lihtsalt analüüsitav. II. Kasutusalad PAH-e kasutatakse värvide, plastiku valmistamisel, orgaanilistes pooljuhtides, insektsiidi ja fungitsiidina, lõhkeainete valmistamisel. III. Üldised omadused PAH-id jaotatakse nendes sisalduvate aromaatsete tsüklite arvu järgi kaheks rühmaks: kuni nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e nimetatakse “kergeteks” PAH-ideks (näiteks antratseen) ning rohkem kui nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e “rasketeks” (näiteks benso(a)püreen). “Rasked” PAH-id on enamasti stabiilsemad kui “kerged” PAH-id. PAH-id erinevad füüsikalis-keemiliste omaduste poolest ja mõjuvad elusorganismidele mitut moodi. Reeglina PAH-ide keemilised ja füüsikalised omadused sõltuvad tugevasti molekulmassist: molekulmassi suurenedes vähenevad PAH-ide vees lahustuvus, aururõhk ning PAH-ide vastupanuvõime redutseerumise ja oksüdeerumise suhtes, kuid suurenevad sulamistemperatuur, keemistemperatuur ning suureneb PAH-i lahustuvus rasvades.
Etüleenoksiid absorbeeritakse reaktsiooni gaasidest Kütteväärtus >42,80 >42,80 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHs): veega ning lahutatakse veest destillatsiooniga MJ/kg MJ/kg antratseen,fenantreen, krüseen, püreen, benso(a)püreen (etüleenoksiidi kt. on 13,5 C). 3)Nafta kaheastmelise rektifikatsiooni skeem ning jt. on põlemisprotsesside produktideks Etüleendikloriid (1,2 dikloroetaan) ja vinüülkloriid saadavad produktid. (soojusjõujaamad, diiselmootorid jt.). Identifitseeritud on Reaktsioon klooriga viiakse läbi kas gaasifaasis voi
Asbest Alfa-naftüülamiin Bis-klorometüüleeter 3,3'-Diklorobensidiin Etüleenoksiid N-nitrosodimetüülamiin 4-nitrobifenüül Metüülklorometüüleeter Anorgaanilised arseeni ühendid 1,2-Dibromo-3-kloropropaan (DBCP) Söe tõrvast lenduvad ühendid Vinüülkloriid LOÜde emissioon Aastane emissioon 30-60 milj t 26 õhus levivat LOÜd on võimalikud kantserogeenid või mutageenid benso(a)püreen Ohtliku kemikaali pakendi märgistus selgelt loetavad järgmised andmed: 1) kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused; 2) valmistaja- või importijaettevõtte nimi, aadress; 3) ohutunnus; 4) riski kirjeldus; 5) ohutusnõuete kirjeldus; 6) kemikaali kogus. Teave Terviseamet – mürgistusteabe keskus Infotelefon
peenestatud tubaka rull, mille suhuasetatavasse otsa on kinnitatud teatud tootemarkidel spetsiaalne filter tubakasuitsus sisalduvate keemiliste ainete ja ühendite organismi sattumkse osaliseks tõkestamiseks. 6.Mis on sigaretis? Sigaretis on tärpentiin- kasutatakse õlivärvide lahjendamiseks, Metopreen- putukamürk mõjutab loote arengut, propüülglükool- kasutatakse salvide koostises, erakordsete lahusti omadustega alkohol, benso(a)püreen-esineb kivisöetõrvas. Sisaldab kantserogeene, mis tekitavad vähkkasvajaid, butaan- vedelgaas, kõige plahvatusohtlikum kütuseliik, arseen- tugeva toimega mürk, mida nimetatakse mürkide kuningaks, kaadmium- peamiselt sissehingatav mürk, tekib plastmassi, värvainete, kummi jne töötlemisel või põletamisel, atsetoon- küünelaki eemaldaja pealmine komponent, ammoniaak- terava lõhnaga värvuseta gaas, vesilahust nimetatakse nuuspiirituseks, tekib orgaaniliste ainete mädanemisel, plii-
on kohustuslik tiheasustusega piirkondades. Välisõhu saastatuse taseme määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Saasteainete nimetus vääveldioksiid SO2 lämmastikdioksiid ja NO2 ja NO lämmastikoksiidid peened PM10-osakesed eriti peened PM2,5- osakesed polütsüklilised aromaatsed C20H12 süsivesinikud, sealhulgas benso(a)püreen plii Pb osoon O3 benseen C6H6 süsinik(mono)oksiid CO, CO2 kaadmium Cd arseen As nikkel Ni elavhõbe Hg Välisõhu kvaliteedi hindamisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: saasteaine kahjuliku toime võimalikkust, saasteaine ohtlikkust kemikaaliseaduse tähenduses ning saasteainete esinemissagedust ja eriti nende
kehtestanud benso(a)püreeni piirnormid osale rasvu ja õlisid sisaldavatele toiduainetele ning ka toiduainetele, mille töötlemine kõrgel temperatuuril (näiteks suitsutamine või kuivatamine) võib põhjustada toidu kõrge saastatuse PAH-idega. Lisaks on piirnormid kehtestatud ka kalale ja kalast valmistatud toodetele, mille kõrget saastatust PAH-idega võib põhjustada keskkonnast tulenev reostus (näiteks naftareostused veekogudes). Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvates ei ole benso(a)püreen üksi piisav märgistusaine PAH-ide sisalduse hindamiseks toidus ning parem oleks kasutada hoopis nelja PAH-i (benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni) summaarset sisaldust (nende nelja eelpoolloetletud PAH-i üldnimetus on ,,PAH4"). Euroopa Toiduohutusameti arvamust kuulda võttes võetigi vastu Euroopa Komisjoni uus määrus nr 835/2011, mille kohaselt kehtestati alates 1. septembrist 2012.
Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruumala kohta. Kasutatakse ühikut ppm; ruumala %. ppm (parts per million) 1 osa 1000000 (106) osa kohta; 10-6 osa gaasi 1 õhu osa kohta.
Sigaretid hakkasid levima pärast Krimmi sõda, kui sõdurid neid endaga Türgist kaasa võtsid, kuid sigarette hakati kasutama laiemalt Esimese maailmasõja ajal ja pärast seda. Populaarsus saavutati alles Teise maailmasõja ajal.(Margareete Otter, narkootikumid) 1.2.Tubaka koostis Suitsus sisaldub rohkemal või vähemal määral: · Metopren putukamürk, mis mõjutab loote arengut. · Benso(a)püreen sisaldab kantserogeene, mis tekitavad vähkkasjavaid. · Arseen tugeva toimega mürk, nimetatakse ka mürkide kuningaks. · Atsetoon kasutatakse lahustina, küünelakieemaldina. · Plii kasutatakse bensiini, akude, laskemoona ja kristallklaasi valmistamisel. Inimestel kahjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi. Väga mürgine. · Formaliin kasutatakse antiseptilise ainena ja koepreparaatide fiksaatorina.
NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, orgaaniliste ainete põletamisel (tekib HCN, NH3 -> NO). Mõjub hingamisteedele (kopsud), suures kontsentratsioonis (~500 ppm) surmav. Kahjustab ka taimi, tekivad happevihmad. NO 2 absorbeerib UV ja nähtavat valgust. 4) Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad. Aromaatsed süsivesinikud, 1- või mitmetuumalised. Tekivad põlemisprotsessides ebapiisava hapniku tingimustes. Benseen, püreen, naftaleen, tolueen, stüreen. Aldehüüdid ja ketoonid, formaldehüüd, atsetoon, atseetaldehüüd. Eetrid ei ole levinud õhusaastajad. Dimetüüleeter, dietüüleeter, vinüületüüleeter. Epoksiidid etüleenoksiid, propüleenoksiid. Halogeenorgaanilised ühendid klorometaan, diklorometaan, polüvinüülkloriid. Orgaanilised S ühendid metaantiool, benseentiool, tiofeen, merkaptaan Orgaanilised N ühendid metüülamiin, nitrobenseen, püridiin, aniliin
mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Happelised vihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. Hüdrosfäär Maad ümbritseb veekiht. Kantserogeenne aine toksiline orgaaniline ühend, inimesele ohtlik vähki tekitav aine, nt. benso(a)püreen. Karjatusahel toiduahela üks põhitüüp, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni; Kasvuhoone efekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru; õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või
Tagajärjeks võivad olla kasvajad, närvisüsteemi kahjustused, sigimishäired, käitumishäired, viljatust (kotkad, hülged). 20.02.2017, K. Künnis-Beres Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon Kõige suurema levikuga ja kõige põhjalikumalt on uuritud kahte toiduahelas kumuleeruvat toksikantide rühma: • raskemetalle (Pb, Hg, Cd, As, Ni, Cr, Zn, Cu); • polüaromaatseid süsivesikuid (PAH-d): bens(a)antratseen, benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, koroneen, krüseen, jne 20.02.2017, K. Künnis-Beres DDT, DDE, DDD kumuleeruvad piki toiduahelat ja salvestuvad põhiliselt rasvkoes. Ohus ja ohtlikud 20.02.2017, K. Künnis-Beres bifenüülid (PCBd Polüklooritud bifenüülid PCBd):
orgaanilistest ainetest ning nende lagundamisel saab elutegevuseks vajaliku energia. (kõik loomad, seened, suurem osa baktereid) 16. Hüdrosfäär Maa armosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik vesikest, mis hõlmab ookeanid, mered, järved, jõed, tehisveekogud ja liustikud.(laiemas laastus kuuluvad sinna ka veeaur, vesi ning igijää/lumikate). 17. Kantserogeenne aine - orgaaniline ühend, inimesele ohtlik ja vähki tekitav aine, nt. benso(a)püreen 18. Karjatusahel - toiduahela üks põhitüüp, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning järgmiselt kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt nähtus, mida põhjustavad süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid atmosfääris, nad lasevad läbi päiksekiirgust, mis langeb Maale ja muutub osaliselt soojuseks, kuid takistavad aga soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi selle tulemusel on maad
