Sele 5. Piduriseadmete paiknemine veokil (allikas: Knorr) EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti
0Mootori elektroonika Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme
või summutist viitab sellele, et sisse-ja väljalaskeklapid pole tihedad Mullid jahutusvedelikus või õhu väljumine naabersilindrist on plokikaane või selle tihendi vigasuse tunnused Kui õhk väljub täitekaelast, siis on viga kolvigrupis- see pole tihe Müra ja kloppimise põhjused Suurenenud lõtkud Detailide lahtitulek ja purunemine Müra ja kloppimise allika leidmine Silindrite kordamööda väljalülitamine küünlajuhtme lühistamisega Pöörlemissageduse kiire muutmine Mootori teatud piirkondade kuulamine stetoskoobiga Kui stetoskoopi pole, toetatakse vastu kontrollitavat kohta kuivast puust liist, mille teine ots surutakse vastu kuulmeluud Ohutud helid Külma mootori käivitamisel võib kostuda kolbide nõrk kloppimine, mis mootori soojenemisel kaob. See on tingitud alumiiniumkolbidest ja on mootorile ohutu Klapi suurenenud paisumispilust tingitud terav tiksumine on selgesti kuulda tühikäigul. Sõitu klappide
välja võrdluskiiruse Tulemust kontrollitakse mälus olevate võimalike suurimate kiirenduste- ja aeglustustega, vajadusel tehakse vastavad Täpsuse ja turvalisuse korrektiivid suurendamiseks võrdleb Ühe ratta blokeerimisoht ABS süsteem kõigi nelja selgitatakse ratta ratta pöörlemissagedusi pöörlemissageduse ja võrdluskiiruse võrdlemisel Füüsiline informatsioon Füüsiliselt Olenevalt sõidutingimustest ja haardumisest, on võimalik edastatakse olukord, kus kõikidel ratastel informatsioon, on eri pöörlemissagedused kõikide rataste Lisaks võetakse info pöörlemissageduse piduritule lülitilt ja info ABS seadiste töötamisest (õli
- Mootori temperatuuri anduri signaalist- näiteks külm mootor vajab rikkamat küttesegu - Välisõhu temperatuuri andur signaalist näiteks kuumem õhk on hõredam ja sellisel juhul tuleb õhu hulka pihustada vähem kütust - Välisõhu rõhu anduri signaalst analoogselt eelmises näites tooduga tuleb mägedes kus õhk on hõredam pihustada õhu hulka vähem kütust. - Drosselklapi asendi anduri signaalist- see näitab ära mootori koormuse , koostöös väntvõlli pöörlemissageduse anduriga [MAP;MAF] - Heitgaasi koostise andurite (lambda andurite) signaalist mis informeerivad andurit küttesegu koostisest. - Auto teste arvuti signaalidest nagu näiteks automaatkäigukasti stabilsuskontrolli ja paljude teiste auto liikumist juhtivate arvutite nõudmistest mootori pöördemomendi ja pöörlemissageduse kohta,. Hõrenduse andur: 1312 - Paikneb sisselasketorustikus drosselklapi ja mootori sisselaskeklapi vahel. Informeerib
5. Leiame mootori nõutava võimsuse. Ptm 1,95 Pm = = = 2,38 ~ 2,4 kW 0,82 6. Valime sobiva mootori. Tabelist valin mootori nimivõimsusega 3 kW, valikuvarjante on 4: Masinaehitus 2 TTK 7. Määran trumli pöörlemissageduse. 1000 60v 60 1000 1,3 p ntm = = = 91 D 3,14 275 min 8. Määran ajami ülekandearvu iga mootori variandi jaoks. n nom u= n tm 2840 u1 = = 31,21 91 1435 u2 = = 15,77
