutatavuse jälgimine. Võimalikud kulude liigitused: 1) kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud 2) kulude käitumine Kulude liigitus sõltub sellest, milleks andmeid vajatakse. Seepärast tuleks lähtuda põhimõttest ,,Erinevad kulud erinevateks eesmärkideks". KULUDE LIIGITAMINE KÄITUMUSLIKUST ASPEKTIST LÄHTUVALT (ALUSEKS SEOS TEGEVUSMAHUGA):1)muutuvkulud(muutuvad koos tegevuse muutusega).2)püsivkulud(jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude korral teatud ajaperioodil).3)segakulud(kulud,mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat komponenti). KULUDE LIIGITAMINE ARVESTUSOBJEKTIGA SEOTUSEST LÄHTUVALT(ALUSEKS KULUKANDJALE KIRJENDAMISE VIIS):1)otsekulud(kulud,mida saab otseselt kanda arvestusobjektile või kulukandjale).2)kaudkulud(kulud,mis ei ole otseses seoses arvestusobjektiga.seotud mitme tooteliigiga,mistõttu nende kirjendamisel omahinda tuleb rakendada kaudseid meetodeid).
- haarata kvaliteedikontrolli protsessi ka tootega seotud töölised, kes teeksid sagedasi mõõtmisi ning vastutaksid otseselt oma töö kvaliteedi eest; - anda töölistele võimalus ja innustada neid tegema tootmisprotsessis täiendusi, tõstma selle efektiivsust ning vähendama tootmisjäätmeid. Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore.
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Piirkasumimäär suureneb alati, kui Vali üks: a. kasumilävi tõuseb b. väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe c. kasumilävi langeb d. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Ühiku Piirkasumimäär piirkasum a) Suureneb Ei muutu b) Suureneb Suureneb c) Ei muutu Ei muutu d) Suureneb Väheneb e) Ei muutu väheneb Vali üks: a. Ei muutu;ei muutu b. Ei muutu;väheneb c. Suureneb,suureneb d. Suureneb;ei muutu e. Suureneb;väheneb Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst
Koguvajadus 468 000 432 000 324 000 Miinus algvaru 100 000 78 000 72 000 Ostusumma kokku 368 000 354 000 252 000 Kasumiaruanne: Selgitus Summa Müügitulu 7 500 000 Muutuvkulud 4 375 000 Piirkasum 3 125 000 Püsivkulud 2 458 000 Ärikasum 667 000 Ühiku muutuvkulu 175 Kasumilävi (tk): 19 664 Kasumilävi (summas) 5 899 200 Piirkasumimäär 41,7% Ohutusvaru 1 600 800 Tegevusvõimendus:
17. Loetlege muutuvkulud 1)taimekasvatuses, 2) loomakasvatuses 18. Tootmise intensiivistamise 1) põhiolemus, 2) tähendus konkreetses mõttes, 3) tähendus majanduslikus mõttes. 19. Ettevõte kasvatas rukist 10 hektaril. Keskmine saak hektarilt oli 2200 kg. Kogu rukki saagist soovitakse müüa 20 000 kg. Rukki tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2000.- ja püsivkulud 1520.- Milline peaks olema keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%-line tase ning milliseks kujuneksid siis: a) rukki tootmisomahind b) kasum toodanguühiku kohta c) rukki müügihind d) ettevõtte kasum kavandatud rukkitoodangu müügist e) käiberentaablus f) kattetulu g) kaubalisus
4.4.3. Juhtimisstruktuur 7 4.5. SWOT ANALÜÜS 7 5. FINANTSPLANEERIMINE 8 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 8 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 8 5.3. KULUDE ARVESTUS 8 5.3.1. Muutuvkulud 8 5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. KASUMIPLAAN 9 5.5. RAHAKÄIBE PROGNOOS 9 5.6. KAVANDATAVAD BILANSID 10 5.7. ÄRIPROJEKTI LOGI JA VORMIRIIETUS 11 Märkus: Äriplaanis sisalduv informatsioon on konfidentsiaalne Ettevõtte nimetus: FC JAAGUAR Aadress: 2
Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q)
Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q)
d) suuruse järgi ! 7. Põhivara hulka kuluvad c) seadmed ! 8. SWOT ei sisalda b) ettevõtte finantsanalüüs d)juhtide eneseanalüüsi ! 9. Elanike ettevõtlusaktiivsus iseloomustab ettevõtte arv 1000 elanike kohta. Kui arvesse võtta tegutsevate ettevõttete arv Eestis , siis näitaja arv on umbes d) 35 ! 10. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei soobi ettevõtjale b) riskikartlikkus ! 11. Leida kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 1000 kr/tk püsivkulud aastas 200000 kr ja muutuvkulud 800 kr ühiku kohta a) 1000 ! 12. Märkige Eestis ettevõtte hulgas enam levinud õiguslik vorm b) osaühing ! 13. Üldreeglina püsivkulude kogusummale tootmismahu vähenemine a) mõju ei avalda ! 14. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 500 tuh krooni müük kasumilävi punktis aga 400 tuh krooni, seega planeeritav ohutusvaru on c) 20% ! 15. Käibevarahulka kuuluvad a) raha ja pangakontod ! 16. ettevõtte võimet tasuda lühi ja pikaajalisi kohustusi
1. a) muutuvkulude määr = __ tegevusmahu muut(max-min) = __17800 11500 __ = läbisõidu muut(max-min) 14250 9000 = _6300_ = 1,2 eur/km 5250 b) pk max = 17800 14250 * 1,2 = 700 c) pk min = 11500 9000 * 1,2 = 700 seosvõrrand: 700 + 1,2 * läbisõit 2. 700 + 1,2 * 14 500 = 18 100 eur Ülesanne 3. Täita ühikud tabelid Müüdud Müük Muutuvkulud Piirkasum Püsivkulud ärikasum ühikute arv ühiku kohta (kahjum) a) 15 000 180 000 120 000 x1 50 000 x2 b) y1 100 000 y2 10 32 000 8 000 c) 10 000 z1 70 000 13 z2 12 000 d) 6 000 300 000 f1 f2 100 000 -10 000 a)
ning on karta nende aegumist (c) tööstuse sisseseadete müüja, kes pakub ostjaile tagasimaksega hinnasoodustust (d) tootja, kes omahinnast odavamalt müües püüab saavutada mastaabisäästu efekti avaldumiseks vajalikku tootmismahtu 14. Firma tahab garanteerida oma investeeringute tasuvuse. Investeeringute suurus on 1 miljon, tasuvusaeg 5 aastat. Keskmised muutuvkulud tooteühikule on 10 eurot, püsivkulud aastas 100000 eurot. Prognoositav realiseerimismaht on 100000 toodet aastas. Milline peaks olema müügihind prognoositud realiseerimismahu juures? (a) 1.30 (b) 13 (c) 130 (d) 135 (e) 165 15. Kui toodet hästi ostnud tarbijad hakkavad mingist ajamomendist väitma, et teie hind on liiga kõrge, siis tähendab see, et (a) toode on jõudnud elutsükli faasi, kus tuleb üle minna hinnakonkurentsile
rongi kohta aruandeperioodil. Lühiajalised: muutuvkulud, Keskajalised: palgakulud: pikaajalised: kogukulu. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) – Muutuvkulud ehk välditavad kulud- konstruktsioonilised muutuvkulud: näide: vedurikütuste ja määrdeainete kulud. Diskretsionaalsed muutuvkulud- näide: ERV-l kui integreeritud ettevõttel on seni puudunud. Püsivkulud: Püsivad ehk siduvad omamiskulud: näide: teenistuslepingutes sätestatud kulud. Diskretsionaalsed püsivkulud ehk püsivad suvakulud: reklaamikulud. Segakulud: eeldatavalt tee hooldus- ja remondikulud. Astakkulud- Astmelis-muutuvkulud ja astmelis-püsivkulud. Näide: raudteeinfrastruktuuri depretsiatsioonikulud. Täiskulu: muutuvkulu+püsivkulu+segakulu+astakkulu, Täiskulu=FC=TC+ROIC, TC=kogukulu ja ROIC=investeeritud kapitalikulu, mis omakorda on võrde ligikaudu=