· kaevandused (sh põlevkivi) ja metallurgia Orgaanilised saasteained: · olme- ja tööstusheitveed aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, · põllumajandus (pestitsiidid) stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen, benso[a]püreen klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloroetaan, kloroform, heksakloroetaan) amiinid pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen 73 74 Raskmetallid
33. Toidu mutageenid, kantserogeenid ja antikantserogeenid. Polüaromaatsed süsivesinikud (PAHid) Orgaaniliste materjalide nagu puit, süsi ja kütteõli mittetäielikul põlemisel toimuvate pürolüütiliste reaktsioonide tulemusena tekib suur hulk erinevaid enam kui kolme kondenseerunud benseeni tuumaga polütsüklilisi süsivesinikke (PAH), millel on sõltuvalt molekulist erinev märgatav kantserogeensus. Põhilisteks ühenditeks 1,2-bensantratseen, benso[]-püreen (indikaatoraine, kõige kantserogeensem), krüseen, fluorantreen, püreen jt. kokku üle 80 ühendi, millest ligikaudu 60% imetajatel kantserogeensed. Benso[e]püreen aga näiteks pole. Toit võib saada saastatud kas atmosfäärisadestuse kaudu (tööstuspiirkonna aedades), teraviljade otsesel kuivatamisel põlemisgaasidega, liha- või kalatoidu suitsutamisel või küpsetamisel lahtistel sütel (barbecue), kohviubade röstimisel jne. PAH-id tekivad ka valgurikaste toitude
süsinik, plii jt. Plii (Pb) - tekib eelkõige autokütusest, tolmust ja tööstustest lenduvast gaasis. Plii ei lagune, ning raskmetallina on kahjulik nii organismidele kui ökosüsteemile. Normaalne mullasüsteem ei taastu, Pideva pliiga kokkupuute korral võib mürgistus alata kergest psüühikamuutustest ja lõppeda surmaga. PAH – süsivesinik (benso(a)püreen nt). ei lahustu vees ega lagune. Leidub kütustes, sealt levivad õhku. Mürgine organismidele. Cd, Ni (kaadmium ja nikkel) – samamoodi pliile ja arseenile on tegu raskmetallidega, mistõttu on need organismidele kahjulikud. Arseen (As) - kasutatakse enamasti pestitsiidide ja puidukaitsevahendite tootmisel ja kasutamisel, kuna arseen on väga mürgine putukatele, bakteritele ja seentele. Arseen jõuab organismi toidu ja
Näitaja Piirsisaldus Ühik Akrüülamiid 0,10 µg/l Antimon 5,0 µg/l Arseen 10 µg/l Benseen 1,0 µg/l Benso(a)püreen 0,010 µg/l Boor 1,0 mg/l Bromaat 10 µg/l 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l Elavhõbe 1,0 µg/l
kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300- 500°C. Vääveldioksiid: Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. Saasteaine hulka saab vähendada, kui põletatava prügi või suitsugaaside hulka lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Püsivad orgaanilised saasteained ( POP) _PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (benso a püreen) _ Heksaklorobenseen _ polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F) Põlemisgaaside puhastamine: · Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). · Poolkuivpuhastus. Absorbent on vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. · Märgpuhastus. Gaasis sisalduvad saasteained jäävad vette, mis suunatakse eraldi puhastusse. Tahke põletusjäägi kasutamine: koldetuhka saab kasutada ehitusmaterjali tööstuses. NB!