Programmid vahetu juhtimisega ? 1960-1970 Perfolintide kasutamise ajastu. ? 1970-1980 Esimesed CNC pingid (CNC –ComputerizedNumericalControl) ? 1980-1990 CNC pinkide kõrgaeg. CNC pingid moodustavad raalintegreeritud tootmise aluse. ? 1990-… CAD/CAM tarkvara muutub arvjuhtimisega seadmetele juhtprogrammide ettevalmistamisel standardiks 6.Manuaalpingi ja arvjuhtimisega pingi erinevused? 7.Manuaalpingis: ?Pingi juhtimine (lõikeriista) manuaalne ?Operaator määrab spindli pöörlemissageduse ?Määrab ettenihke ?Vahetab vajadusel lõikeinstrumenti ?Tööline jälgib instrumendi asendit ja peatab instrumendi liikumise kui vajalik mõõde on saavutatud. 6.Arvjuhtimisega pingis: ?Lõikeinstrumendi liikumine automatiseeritud. ?Instrument liigub mööda etteantud trajektoori. ?Töötlemisinfo salvestatud juhtprogrammi. ?Tööriista kulumisest tekkinud korrektsioonid 7.Arvjuhtimisega tööpingid tänapäeval? (vähemalt 5tk) •Treipingid •Freespingid •Puurpingid •Lihvpingid
võrdluskünnise. Arvutuslik informatsioon Võrdluskiirus Täpsuse ja turvalisuse suurendamiseks võrdleb ABS süsteem kõigi nelja ratta pöörlemissagedusi. Selle põhjal arvutab juhtplok välja võrdluskiiruse. Tulemust kontrollitakse mälus olevate võimalike suurimate kiirenduste- ja aeglustustega. Vajadusel tehakse vastavad korrektiivid. Ühe ratta blokeerumise oht selgitatakse ratta pöörlemissageduse ja võrdluskiiruse võrdlemisel. See selgitatakse järgneva tehtega: Võrdlus pöörlemissagedus Ratta pöörlemissagedus Ratta pöörlemissagedus Võrdlus pöörlemissagedus 5 ProDiags Füüsiline informatsioon
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigereziimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17
Pöörlemissageduste andurid Pöörlemissageduste andurite all mõistetakse põhiliselt vänt- ja nukkvõlli pöörlemissageduste andureid. Informeerib mootori juhtarvutit väntvõlli või nukkvõlli pöörlemissagedusest. Need andurid võivad olla: • Induktiivandurid • Hall´i andurid • Magnet-takistuslikud andurid Induktiivandurid on kõige rohkem levinenud. Näiteks väntvõlli pöörlemissageduse andur kinnitatakse tavaliselt hooratta karteri külge, kuid signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes. Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit (esimese silindri kolvi ülemist surnud seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja tugevuse vaheldumisele indutseeritakse anduri mähises (6) vahelduv pinge. Püsimagneti (3) magnetväli muutub
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik 20 auto anduri graafikut Juhendaja: Margus Kivi Kuressaare 2012 Õhuhulga anduri graafik. Kaksik-hapnikuanduri graafik. Mootori temperatuuri anduri graafik. Väntvõlli pöörlemissageduse anduri graafik. Nukkvõlli asendi anduri graafik. Detonatsiooni anduri graafik. Lamda anduri graafik. Gaasipedaali asendi anduri graafik. Lairiba hapnikuanduri graafik. Pihusti andur ja kütte temperatuuri andur: Induktiivanduri graafik. Hallianduri graafik. Gaasiklapiohje andur: Õhukulu lugeja: Välisõhurõhuanduri graafik
Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine Rõhu vähendamine Impulssjuhtimisega ABS Hüdroskeem
Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 ÜLEKANDETEGURITE ARVUTUSED Mootori pöörlemissagedus n1 = 2000 p/min. Leian esimese hammasrattapaari ülekandeteguri. Valin Z1 = 19, Z2 = 57. i1,2 = Z2 / Z1 i1,2 = 57 / 19 = 3 Leian teise hammasrattapaari ülekandeteguri. Z3 = 18, Z4 = 81. i3,4 = Z4 / Z3 i3,4 = 81 / 18 = 4,5 Leian reduktori ülekandeteguri. ireduktor = 3 x 4,5 = 13,5 Leian reduktori väljundvõlli pöörlemissageduse. n2 = 2000 / 13,5 148 p/min Kinemaatikaskeem esitatud selel 1. Sele 1. Reduktori kinemaatikaskeem 2 3
elementi ja kahte termistori. Juhtplokk kuumutab kile-elemendi (õhuke nikli kile) ligikaudu 150...200 C-ni. Mööduv õhk jahutab seda ning siseneva õhu mass määratakse termistoride poolt mõõdetavate temperatuuride vahe järgi. Süsteem võib sisaldada ka NTC tüüpi temp. andurit, mille signaali ei vajata õhu massi määramiseks vaid mis saadetakse mööda CAN võrku teistele juhtplokkidele SIDURIPEDAALI ANDUR Siduripedaali anduri signaali on vaja tühikäigu pöörlemissageduse kiiremaks stabiliseerimiseks ja püsikiiruse hoidja väljalülitamiseks. Ka see on kontaktandur, ehituselt jaguneb kas reguleeritav andur või mittereguleeritav. PIDURIPEDAALI ANDURID Piduripedaali andur informeerib mootori juhtarvutit piduripedaali vajutamisest. Reeglina on tegemist kontaktanduriga ja tavaliselt on see andur dubleeritud. Dubleerimine on vajalik piduripedaali signaali edastamise kindlustamiseks. Kahe anduri olemasolul on kaks varianti: 1
elementi ja kahte termistori. Juhtplokk kuumutab kile-elemendi (õhuke nikli kile) ligikaudu 150...200 C-ni. Mööduv õhk jahutab seda ning siseneva õhu mass määratakse termistoride poolt mõõdetavate temperatuuride vahe järgi. Süsteem võib sisaldada ka NTC tüüpi temp. andurit, mille signaali ei vajata õhu massi määramiseks vaid mis saadetakse mööda CAN võrku teistele juhtplokkidele SIDURIPEDAALI ANDUR Siduripedaali anduri signaali on vaja tühikäigu pöörlemissageduse kiiremaks stabiliseerimiseks ja püsikiiruse hoidja väljalülitamiseks. Ka see on kontaktandur, ehituselt jaguneb kas reguleeritav andur või mittereguleeritav. PIDURIPEDAALI ANDURID Piduripedaali andur informeerib mootori juhtarvutit piduripedaali vajutamisest. Reeglina on tegemist kontaktanduriga ja tavaliselt on see andur dubleeritud. Dubleerimine on vajalik piduripedaali signaali edastamise kindlustamiseks. Kahe anduri olemasolul on kaks varianti: 1
http://manuals.deere.com/omview/ OMZ93235_21/?tM=HO (link tahvlis). Esitada meili teel [email protected] või kirjalikult 1) Kombaini igapäevane määrimine ja hooldus. 2) Kombaini hooldus hooaja lõpus 3) Nimetada nupud JD kombaini juhtkonsoolil ja juhtkangil 1) Heedri käivitamise ja kaldtransportööri reversori lüliti. 2) Separaatori rakenduslüliti. 3) Harvest Smart™-i etteandekiiruse aktiveerimise nupp (sõltuvalt varustusest.) 4) Mootori pöörlemissageduse nupp. (kõrge.) 5) Mootori pöörlemissageduse nupp. (keskmine.) 6) Mootori pöörlemissageduse nupp. (madal.) 7) 3. käigu nupp. (sõltuvalt varustusest.)1 8) 2. käigu / ProDrive™-i režiimi 2 nupp.(sõltuvalt varustusest.)2 9) 1. käigu /ProDrive™-i režiimi 1 nupp. (sõltuvalt varustusest) 2 10) Parkimispiduri nupp (sõltuvalt varustusest) 11) Nelikveo nupp (suur kiirus) (sõltuvalt varustusest)
; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2. rõhu ja jõuandurid; 3. nivooandurid; 4. kuluandurid; 5. temperatuuriandurid; 6. vibroandurid; 7. pöörlemissageduse andurid; 1/27 jklng3.sxw Anduritele esitatavad nõuded: 1. kõrge loomutruudus, see tähendab, et anduri väljundvorm peab kajastama täpselt mõõdetavat suurust, peab olema minimaalselt moonutatud; 2. anduri mõõtmed peavad olema sellised, et oleks võimalik paigaldada vajalikku kohta; 3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st. lineaarne
Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerib . Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades nii viisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta
1264 Sisselasketoru (T) avamisklapi elektromagnetiline juhtklapp 1277 Kõrgrõhu pumba kolmanda silindri väljalülimiseadme elektromagnetklapp 1282 Kütuselisandi juhtarvuti 1283 Kütuselisandi pump 1284 Kütuselisandi pihusti 1285 Soojendatud õhu elektromagnetklapp 1304 Mootori kaitserelee 1310 Õhukulu mõõtur koos õhu temperatuuri anduriga 1312 Õhurõhu andur sisselasketorustikus 1313 Väntvõlli pöörlemissageduse andur 1320 Mootori juhtarvuti 1321 Kütuse kõrgrõhu andur 1322 Kütuse kõrgrõhu regulaator 1331 1. silindri pihusti 1332 2. silindri pihusti 1333 3. silindri pihusti 1334 4. silindri pihusti 1341 Tahmafiltri rõhuandurid 1343 Heitgaaside temperatuuri andur enne tahmafiltrit 1344 Heitgaaside temperatuuri andur enne katalüsaatorit 1508 Jahutussüsteemi ventilaatori väikese pöörlemissageduse relee
; 3.mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2. rõhu ja jõuandurid; 3. nivooandurid; 4. kuluandurid; 5. temperatuuriandurid; 6. vibroandurid 7. pöörlemissageduse andurid; Anduritele esitatavad nõuded: 1. kõrge loomutruudus, see tähendab, et anduri väljundvorm peab kajastama täpselt mõõdetavat suurust, peab olema minimaalselt moonutatud; 2. anduri mõõtmed peavad olema sellised, et oleks võimalik paigaldada vajalikku kohta; 3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st. lineaarne sõltuvus sisendsignaali Xs ja väljundsignaali Xv vahel
9 10 23. Käiguvalitsa asendiandur koosneb üldjuhul mitmes mikrolülitist. Mitu erienvat asendit (signaali) on võimalik edasi anda kolme mikrolüllitiga? Kaheksat. 000, 001, 010, 011, 100, 101, 110, 111 24. Milliste sisendsignaalide põhjal saab juhtplokk teada hüdrotrafos toimuvast läbilibisemisest. Mootori pöörlemissageduse ja käigukasti vedava võlli pöörlemissageduse signaalide põhjal. 25. Milleks on vaja veetava võlli pöörlemissageduse signaali? Sõidukiiruse ja käiguvahetushetke läbilibisemise määramiseks. 26. Milleks on vaja piduripedaali asendi signaali? Hüdrotrafo lukustuse ja käiguvalitsa lukustuse juhtimiseks (käiguvalitsa liigutamine parkimisasendist teistesse asenditesse eeldab piduripedaalile vajutamist). Pidurdamisel
VH := 2496 cm Peff PH := kW VH PH = 27.5 l c) Mootori erimass m := 170kg m kg mp := mp = 2.477 Peff kW 5) Analüüsige arvutustulemusi a. Mootori töömahu vähenedes, nimivõimsus vähenes kuid liitrivõimsus ja erimass jäid samaks. b. Efektiivrõhku suurendades efektriivvõimsus ja liitrivõimsus suureneb. c. Efektriivrõhku suurendades erimass väheneb. d. Väiksema pöörlemissageduse juures mootori efektriivvõimsus ja liitrivõimsus väheneb.
