Hispaania Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Religioon Riigi peamine usund on rooma ka...
Miks võib maadeavastusi lugeda keskaja lõpuks? Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu, eriti vürtse, siidi ja lõhnaaineid, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade valjavedu ei suutnud sissevedu tarvilikul maaral katta. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal aga enam võimalusi ning see sundis eriti mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Olemasolevad vähesed tõesed ja rohked legenditaolised teated India, IndoHiina, Indoneesia, Hiina ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse "Indiatesse", nagu neid kokku nimetati võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus ...
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut HISPAANIA Referaat Koostaja: Kaisa Suumann Eriala: Riigiteadused Juhendaja: Jaanika Meigas IFI6001 Arvuti töövahendina SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Hispaania...........................................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................. 5 Religioon...................................................................................................................... 5 Ajalugu............................................................................................................
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya * baski keeles Espainiako Erresuma * galeegi keeles Reino de España Sisukord [peida] * 1 Haldusjaotus * 2 Religioon * 3 Ajalugu o 3.1 Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel o 3.2 Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung o...
PORTUGAL Referaat Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Asend..............................................................................................................................4 3. Saared..............................................................................................................................4 4. Pinnamood, loodus..........................................................................................................5 5. Maavarad.........................................................................................................................6 6. Laama tektoonika........................................................................................
Vahemere maad Hispaania Itaalia Kreeka Küpros Malta Portugal Vahemere maad on kõige lõunapoolsemad Euroopa riigid. · Poolsaareline või saareline asend. · Tüüpiline vahemereline kliima, pinnamood, taimkate. · Vahemere maad on väga sarnased igapäevaelu, majanduse, ajaloolise arengu ja ka kärarikka tänavapildi poolest. · Vahemere maades on suhteliselt suur hõivatute osatähtsus hankivas majanduses ja eelkõige põllumajanduses. Kreekas ja Portugalis isegi üle 10% tööjõust. · Vahemere maad liitusid Euroopa lõimumisprotsessiga suhteliselt hilja. · Vahemere maad on Euroopa peamised turismimaad. Hispaania Kuningriik · Riigihümn: Marcha Real · Pealinn: Madrid · Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Sevilla · Pindala: 504 782 km² · Riigikeel: hispaania · Rahvaarv: 45 061 300 (2006) · Rahvastiku tihedus: 85 in/km² · Kuningas: Juan Carlos I · Hispaania naaberri...
Hispaania Referaat Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ajalugu.....................................................................................................................................3 3.Rahvastik..................................................................................................................................5 4.Kultuur.....................................................................................................................................6 5.Vaatamisväärsused...................................................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................................................10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee p...
SISSEJUHATUS Teiste riikide seas pole Portugal väljapaistav või tihti mainitav. Vaatamate sellele agasellel riigil on ka oma plussid, oma eelised ja antud riik ka erineb oma rahvaarvu, majanduseja geograafilise asendiga teistest riikidest, arvestades ka turism ja oma keskonnaprobleemid. See referaat on pühendatud Portugali üldandmete, rahvastiku, majanduse, turismi Referaadi eesmärk on uurida Portugali, selle ,,talitluse" ja tähtsuse maailmas.Probleemid: 1. Uurida Portugali üldandmeid, geograafilise asendi ja looduslikuid tingimusi ning osalemine erinevates rahvusvahelistes organistatsioonides. Referaadis käsitletakse ka Portugali loodusvarasid, metsa-,põllu- ning eneergiamajandust ja turismi arengut. 2. Uurida Portugali rahvastiku muutumist, paiknemist ja tihedust, iseloomustadarahvastikupüramiidi. 3. Uurida Portugali majanduse harusid: eneergiamajandust, põllumajandust jametsamajandust, transporti arengut, leida suuremaid ettevõt...
TTÜ Carl Siitsman HISPAANIA Referaat 2017 Suurimad linnad Sisukord L k 2 / 14 Suurimad linnad 1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere r...