Väljahingatavas õhus on keskmiselt 15,8% O2 ja 4,0% CO2 (moolprotsendid). Lisaks on väljahingatavas õhus metabolismi jääkprodukte: ammoniaak ja aminoühendid, süsinikoksiide, aldehüüde, ketoone, väävliühendeid, rasvhappeid. Suletud ruumis on need ained ohtlikud! 80 % eluajast viibib inimene ruumides. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus: · liiklusest (tolm, autode heitgaasid NOx, CO, bens(a)püreen, aromaatsed süsivesinikud ), · energia tarbimisest, katlamajadest (põlemise lõpp-produktid, mis sõltuvad kütusest ja põlemis-protsessist endast CO2, SO2), · tööstuse poolt tulevast saastest (sõltuvalt tootmisprotsessidest ja seal kasutatavatest ainetest), · põllumajandusest (väetiste kasutamine lennukitelt), · olmest (freoonid, sünteetiliste ainete laguproduktid). Toksiin - elusorganismide poolt toodetud toksiline ühend.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 57 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 58 Vääveldioksiid Püsivad orgaanilised saasteained (POP) Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud Saasteaine hulka saab vähendada, kui (benso a püreen) põletatava prügi või suitsugaaside hulka Heksaklorobenseen lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F)
Epoksiidi hüdrolaasid on ennekõike maksa, aga ka enamike teiste keharakkude endoplasmaatilises retiikulumis, samuti lahustuvates rakufraktsioonides (tsütosoolis) esinevad ensüümid, mis katalüüsivad vee molekuli trans-liitumist epoksiididele madalama reaktsioonivõimega ning organismist kergemini ekskreteeritavate trans-dioolide tekkega. Ensüüm inaktiveerib sellega paljusid labiilseid ,,tugevaid kantserogeene", samas aga aitab aktiveerida mõningaid kantserogeene nagu näiteks benso[]- püreen. Teda indutseerivad enamasti tuntud CYP-indutseerijad. Inimestel on täheldatud epoksiidi hüdrolaasi aktiivsuse suur sõltuvus indiviidist, mis tuleneb nii antud ensüümi kõrgest indutseeritavusest kui ka inimeste elustiilide erinevusest. Tänu osa ensüümi asetsemisele membraanides CYP vahetus läheduses on epoksiidi hüdrolaas võimeline kiiresti hüdrolüüsima CYP450 abil moodustatud lipofiilseid epoksiide 9
ülitundlikkuse nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad põhjustada tervisekahjustuse; _ riskianalüüs valge raamat "Tuleviku kemikaalipoliitika strateegia" nii vanade kui uute ohtlike ainete riskihindamise protseduur kemikaalide registreerimine, hindamine ja kinnitamine Ohtlike ainete õhuseire bioloogiliste indikaatormeetoditega Püsivad ,bioakumulatiivsed ja toksilised _ Aldriin/dieldriin _ Benzo(a)püreen _ Klordaan _ DDT;DDP,DDE _ Dioksiin _ Heksaklorbenzeen _ Hg ühendid _ PCB _ Toksafeen Ohtlikud jäätmed _ Toksilisus _ Süttivus _ Söövitavus _ Ökotoksilisus Ohtlike jäätmete käitlus igakülgne ratsionaalne kontroll kõigi jäätme elutsükli aspektide üle. _ Jäätme käitluse ja korralduse rajatiste loomine _ Seadusandlus jäätmekätluse standarditeks, seireks ja aruandluseks _ Vastava haldussüsteemi loomine kontrolliks _ Vastav infrastrultuur ja abiteenindus Baseli konventsioon
Väljahingatavas õhus on keskmiselt 15,8% O2 ja 4,0% CO2 (moolprotsendid). Lisaks on väljahingatavas õhus metabolismi jääkprodukte: ammoniaak ja aminoühendid, süsinikoksiide, aldehüüde, ketoone, väävliühendeid, rasvhappeid. Suletud ruumis on need ained ohtlikud! 80 % eluajast viibib inimene ruumides. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus: • liiklusest (tolm, autode heitgaasid NOx, CO, bens(a)püreen, aromaatsed süsivesinikud ), • energia tarbimisest, katlamajadest (põlemise lõpp-produktid, mis sõltuvad kütusest ja põlemis-protsessist endast CO2, SO2), • tööstuse poolt tulevast saastest (sõltuvalt tootmisprotsessidest ja seal kasutatavatest ainetest), • põllumajandusest (väetiste kasutamine lennukitelt), • olmest (freoonid, sünteetiliste ainete laguproduktid). Toksiin - elusorganismide poolt toodetud toksiline ühend.
annaabi.ee 