Variant Mootori tüüp Nimivõimsus,kW P/min,sünk Mass;m,kg 1 4A100S2 4 2865 34 2 4A100L4 4 1435 34 3 4A112MB6 4 950 66 4 4A132S8 4 705 85 Määran trumli pöörlemissageduse: Määran ajami ülekandearvu iga mootori variandi jaoks: n nom u = n tm 18,6 9,32 6,17 4,58 Jaotan üldise ülekandearvu ajami astmete vahel: Võtan kõikide mootori variantide jaoks ühesuguse reduktori ülekandearvu: ukü = 3,55 u
Vähelegeeritud terased( eelmistest suurem tugevus, valida sobiv termotöötlus) Sepistatavad terased(sepistamine on kallis, kuid võimaldab materjali kokku hoida ning saada suurema tugevuse) Tsementeeritavad terased, kui on tarvis mõnede pindadele tagada kulumiskindlus. Roostevabad terased, titaan, Iconel 5. Nimetada võllide ja telgede konstrueerimise metoodika põhipunktid. Võlli või telje pöörlemissageduse määratlemine, võlliga ülekantava võimsuse ja pöördemomendi määratlemine Koormust ülekandvate komponentide asukohtade kindlaksmääramine võllil või teljel Laagrite asukohtade ja laagerduse konstruktsiooni kindlaksmääramine( üldjuhul kasutatakse kahte laagrit, laagrite radiaal- toereaktsioonid eeldatakse mõjuvaks laagrite keskel. Juhul kui võllile või
Julia Kjahrenova PÄIKESEENERGEETIKA 1 Loeng 2 KONTROLLTÖÖ TEEMAL „TUULEENERGIA“ 1.Alternatiivkütuste kasutamise põhjused 2.Tuuleenergia arenemise põhjused Julia Kjahrenova 3.Tuuleturbiinide tööpõhimõtted 4.Nimetage 3 generaatori liigid 5.Tuulejõuseadmete liigitus võimsuse järgi, otstarbe järgi, pöörlemissageduse järgi 6.Tuuleelektrijaamade tööpõhimõtted 7.Tuulenergeetika probleemid 2 PÄIKESEKIIRGUS Päikeselt tulevat kiirgust iseloomustab päikesekiirte Julia Kjahrenova risttasandi kiiritustihedus Maa atmosfääri ülapiiril (solaarkonstant) 1372 W/m2; sellest kiirgusest
kümme korda väiksem. Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, aga väheneb 30% võrra. ABS võrdluskiirus Täpsuse ja turvalisuse suurendamiseks võrdleb ABS süsteem kõigi nelja ratta pöörlemissagedusi. Selle põhjal arvutab juhtplokk välja võrdluskiiruse. Tulemust kontrollitakse mälus olevate võimalike suurimate kiirenduste- ja aeglustustega. Ühe ratta blokeerumise oht selgitatakse ratta pöörlemissageduse ja võrdluskiiruse võrdlemisel. Kasutatud kirjandus https://annaabi.ee/ABS-pidurid-m16160.html http://www.nn44.org/?d=25&p=1&lg=et http://prodiags.eu/ee/bin/eb_window.php? URL=http://prodiags.eu/ee/library/K_ID_312556641_314749892.pdf&STATUS=welcome &USERID=532782411 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autoosad/pidurite_blokeerimisvastane_ssteem_ab s.html https://www.youtube.com/watch?v=2rdHoVN6_jg Tänan tähelepanu eest!