Islam Keili Helekivi Rõuge põhikool 7.klass Enne islamit Kuival alal polnud ühtset riiki. Elati beduiinidena rännates. Usuti palju jumalaid. Muhamedi nägemus Peaingel Gabrieli teade Muhameedile. Muhamed tegi ilmutuse teatavaks. Ta rääkis islamist ja moslemitest. Muhamedist sai prohvet. Islami vastu võtmine Mekas oli palju islami vastaseid. Muhamed põgenes Mediinasse. Islam levis üle Araabia. Impeeriumi rajamine Loodi kalifaat. Pühasõda ehk dzihaad. Enamus allutatud rahvaid vahetas usu vabatahtlikult. Lõhed ja vastasseisud Ali tüli egiptuse asevalitsejaga. Järjekordne paleepööre. Riigi hiilgeaeg. Ühtse riigi lagunemine. Kultuur Võeti üle teiste rahvaste kultuur. Õpetati Pürenee poolsaare rahvast. Moslemite teadmised ja õpetused jõudsid euroopasse. Moseed Mosee on palvetamise paik. Kaunistustena kasutati ornamente ja värsse. Palvetatakse viis korda päevas. Kirjandus Kirjakultuur arene...
Maadeavastused Põhjused: Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Vajadus idamaiste vürtside, kalliskivide ja siidi järele. Kullajanu. Seiklusjanu. Eeldused: Tugev ja stabiilne riigivõim. Pikaajalised meresõidukogemused. Soodne geograafiline asend. Täpsemad mõõteriistad. Uus laevatüüp- karavell. Head geograafilised teadmised. Tulemused: Inimeste silmaringi avardumine. Uued mereteed ja maa-alad. Uued kultuurid (mais, tubakas, kartul, tomat) ja loomad (kalkun). Uued haigused (süüfilis). Pärismaalaste kultuuri hävinemine. Uuendused majanduselus: Uute kaubateede tekkimine. Hispaania ja Portugal kehtestasid kaubandusmonopolid. Pürenee poolsaare riikide konkurentideks said Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland. Kaubanduses kiire rikastumise võimalus. Käsitöölised muutusid suurettevõtjate ...
Hispaania Caroly Kaljumäe 8.b Hispaania Valisin selle teema, sest Hispaania on ilus ja huvitav riik ning väga tahaksin sinna ka ise minna. Hispaania asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinformatsioon Pindala: 505,370 km² Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: ...
Hispaania Sissejuhatus: Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Pealinnaks on Madrid. Riigi kogupindala on 506 013 km². Hispaania kuningriik hõlmab oma territooriumilt: 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemeres Beleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared, Maroko rannikul Põhja-Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad ja Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase. Loodus: Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaa...
Portugali Keel Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 250 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel. Kõige rohkem räägitakse seda keelt Brasiilias(74%), Mosambiigis (10%), Angolas(7%) ja Portugalis (4%) kõigi keele rääkijate hulgast. Keel pärineb Pürenee poolsaare lääneosast ja on lähedane galeegi ja hispaania keelele. Portugal, Brasiilia ja Prantsusmaa, on riigid, kus räägitakse seda keelt kõige rohkem. Portugali keel on riigikeeleks ka seitsmes riigis, milleks on: Angola, Brasiilia, Guinea Bissau, Mosambiik, Portugal, Roheneemesaared ja Sao Tome ja Principe. Nendes riikides on see keel riigikeeleks, kuna nad on olnud kunagised Portugali kolooniad ja sellest ajast on see nii jäänudki. Portugalis räägitakse seda keelt veel ka mitmes erinevas murdes, mis jagunevad põhiliselt nelja gruppi : Põhja-Portugali, Kesk-Portugali, Lõuna-Portugali ja saarte murded...