Töömaht mida tööjõud on suuteline teatud aja jooksul tegema. 11. Mis mõjutab tootlikkuse suurenemist? 1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 2)põhivarade hulk ja klvaliteet- uute seadmete, riistade, trantspordivahenditega saavad töölised tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sidepidamismeetodid. 12. Mis on TQM? Terviklik kavliteedijuhtimine 13. Mis on püsivkulud? Kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata tootmismahu muutumisele. 14. Mis on muutuvkulud ? Kulud, mis muutuvad koos tootmismahu suurenemisega. 15. Mida ütleb kahaneva tootlikkuse seadus? Kui püsivatele tootmisressursidele lisada pidevalt juurde muutuvaid tootmisressursse siis hakkab oma hind suurenema. 16. Miks hakkab see toimima ? Muutuvate tootmisressursidele lisandudes tekib teatud momendil olukord, kus need hakkavad püsiressursse segama. 17. Mis on mastaabisääst?
4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 8 2 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 8 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 8 4.6. SWOT ANALÜÜS 8 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 8 5. FINANTSPLANEERIMINE 9 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 9 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 9 5.3. KULUDE ARVESTUS 9 5.3.1. Muutuvkulud 9 5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 10 5.4.1. Omahinna arvutus 10 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 10 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 10 5.5. KASUMIPLAAN 11 5.5.1. Kavandatav kulude ja tulude aruanne 11 5.5.2. Rahavoogude aruanne 12 5.5.3. Kavandatavad bilansid 12 5.5.4
laos on omanikuks klient (kokkulepe pikemaks ajaks). 3.Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Laopidamist kontrollib privaatlaos kauba omanik ehk laopidaja, kõik allub tema kontrollile. Avalikus laos kontrollib laotööline(ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest, kontrollib kas laotööline või kaubaomanik. 4. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikule püsivkulud ja milliste korral muutuvkulud ? Püsivkulud tekivad üldjuhul privaatlaos, muutuvkulud tekivad avaliku ja lepingulise lao kasutamisel. 5.Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad ? Avalike ladude pidajad on üldjuhul suuremad logistikateenuseid pakkuvad ettevõtted (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid). 6. Milline on avaliku või lepingulise laopidaja vastutus kliendi kaupade eest ? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise.
1. Kasumiarvestusmeetodid A. Osakuluarvestus – kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse ainult muutuvkulud ka juhtimisotsuseid tehakse muutuvkuludest lähtuvalt. B. Otsekuluarvestus - kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse lisaks muutuvkuludele tootmise kaudkulud, mis üldjuhul on ühtlasi ka püsivkulud. C. Täiskuluarvestus - kulukohtadele ( nt teenused) jaotatakse kõik ettevõtte tegevuskulud D. Kulude ala- ja ülejaotamine Kuluarvestuse põhimõtete ja –meetodite valik • Tekke- vs kassapõhine arvestus? – Tekkepõhine • Vastutus- vs tegevuspõhine kuluarvestus? – Domineerib tegevuspõhine, metoodilisi võtteid on mõlemast • Osa-, otse- või täiskuluarvestus?