kinnitatud kolmest või neljast mikrolülitist koosnevat asendindurit. Juhul kui lüliti on avatud signaalipinge 5V, mis vastab kahendsüsteemis arvule 1. Suletud asendis on lüliti signaalipinge 0V ja see vastab kahendsüsteemis arvule 0. Anduri mehhanism on valmisttatud selliselt, et käiguvalitsa iga asend moodustab eri kolmebitise kombinatsiooni. Kiguvalitsa asendianduriga on sageli integreeritud veel käiviti juhtahel. Veetava võlli pöörlemissagedus Veetava võlli pöörlemissageduse põhjal määrab juhtplokk auto liikumiskiiruse. Selle põhjal määratakse ka sellele liikumiskiirusele sobiv käik. Sõidukiirusest on sõltuvuses ka käiguvahetuse hetkel kasutatav töörõhk. Sarnaselt vedava võlli anduritele on ka veetaval võllil kasutusel kolme liiki andureid: induktsiooniandur, Halli andur või magnettakistuslik andur.
1. Lähtelahuse anum 2. Kahekäiguline kraan lahuse juhtimiseks kapillaari mööda aurusti kolbi või aparaadi täitmiseks õhuga. 3. Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite sisend vakumeeritud seadmesse 10. Aurusti kolvi ajam koos pöörlemissageduse regulaatoriga 11. Aurusti kolb 12. Aurusti vann 13. Vanni temperatuuri regulaator 14. Vanni soojendi 15. Elektriarvesti 16. Vaakumpumba juhtimisplokk vaakumi regulaatoriga 17. Jahutusvee kraan 18. Jauhutusvee rotameeter 19. Jahutisse siseneva vee temperatuuri andur (termomeeter) 20. Vaakumvastuvõtja fiksaator 21. Vaakumvastuvõtja (kondensaadi kogur) 22. Jahutusvee vastuvõtja (kogur). 23. Aurusti vanni temperatuuri andur (termomeeter).
................................................................................... 8 7Agregaatlaboris käigukasti lahtivõtmine..................................................................9 Kasutatud allikad:..................................................................................................... 10 2 Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja? Jõuülekanded on agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga. Jõuülekandeid on mitu liiku, nagu: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded.
Mootori nimivõimsus Mootori põõrded n Mootori mark kW nom p/min 4A132S8 4 705 4A112MB6 4 950 4A100L4 4 1435 4A100L2 4 2865 6. Määran trumli pöörlemissageduse. 100060 ntm = = 1000x60x1,1/3,14x225= 93,42 ntm=93,42 p/min 7. Määran ajami ülekandearvu iga mootori variandi jaoks: nom u= tm u1 =705/93,42 = 7,55 u2 = 950/93,42 =10,17 u3 = 1435/93,42 =15,36 u4 = 2865/93,42 =30,67
1000 / 60 = 16,67 või s-1. s Elektromotoorjõu tegur sel juhul on 220 -105 0,2 CE = = 11,94 Vs. 16,67 Elektromotoorjõu tegur näitab kui suur vastuelektromotoorjõud tekib siis, kui ankur pöörleb kiirusega 1 radiaan või 1 pööre ajaühikus (sekundis või minutis). Seega elektrimotoorjõu teguri ühik ja suurus sõltuvad pöörlemissageduse ühikust rad/s, s-1, min-1. Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus leitakse valemiga 1 U 220 n0 = , n0 = = 18,43 s-1. CE 11,94 Tunnusjoone teise punkti võib leida nimipöörlemissageduse ja nimimomendi juures. Arvutame nimielektromagnetilise momendi