Portugal Jette Numa Üldiseloomustus Riiginimi: Portugal Pealinn: Lissabon Rahvaarv: 10 531 000 Pindala: 92 391 km² Rahaühik: euro Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Religioon: roomakatoliiklus Teine tase Valitsemisvorm: vabariik Kolmas tase Riigikeel: portugali keel Neljas tase Viies tase Rahvastik Linna ja maa rahvastik Asukoht Portugal on riik Lõuna Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Euroopas Pürenee poolsaare Teine tase lääneosas. Portugal piirneb Kolmas tase idast ja põhjast Hispaaniaga. Neljas tase Tal on pikk merepiir Atlandi ...
Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule, samuti Laadoga järve rannikule. Pankrannikud võivad kujuneda Rahuliku lasumusega serrekivimite paljandumise korral. Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle merepinna ulatuv Ontika pankrannik on ...
HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat ...
HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat ...
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Hispaania Euroopa turismigeograafia Pärnu 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................3 lk. 2. Loodus...................................................................................................4 lk. 3. Piirkond................................................................................................5 lk. 2 1. SISSEJUHATUS Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibr...
PORTUGAL ASUKOHT • Riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas • piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. (pikk rannajoon) • Lisaks mandriosale hõlmab ka Assooride ja Madeira saarestikke, mis on riigi autonoomsed piirkonnad. ÜLDINE INFO • Rahvaarv: 11 milj. • Suunakood: +351 • Ajavöönd: GMT • Pindala: 92 090 km2 • Pealinn: Lissabon • Rahaühik: euro (EUR) • Liiklus: parempoolne • Riigikeel: portugali • Naabrid: Hispaania KLIIMA • Asub lähistroopikas, lähistroopiline vahemereline kliima (soe ja niiske talv, palava ja kuiva suvi) • Suvel 26 °C ja talvel 10 °C kraadi. • detsembrist veebruarini 14°C – 16°C, märtsis, aprillis ja novembris 18°C – 19°C, mais ja oktoobris 21°C – 22°C, juunist septembrini 25°C – 28°C. • Keskmised öised temperatuurid on novembrist aprillini 8°C – 11°C ning juunist septembrini 16°C – 18°C. • Ö...
Sisukord · 1. Asetus, üldinfo, kliima · 2. Ajalugu · 3. Seaduslikud võimuorganid · 4. Majandus · 5. kasutatud kirjandus 1 Üldinfo Hispaania Kuningriik (Reino de Espana) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania hõlmab suurema osa Pürenee poolsaarest ning jagab seda Portugaliga. Põhjapoolt piirneb riik Prantsusmaa ja kääbusriigi Andorraga. Hispaania põhja ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida ja lõunarannikut Vahemeri. Hispaaniale kuuluvad samuti Baleaari saared Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis, Ceuta ja Mulilla linn Maroko põhjarannikul ning kolm saarterühma Maroko ranniku läheduses. Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju. Riigi pindala: 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv: 39 887 240 Pealinn: Madriid, pealinn alat...
Ida-Rooma keisririik - Bütsants Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba. VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaal...
Suured maadeavastused Suurte maadeavastuste põhjused Tohutud summad kestvatele sõjapidamistele `'Indiatesse'' otsiti lühikesi ja turvalisi mereteid Konstantinoopoli vallutus türklaste poolt (1453) Genova otsis kontakte Pürenee poolsaare riikidega Kaugsõidulaevad ehk kravellid Portugallaste esimesed retked Uurimisobjektiks oli Aafrika Henrique soosis suuri uurimisretki kulla otsimiseks Sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse 14861487 Bartolomeu Diaz leidis meretee Indiasse Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisilVäikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping...
Portugal Põhiandmed: Pindala: 92 391 km2 Rahvaarv: 10,642,836 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: katoliku usk Iseseisvus: 1.detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-...