Ja arvestuse alusel. Skonto-mahahindluse enneaegne maksmine rabat-mahahindlus suurte koguste puhul diskrimineerivad hinnad-üks ja sama kaup erineva hinnaga nt, laevafirmad erinevalt lastele, täiskas. Hinnakujundamise etapid:eesmärkide püstitamine, turustamisest tulenevad eesm., olemasolevast olukorrast tulenevad eesm., kasumil põhinevad eesm. Elastsus=koguse muutumine/hinnamuutus kui E>1 on tegu lusksukaubaga, kui alla, on igapäevakaup kulude määramine- püsivkulud, muutuvkulud, tululävi, kasumisumma konkurentide kauba ja hinna analüüs hinnakujunduspoliitika määramine-kulukeskne meetod (hind=omahind+teatav juurdehindlus), tarbijakeskne meetod nt. Üks ja sama saiake poes 2kr, kohvikus 4 kr, konkurentsikeskne meetod, lõpliku hinna fikseerimine, intensiivne-kasutatakse kõiki väljapääse turule nt. Toiduained, esmatarbekaubad selektiivne e valiv- paljusid, kuid mitte kõiki väljapääse nt.hulgi ja jaekaubandus toodete turustamisel
4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 10 5. FINANTSPLANEERIMINE 11 5.1. INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 11 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 11 5.3. KULUDE ARVESTUS 11 5.3.1. Muutuvkulud 11 5.3.2. Püsivkulud 12 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 12 5.4.1. Omahinna arvutus 12 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 12 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 12 5.5. KASUMIPLAAN 13 5.6.
väljendatud kasumilisa + tootmise otsekulud + tootmise üldkulud + üldhalus- ja turustuskulud + kasum = müügihind. Muutuvkulu hinnakujunduse meetod Põhineb tootja ülejäägi põhimõtte kasutamisel. Tootja ülejääk määratakse kui vahe toodangu müügitulu ja selle valmistamise muutuvkulude vahel. Kasumilävi · On punkt, kus tulud ja kulud on tasakaalus. · Müügikoguse suurendamine viib kasumi suurenemisele. · Kasumilävi (naturaalühikus) = püsivkulud (ühiku müügihind ühiku muutuvkulud). · Kasumilävi (rahas) = püsivkulud /(1-summaarsed muutuvkulud/müügikäive). Kulude eelarve · Koostatakse ettevõtte eelarve koostamiseks. Eriti puudutab see müügieelarvet ja sellest tootmisplaani. Eelarve koostamise eesmärkideks on: · kehtestada ettevõttele konkreetsed tegevuse eesmärgid lühiajaliseks perioodiks · määrata kindlaks püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajaminevad
kahjulikud kaubad ja teenused turuvälised tooted mõõtmisvead Tööviljakus ehk Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad on teatud tootlikkus ajaühiku jooksul võimelised tegema. Tootlikkuse kasvu muutused inimressursside kvaliteedis mõjutavad põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus tehnoloogilised muudatused Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore.
Margit Keldo HINNASOODUSTUSE PROBLEEM MS III kaugõpe Oletagem, et meil on tegemist ettevõttega, mis toodab igapäevast toidukaupa ja mille ühe kuu tegevuse kohta on teada järgmist: Püsivkulud on 15 000,00 krooni Muutuvkulud on 5,50 krooni Toote väljamüügi hind ettevõttest 10,00 krooni Müügikäive 1 kuus 4 000,00 tk Müügilaekumine 40 000,00 krooni 1 Arvutage kasum ja kasumilävi praeguste andmete juures (Milliste valemite teadmine tuleb kasuks) Kasumiläve punkt (ühikutes) = püsikulud/(hind- ühiku muutuvkulud)
U U S Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt ehk kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega ehk ettevõtte teenib nullkasumit. p ü sivkulud Tasuvuspunkt ühikutes = kogu kasum ü hikukohta Kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu Teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = püsivkulud + soovitud kasum kogukasumühiku kohta ühiku müügihind −ühiku muutuvkulud Kogukasumi % = ühiku müügihind Kasum = (kogukasumi % * müügisumma) - püsivkulud Tasuvuspunkti ülesanne Pagar Malle kohta teame järgnevat: Aasta käive 10 000 SEK Püsivkulud 2000 SEK Muutuvkulud 5000 SEK Müüdud toodang 2000 saiakest Kui suur on saiakeste tasuvuspunkt, et Malle teeniks pagarina aasta lõpuks nullkasumi?
privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt
4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 10 5. FINANTSPLANEERIMINE 11 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 11 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 11 5.3. KULUDE ARVESTUS 11 5.3.1. Muutuvkulud 11 5.3.2. Püsivkulud 12 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 12 5.4.1. Omahinna arvutus 12 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 12 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 12 5.5. KASUMIPLAAN 13 5.6
Kuid te uurite ümbruskonnast järele, kas inimesed on teie teenusest huvitatud ja teevad suveks teie firmaga lepingu. Uuringu tulemusel saite järgmist infot: · 35 klienti palkavad teid oma muru niitma iga nädal hinnaga 100 kord · 20 klienti palkavad teid oma muru niitma iga nädal hinnaga 150 kord · 5 klienti palkavad teid oma muru niitma iga nädal hinnaga 200 kord Te saate pakkuda oma teenuseid 12 nädala jooksul ja te arvate, et suudate niita tunniga ühe muru. Püsivkulud: 700 Muutuvkulu muru kohta 128 1) Arvutage kogutulud suve jooksul iga erineva hinna puhul. a)100 muru kohta x 35 muru nädalas x 12 nädalat =42 000 b)150x20x12=36 000 c)200x5x12=12 000 2) Arvutage kogu muutuvkulude summa suve jooksul iga erineva hinna puhul a) 35 muru nädalas x 12 nädalat x 128 muutuvkulud=53760 b) 20x12x128=30720 c) 5x12x128=7680 3) Arvutage kogukulud suve jooksul iga erineva hinna puhul (püsikulud+muutuvkulud).
(EUR/kuus) (EUR/aastas) KOKKU • Muutuvkulud kokku Kululiik Summa eurodes (aastate kaupa) 2016 2017 2018 1. Tooraine 2. Palgakulud Sotsiaal-, ja töötuskindlustus 3. KOKKU 5.3.2. Püsivkulud 5.3.2.1. Püsivad palgakulud Amet Palgakulud Palgakulud (EUR/kuus) (EUR/aastas) KOKKU 5.3.2.2. Muud püsivkulud Kululiik Summa eurodes (aastate kaupa) 2016 2017 2018 KOKKU 5.4
Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q – müüdud kogus, V – muutuvkulud ühiku kohta, F – püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB – toodangu kriitiline maht naturaalühikutes „tükki“, F – summaarsed püsikud, P – ühiku müügihind, V –ühiku muutuvkulud. 15. Võimendusanalüüsi andmeallikad ja mõõdikud Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne
2009 aasta tegevuskasumi leidmine: Netokäive 13 687 799 kr Kogukasum 1 650 323 kr Püsikulud 2 184 338 kr 15 2009. ja 2010. aasta tegevuskasumi taseme võrdlemisel on näha, et vahe on suisa 9,16 %. Ning 2009. aasta negatiivse tegevuskasumi taseme põhjustajaks võib pidada madalat kasumit, seal juures on püsivkulud ikka suured. 2010 aastal on müük tõusnud ning püsivkulud ära katnud. 7.3 Ärikasumi tase Protsent, mille ettevõte saab ühelt käibekrooni kasumilt on ärikasumi tase ja selle leidmisel kasutame valemit: , (7.3) Arvutustes kasutatud andmed on võetud lisast 3. 2010 aasta ärikasumi taseme arvutamine: Ärikasum 655 212 kr Netokäive 14 765 007 kr 2009 aasta ärikasumi taseme arvutamine:
.....................................................12 FINANTSEERIMISALLIKAD.......................................................................................................................12 STARDIEELSED KULUD..............................................................................................................................13 TEENINDUSKULUDE ARVESTUS.............................................................................................................13 Püsivkulud.................................................................................................................................................... 13 KASUMIPLAAN..............................................................................................................................................14 LÜHIPERIOODI RAHAKÄIBE PLAAN (2003)..........................................................................................14 PIKA PERIOODI RAHAKÄIBE PLAAN....................
1) kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud 2) kulude käitumine Mõisted: OTSEKULUD JA KAUDKULUD · OTSEKULUD saab otse arvestada kulukandjale · KAUDKULUD puudub vahetu seos kulukandjaga, seetõttu on neid vajalik jaotada kulukandjatele, kasutades kulukäitureid. MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD · MUUTUVKULUD muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse. Kulukäituriteks on üldjuhul kulukäiturite arv, st ühikute arvu suurenemisel kogu muutuvkulu suureneb. · PÜSIVKULUD jäävad teatud ajavahemikus muutumtuks erinevate tegevusmahtude juures, st püsikulud ei muutu kulukandjate arvu muutumisel. PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD JA MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD · PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD on kõik põhitegevuse kulud va otsekulud. Nendena arvestatakse
d) suuruse järgi 7. Põhivara hulka kuluvad c) seadmed 8. SWOT ei sisalda b) ettevõtte finantsanalüüs d)juhtide eneseanalüüsi 9. Elanike ettevõtlusaktiivsus iseloomustab ettevõtte arv 1000 elanike kohta. Kui arvesse võtta tegutsevate ettevõttete arv Eestis , siis näitaja arv on umbes d) 35 10. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei soobi ettevõtjale b) riskikartlikkus 11. Leida kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 1000 kr/tk püsivkulud aastas 200000 kr ja muutuvkulud 800 kr ühiku kohta a) 1000 12. Märkige Eestis ettevõtte hulgas enam levinud õiguslik vorm b) osaühing 13. Üldreeglina püsivkulude kogusummale tootmismahu vähenemine a) mõju ei avalda 14. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 500 tuh krooni müük kasumilävi punktis aga 400 tuh krooni, seega planeeritav ohutusvaru on c) 20% 15. Käibevarahulka kuuluvad a) raha ja pangakontod 16. ettevõtte võimet tasuda lühi ja pikaajalisi kohustusi
• Kogukulud – tootmistegevuses põhjustatud kõigi kulude summa • Ühikkulud – leitakse kogukulu jagamisel toodangu kogusega • Piirprodukt – iga uue muutuvteguri õhiku lisandumisest saadav lisaprodukt • Piirkulu – kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel • Piirtulu – kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel Kulud • Liigitamine: seos tootmisega (1]tootmiskulud 2]tootmisvälised kulud); reageerimine tegevusmahu muutumisel (1]muutuvkulud 2]püsivkulud); kuluobjektile kirjeldamise alusel (1]otse kulud 2]kaudsed kulud); kontrollitavuse aspekt (1]kontrollitavad 2]mittekontrollitavad) Kuluarvestus • Majandusarvestus – majandusinfo indentifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess. Eesmärk on tagada erinevatele infotarbijatele neid huvitav info. • Finantsarvestus – vara muutmisele ja maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui terviku kogutegevust hõlmav arvestuse osa, kus
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 21 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Muutuvkulu on tooteühiku kohta konstantne. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas väide on tõene või väär? Omahind = püsivkulud / tootmismaht Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 23 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rahavoogude aruandest on võimalik välja lugeda järgmist informatsiooni: Vali üks või enam: a. ettevõtte kasumi suurust b. raha jääki perioodi lõpus c. ettevõtte kahjumi suurust d. laenu vajadust Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: raha jääki perioodi lõpus, laenu vajadust
Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aasta) vara (generaatorid, · Püsivkulud (fixed cost) Cp on kulud, mis ei muutu koos tootmismahu muutusega trafod, liinid jms) Kulude funktsionaalne liigitamine · Käibevara, mittekestva kasutusega (kütus, materjalid jms) Üheks levinumaks kulude jaotamise viisiks on kulude suhe tootmisega. Kapitalikulud CK koosnevad kulumist ehk amortisatsioonist (depreciation) D ja