sisemine ratas aeglasemaks ning sateliidid hakkavad oma telje ümber pöörlema,sundides välimist ratast kiiremini pöörlema, mölemale rattale rakendatav veojõud jääb samaks. KÄIGUKAST Käigukasti abiga saab autol muuta veojõudu, kiirust ja sõidusuunda. Autodel kasutatavad sisepõlemismootorid ei anna igal tööreziimil sobivat veojõudu. Automootori pöördemoment on väikestel pöörlemissagedustel väike, seejärel väntvõlli pöörlemissageduse suurenemisel pöördemoment tõuseb ja lõpuks hakkab jälle langema. Selline reziim ei sobi aga auto sõitmisel ülesmäge ja halbadel teedel, samuti auto kohaltvõtmisel ja kiirendamisel. Kõike seda saab parandada käigukasti abiga. Peale selle saab käigukasti abil ka auto jõuülekannet mootorist lahutada. Astmelises käigukastis on hammasrattad, mis saavad omavahel hambuda erinevates kombinatsioonides, moodustades erinevate ülekandearvudega käike. Käigukast peab töötama
tähendab kahe nukkvõlliga mootoriga, sealjuures nukkvõllid on paigutatud plokikaane kohale. Iga silindri kohta on 4 klappi - 2 sisselaske läbimõõduga 35 mm ja 2 väljalaske klappi läbimõõduga 30 mm. Antud mootor on varustatud varieeritava gaasijaotusmehhanimiga i-VTEC, seda nii sisselaske nukkvõlli regulaatori näol kui ka varieeritava klapi mehhanismiga. Tavalise klapi juhtmehhanismiga kohandatud sisepõlemismootor on kohandatud ainult ühe pöörlemissageduse jaoks ning sellel pöörlemissagedusel saavutab mootor oma suurima pöördemomendi. Kui pöörlemissagedust suurendada siis võimsus küll kasvab kuid pöördemoment aga kahaneb silindri kehvema täituvuse tõttu. Kui sisselaske klapi lahtioleku aega pikendatakse, paraneb ka silindri täituvus kõrgemal pöörlemissagedusel. Võimsus ja pöördemoment kasvavad. Madalatel pööretel tekib aga suure klapikattumuse tõttu suur loputuskadu ja mootor töötab rahutult ning suureneb
Seisupiduri signaali saabumisel väldib juhtplokk ESP töötamise ajal MSR-i töö. Joonis 5. Piduritule lüliti 1.4.2 Esi- ja tagarataste pöörlemissagedusandurid Joonis 6. Induktsioonandur Hammastega rootori ehk impulssratta kohal paiknev pöörlemissagedusandur koosneb magnetsüdamikust ja selle ümber paiknevast mähisest. Koos rattaga pöörlev rootor indutseerib anduri mähises vahelduvpinge, mille muutumise sageduse järgi määrabki juhtplokk ratta pöörlemissageduse. Halli andur Joonis 7. Halli andur Pöörlemissagedusanduritena on kastutusel ka selliseid Halli andureid millel on sirmi asemel kasutusel samasugune hammastega impulssratas nagu indutsioonandurilgi. Võrreldes induktsioonanduritega on Halli anduritel järgmised eelised: - signaali ampiltuud ei sõltu pöörlemissagedusest, mistõttu teda saab kasutada ka väga aeglaste liikumiste mõõtmiseks.(võimalik mõõta ka multimeetriga).
2) Keemiline Voolukiirust saab mõõta värvi- või soolalahuse teel. Soolalahuse puhul mõõdetakse elektrijuhtivust. Värvi viisil mõõtmist ei saa teha pikema aja vältel (värv hajub). Eeldatavasti pole väga otstarbekas viis. 3) Hüdromeetriline tiivik (kõige kindlam ja optimaalse tulemuse ning maksumusega viis) Tiivikuga mõõtmisel registreeritakse roototri voolukiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik tareeritakse, st tehakse kindlaks seos pöörlemissageduse ja voolukiiruse vahel. Mõõdetud pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimistkõveralt või tabelist voolukiirus. Tiiviku põhiosad on rootor, kere, pöörete lugemismehhanism ja rool. Tiivikuid on nii rõht- kui ka püstvõlliga. Pöörlemissagedust registreeritakse elektriliselt, elektromagnetiliselt või valgus- või helisignaali jälgides. Tiivik lastakse vette varda või trossi külge kinnitatuna.