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
,,Euroopa imetajate uuendatud punane nimistu´´ Artikkel on võetud ajakirjast ,,Eesti Loodus´´. Ilmumisaasta 2007. aasta novembris ja autor on Tiit Maran. Maailma Looduskaitse Liidu punase nimistu eesmärk on hinnata ohustatud liikide seisundit. Uue süsteemi järgi asuti seniseid nimekirju üle vaatama. Esmalt võeti Euroopas vaatluse alla linnud, siis lisandusid imetajad. Liikide seisundit hinnati nii terve Euroopa piires kui ka eraldi Euroopa Liidu alal. Hinnangu järgi selgus, et Euroopa imetajatest on ohustatud ligi 15%. Euroopa linnuliikidest hinnati ohustatuks 13%. Mereimetajatest on ohustatud 22%. Alates 1500. aastast on välja surnud kaks Euroopa imetajaliiki: Tarvas ja Sardiinia. Euroopa vetest on kadunud hallvaal. Imetajate liigiline mitmekesisus on suurim Balkani poolsaarel, Ungaris ja Rumeenias, aga ka Vahemere-äärsetel mägialadel. Enim ohustatud liike leidub Bulgaarias ja Rumeenias. Põhilised ohutegurid on elup...
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Maadeavastuste põhjused Eurooplastele tuntud kaubateed olid langenud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Oluliseks sai alternatiivse meretee leidmine Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Usuti, et need maad on muinasjutuliselt rikkad. Esimesed maadeavastajad Peamisteks maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud. Poolsaarel hea geograafiline asend. Sealsetel elanikel pikaajalised meresõidu kogemused. Maadeavastusi toetav stabiilne ja tugev riigivõim. Legendid Arvati, et ekvaatori kohal läheb vesi keema või muutub siirupitaoliseks. Kardeti, et ekvaatori läheduses võib päike ka eurooplased mustanahalisteks põletada. Kardeti meremonstrumeid Õudusjutt magnetmägedest. Tolleaegne maailmakaart Esimesed maadeavastused...
1)Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. India alla kuuluvad India , indo-Hiina , Indoneesi , Hiina ja Aafrika . Türklased vallutasid konstantinoopoli ja sellep muutus asi pakiliseks . Sest türgi hakkas valitsema musta mere ja süüria kaubateid . Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu , kuid sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte pürenee poolsaare riikidega . Hispaania ja Portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu ehk karavelle , millega võis sõita ookeanil . 2)Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika , sest nad oletasid et Aafrikas leidub kulda . Suuri uurimusretki meretaguse kulla otsimiseks soosis kunin...
Portugal Portugal asub Pürenee poolsaare lääneosas ja tal on pikk merepiir Atlandi ookeaniga. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Tejo jõgi jagab maa mägisemaks põhja- ja tasasemaks lõunaosaks. Põllumajandusega tegeletakse rohkem lõunaosas. Portugalis valitseb soe vahemereline kliima, mille teeb mõõdukamaks Atlandi ookeani mõju. Suvi on kuum ja niiske, talv suhteliselt soe. Sisemaa ilmastik on ranniku omast tunduvalt vahelduvam. Põhjaosa mägedes sajab palju rohkem kui keskpiirkonnas. Lõunaosas paiknev Algarve piirkond on valdavalt kuiv ja päikesepaisteline. Suvel on keskmine temperatuur umbes 20-28 kraadi, talvel aga umbes 10-15 kraadi. Rannikumägedes sajab kuni 2500 mm aastas, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Vegetatsioonipikkus on umbes 7-9 kuud ja saaki saab aastas kaks korda. Põhja-Portugalis on valdavalt metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Lõuna-Portugalis on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmul...