tarbija sissetulekute muutusest: kuld mingile kaubale kasvavad tulude kasvuga võrreldes ennaktempos; kulud ja sissetulekud kasvavad samas proportsioonis; kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud; tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad. Nõudluse poolt seatud piirid hinnakujunduses: maksimaalne võimalik hind; hind kui kvaliteedi indikaator, tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid. 2. Kulud jaot. a) muutuvkulud ja püsivkulud b) otsekulud ja kaudkulud c) kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Turunduses on tarvis teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga, näiteks tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis küttekulu jne. Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil (aasta jne), näiteks tootmishoone
sissetulekud ja välja minekud ning koostatakse kassa voog. Kassa voog näitab kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid oma plaanide elluviimiseks ja millal on otstarbekas toodang realiseerida. Tuleb jälgida, et kulud ei ületaks tulusid! Eelarve kasutamisel tuleks alustada tootmis kuludest- Tuleb läbi viia inventuur, eelarvet koostatakse majapidamise variantide kohta. Tulud on müük, teenused ja raha mis hoitakse kokku. Kulud on püsivkulud ehk maa rent , palgad. Lisaks veel muutuvad kuud ehk väetised, masinate rent jne. Ei ole mõtet alati osta endale kõikvõimalikke seadmeid. Peab arvestama võimalustega ehk saab laenata naabrilr või see soetada kahepeale. Majapidamises seisvad ja mittevajalikud tööriistad oleks mõtekas maha müüa. Kuna mida vähem asju ja tehnkat, mida ei kasuta , seda kergem majapidamises. Seega tuleb inventuuri tehes ka hinnata masinate korrasolek ja millal tuleks uued soetada
3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? 3 avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel
privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel
2. Palgakulud 11 984 11 984 11 984 35 952 71 904 143 808 3. Elekter 300 350 400 1200 1950 4200 4. Küte 0 0 1500 4500 3000 9000 KOKKU 14 606 13 495 15 045 45 135 83 820 170 940 5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (juhtivtöötajad) Tabel 18 Töötajad Põhipalk Su m m a , krooni kuus, krooni 1 kuu 2 kuu 3 kuu II kvartal II 2009 poolaa sta aasta
5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa eurodes (aastate kaupa) 1. Omavahendid 2500 0 0 2. Laenatud vahendid 2.1. Pikaajalised laenud 2283,14 0 0 KOKKU 4783,14 0 0 5.3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud puuduvad 5.3..2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (koos sotsiaalkindlustusega) Töötajad Projekteeritud palk Summa aastate kaupa, eurot kuus, eurot Lahendusmeeskonna 640 7680 11520 11520 töötajad Juhatuse liikmed 100 1200 1200 1200 KOKKU 740 8880 12720 12720 Muud kulud, eurot
piirkasum toodanguühiku kohta Piirkasumist lähtuv KMK analüüs o Koostame väikeettevõtte ühe kuu kasumiaruande piirkasumi formaadis kasutades eelmise näite andmeid: Kulukirjed Kokku Ühiku hind 1. Müügitulu 120000 600 2. Muutuvkulud 72000 360 Piirkasum (1.-2.) 48000 240 3. Püsivkulud 28800 Ärikasum 19200 o Piirkasum toodanguühiku kohta on summa (240 krooni), mille ettevõte teenib ühe arvutuslaua müügist pärast muutuvkulude mahaarvamist. Seda summat saab kasutada püsivkulude katmiseks. o Kui ettevõte ei suuda realiseerida toodangut, ei teki ka kasumit ja ettevõtte lõpptulem on kahjumis, sest ei suudeta katta püsivkulusid.
Kasumi kujunemine Kasumit kujundavad põhiliselt hind ja omahind. Hind (realiseerimis- või müügihind) – määrab koos toodangumahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kaubatoodangu(müügitoodangu) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud. Tootmisomahinda kujundavad: - muutuvkulud (materjalid – seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütusekulud; töötasu de kulud ja teenustööde kulud); - püsivkulud (kulum, üldkulud, masinate rendikulud, kindlustused, intressikulud, maksud, nt maamaks). Turustuskulud sõltuvad, kuhu me turustame, millal, kuidas jne. Saagikust mõjutavad tegurid: 1) otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise tase, tootmistehnoloogia, agrotehnilised võtted. 2) Kaudselt-… Loeng 24.04.2015 Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses Kasumit kujundavad müügihind ja müügitoodangu omahind.
annaabi.ee 