Harf Harf on näppekeelpill, millel on enamasti 47 keelt ja diapasoon 6 ja pool oktaavi.Harfi kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pilli kaela (lookleva ülaosa) küljes asuvad häälestusvirblid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toetamiseks, selle sees asub pedaale ja kettaid ühendav mehhanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega kõrgemaid keeli. Heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehhanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat astet oktaavi seitsmest helist (keelest) kõikides oktaavides pool- või täistooni võrra. Päritolu Kõige tõenäolisemalt leiutati harf sõltumatult mitmes maailma piirkonnas juba esiajal. Sageli on öeldud, et harfi leiutamisele võis kaasa aidata pinguletõmmatud vibunööri tinistamine. Üks harfitüüp, vibuharf, ongi sisuliselt vibu, millel...
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu...
1. KEELTE LEVIK Romaani keel (Lingua Romana) oli üks kahest kõnekeelsest keelest Rooma impeeriumi ajal (teiseks oli kreeka keel). Põhiliselt räägiti seda impeeriumi läänepoolsetes regioonides (Itaalia, Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Sardiinia, Korsika), aga ka Balkani poolsaare põjaosas (Dacia, Moesia, Illyria, Põhja-Makedoonia). Rooma impeeriumi rahvastik I-II sajandil pKr oli hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes. 2. TEKE JA AJALUGU 1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele- klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suulin...
Ajaloo kordamisküsimused 1) Frangi riigi teke ja 4 valitsejat? 2) Frangi riigi sidemed roomakatoliku kirikuga? 3) Feodaalühiskonna olemus? Lääni suhted Kolm seisust Pärisorjus Naturaalmajandus 4) Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga? 5) Elu korraldus ja olmetingimused Keskaegses linnas? 6) Linnades kujunenud uue ellusuhtumise olemus? 7) Paavsti võimu tugevnemise 3 põhjust Vara Keskajal? 8) Rooma katoliku kiriku korraldus? 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas? 10) Benedictuse reegli olulisemad põhimõtted? Mõisted: Chlodovech (466 511) Frangi riigi kuningas, Frangi impeeriumi rajaja. Ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Karl Martell (688 741) Frangi riigi majordoomus. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said lüüa ja tõrjuti tagasi. ...
Keskaeg - oluline etapp inimese ajaloos 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Pe...
Kõrvukräts (Asio otus) Kõrvukräts (varem ka kõrvukas räts) on Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elav kakuline. Kirjeldus Kõrvukräts on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, silmad ise on oranzpunased. Kõrvukrätsu nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu keskmine kaal on 290 g ja tiibade siruulatus 84-95 sentimeetrit. Elupaik ja pesitsemine Kõrvukräts on kultuurmaastiku lind, kes pesitseb põldudevahelistes metsatukkades, taluparkides ja kõrgetes kuusehekkides, sageli ka aedlinnades ja linnaparkides. Kõrvukräts on avaspesitseja tehes oma pesa kaelustuvi, vareslaste või orava mahajäetud pesadesse. Pesas on 3-7 valget muna. Eestimaal on täiskurni leitud alates mä...
Galeegi keel Neit-Eerik Nestor Moonika Põldvee Tartu 2017 Galeegi keel Kõnelejaid: 2 340 000 (2012) Räägitakse Pürenee poolsaare loodeosas (Galicia), Lõuna-Ameerikas (Argentiina, Uruguay), mujal Euroopas (nt Hispaanias, Prantsusmaal) Väga sarnane portugali keelega, vastastikku arusaadavad Galicias ametlik keel; põhikoolis ja gümnaasiumis õppimine kohustuslik Galeegi keel Peamiselt ladina keelel põhinev; roomlaste sissetung Galiciasse 137-136 ekr Tuleneb galeegi-portugali (ka vana-portugali) keelest Vulgaarladina galeegi-portugali galeegi ja portugali Kerged mõjutused varasemasest keldi keelest ja germaani vallutajate keeltest (sueebid, läänegoodid, maurid) Galeegi keel 8. Sajandi lõpuks oli rahvakeel piisavalt erinev kirikukeelest, et sai rääkida kahest erinevast keelest (ladina ja galeegi-portugali) 1128 eraldus Portug...
Portugal KP Portugal Riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Riigist Riigihümn- A Portuguesa Pealinn- Lissabon Pindala- 92 391 km2 Riigikeel- portugali Rahvaarv- 10 636 900 (2010) President- Aníbal Cavaco Silva Rahaühik- euro Aastatel 1139- 1910 oli kuningriik Lipp ja vapp Lipu põhivärvid on roheline ja punane. Roheline sümboliseerib lootust ja punane revolutsiooni ja vabariigi väljakuulutamist (1910). Värvide eraldusjoonel asub Portugali vapp. Kliima Portugalis valitseb soe vahemereline kliima. Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Söök ja jook Rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest. Sisemaal tarbitakse rohkem lihatoite, populaarsema...
Keskaeg Euroopas Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 14...
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlasteg...
Islam Kätriin Randla 7.klass Rõuge Põhikool Juhendaja: Inga Ermel Kasesalu Araablased enne islamit Puudus ühtne riik Poolsaar oli kuiv ja krõbe Suurem osa inimesi olid beduiinid Lõunaosa oli niiskem Araabia poolsaart läbivate kauba- teede ristumiskohtades asusid jõukad kaubalinnad Jathrib ja Meka Usuti paljusid jumalaid Tähtsaim usukeskus asus Mekas, kus suure pühamu Kaaba ümber asustati 360 jumalust Islami tekkimine Muhamed hakkas kuulutama uut usku Uue usu nimeks sai islam - "Kuuletumine" Mekas leidus uue usu pooldajaid, kuid vastaseid oli rohkem Mediinas leidis ta rohkem järgijaid Peagi võtsid ka teised ümberkaudsed hõimud islami omaks, teised aga allutati sõjaga Islami 5 sammast Kõik usklikud on jumala ees võrdsed ja peavad jumala ees täitma viite kohust ehk viite sammast: 1)Tunnistama, vaid ü...
Õpilaskonverents ,,Galiitsia keldid" 01 cancro cru GALIITSIA ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia on üks seitsmeteistkümnest autonoomsest piirkonnast (meil Eestis maakonnad, neil seal autonoomsed piirkonnad) Hispaanias, mis asub Portugali põhja -ning Hispaania loodeosas. Galiitsia jaguneb omakorda veel 50 provintsiks. Põhilise üldpildi moodustavad mäed ja jõed. Galiitsias räägitakse kahte erinevat keelt: Galiitsia galeegi ning Hispaania kastiilia. Galiitsia traditsioonid on hindamatud kultuuripärandid, millest suuremat osa jagavad nad oma naabri Portugaliga. KELTIDE ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia keldid olid Pürenee poolsaare lääneranniku ajaloolised asukad, kes elasid pronksi- ja rauaajal. Elasid hõimuti. Nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid jumalatesse ja jumalannadesse. ...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Geograafia Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üld info euroopa kohta............................................................................................................... 4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Maavarad.........................................................................................................................
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa- aluste koobaste seinu ning lagesid. Põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neil on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu. Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk tootemid, keda on mõnikord kujutatud äratuntava loomana või esivanematena. Kuna kiviaja inimesed ei osanud om...
Portugal Valisin referaadi teemaks Portugali, kuna tean, et sealt on pärit kuulsad jalgpallurid nagu Cristiano Ronaldo, kes oli 2006 aasta Inglismaa parim jalgpallur ning Luís Figo, kes oli 2000 Euroopa aasta jalgpallur. Tahan teile rääkida portugali rahvast, keelest, usust, haridusest jne. Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Lisaks kuulub Portugalile veel kaks saart: Assoorid ja Madeira. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Portugali pealinna Lissaboni ametlikuks elanike arvuks on 559 000. Kogu riigis on üle 10,6 miljoni elaniku ehk siis umbes sama palju kui Rootsis. Üle 4,5 miljoni portugallase elab välismaal - enim Brasiilias, Prantsu...
Peatükk 2.4 Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu 1. Mis oli Rooma impeeriumi olulisim pärand keskaegses Euroopas. Põhjendage oma seisukohta. Just rooma kunsti ja arhitektuuri taasavastamine pani aluse renessansile ja seeläbi kogu kaasaja maailmale. 2. Seleta mõistet reconquista. Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt. 3. Kuidas soodustasid kloostrid keskajal sisekolonisatsiooni? Asustus tihenes ning loodi uusi põllumaid. Põllumajanduse keskmesse loodi kloostrid. See andis aluse linnade loomisele kohtadesse, kus enne laiusid metsad ja põllumaad. 4. Iseloomustage feodaalühiskonna korraldust. Mitmeastmeline, hierarhiline võim maa üle. Maahärra oli ühiskonna tipus. 5. Mida tähendab ütlus ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall"? Igal vasallil on kohustused ainult oma otsese senjööri ees 6. Nimetage keskaegsete Euroopa talupoegade õigusi ja kohustusi oma isanda ees....
Portugal Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal asub lähis-troopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Portugal on ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga. Seda mõjutab see ,et ta jääb Golfi hoovuse piirkonda. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 ° C isegi keset talve. Portugal pindala on 92 391 km². Portugali rahvaarv 2006 aasta andmete järgi on 10 531 000 ja rahvastiku tihedus on 112 in/km². Kirjaoskajaid on 95% kogu rahvast. Rahaühik portugalis on euro ja riigikeeleks on portugal keel. Pealinn on Lissabon. Peamised tööstusharud on: nafta tootmine, tsemendi tootmine, autotööstus ja laeva tööstusharud, elektri-ja elektroonikatööstus, masinad, tselluloosi-ja paberitööstus, tekstiili-, jalatsi-, naha-, mööbli-, keraamika, jookide ja toiduainet...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
ÜLDANDMED Portugali Vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92,090 km2 · Maa: 91,470 km2 · Vesi: 620 km2 Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Portugali lipp Riigikeel: portugali Rahaühik: euro (EUR) Naaberriik: Hispaania Ajavöönd: WET (maailmaaeg) Usk: Rooma katoliku 84,5%, teised kristlikud 2,2%, muud 0,3%, teadmata 9%, mitte midagi 3,9% Liiklus: parempoolne Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali vapp President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Telefonikood: 351 GEOGRAAFILINE ASEND ...
VARAUUSAEG Euroopa varauusaja algul Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule 1485. aastal Henry Tudor (valitses 1485-1509) pani aluse Inglismaa kuningavõimule Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud samuti juba XV saj. lõpuks Prantsusmaa kuningavõimu tugevdas veelgi kuningas Francois I (valitses 1515-1547), püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai a...
Kirjanduse KT kordamisküsimused 1. Piibel koosneb 2st osast: 1) Vana Testament heebrea ja aramea keeles 2) Uus Testament kreeka keeles 2. Piibel tähendab kreeka keeles raamatut ja on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. 3. Eesti keelde tõlkis piibli Anton Thor Helle ja ilmus 1739. aastal. 4. Piibli teine osa jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajaloolone (apostlike tegude) raamat, õpetusraamat (kirjad) ja prohvetiraamat (ilmutusraamat). 5. Lendsõnad, mis pärinevad piiblist: · Küünalt vaka all hoidma · Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma · Ei ole midagi uut päikese all 6. Keskaeg haarab enda alla 5.15. sajandi. Sel ajal toimusid ristisõjad, kirikute rajamine. 7. Keskaja kirjandus jaguneb: · Piibel ja piibliaineline kirjandus · Eeposed · Rüütlikirjandus · Linnakirjandus · Näitekirjandus 8. Riik Eepose pealkiri Sisu Pr...
annaabi.ee 