Selline turbokompressori kompleksus on laialdaselt kasutusel diislite juures. Ottomootoritel saadakse vajatav alarõhk sisselaskekollektorist. Bypassklapi tööd võib juhtida ka eletrilisel teel. 2. Muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur See turbolaadur võimaldab reguleerida turbiinilabade pöörlemissagedust. Reguleeritavad juhtlabad muudavad heitgaaside voolu ristlõiget sõltuvalt mootori koormusest. Suure pöörlemissageduse ja koormuse korral tagavad juhtlabad maksimaalse voolu ristlõike. Väikese koormuse korral juhtlabad vähendavad gaaside voolu ristlõiget, mistõttu heitgaaside vasturõhk suureneb ja turbiini pöörlemissagedus ning laaderõhk kasvavad. Turbokompressor koosneb: turbiinist, reguleerrõngast, pöörduvatest juhtlabadest ja pneumaatilisest täitursilindrist. Juhtlabade asendit võib muuta positsioonanduriga elektrimootor. Sellist tüüpi turbolaadurid on
kütuse erikulu – iseloomustab kütuse kasutamise efektiivsust ja väljendatakse ühikuga g/hj t. 5. Elektriliste jõuallikate liigitus. 1) tarbitava voolu liik: a) alalisvool b) vahelduvvool, mis sageduse järgi jaguneb normaalsagedusega 50…60 Hz ja kõrgsagedusega 200…400 Hz 2) konstruktiivne lahendus a) kinnised = välimise jahutusega b) lahtised = sisemise jahutusega. 6. Vahelduvvoolu mootorite liigitus ja elektrimootorite põhiparameetrid. 1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump
jõuülekandes ja väheneda veojõud. Näiteks käsilülituskäigukastiga mootori ülekoormamist põhjustab sõitmine väikese kiirusega (30-40km/h), kui sisse on lülitatud kõrgem ülekanne (4.või 5. käik). Jõuülekanne- edastab mootori pöördemomendi veoratastele. Siduri- ülesanne on mootori lühiajaline lahutamine jõuülekandest, mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine ja manööverdamisel auto liikumiskiiruse reguleerimine. Libiseva siduri puhul mootori pöörlemissageduse tõustes sõidukiirus väheneb. Mittelahutava siduri puhul lülituvad käigud raskesti. Käigukast- võimaldab muuta rataste veojõudu mootori sama võimsuse juures, viies hambumisse mitmesuguse läbimõõdusuhtega hammasrattapaare. Lisaks võimaldab käigukast liikuda tagurpidi. Rooliga- muudetakse auto liikumise suunda. Rool koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist. Mehhanism suurendab jõudu, mille ajam kannab esiratastele. Kui autol on roolivõimendi,
Rumm on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv asub rummu nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi lülitatava hammasratta poole koos muhviga nihkuvad ka fiksaatorid, mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga surudes seda vastu hammasratta koonuspinda. Niipea kui sünkronisaatori rõnga ja hammasratta koonuspinnad puutuvad kokku, pöördub koonusrõngas hammasratta ja muhvi erineva pöörlemissageduse tõttu muhvist ette või tahapoole. Seejuures blokeerivad koonusrõngal olevad hambad muhvi edasi liikumise ja suurendab jõudu koonuspindadele. Koonuspindade hõõrdejõud ühtlustab hammasratta ja rõnga pöörlemissagedust. Kui hammasratta ja muhvi kiirused on võrdsustunud, siis blokeerpinnad muhvi telgnihkumist enam ei takista ja muhvi hambad hambuvad hammasratta hammastega ilma tõuketa. Rikked?
libedaga läheb pigem otse ning auto ei ole niivõrd kontrollitav. 8 5.2 Kardaanülekanne Kardaanülekandeks on püsikiirusliigendid mõlema veovõlli küljes. Sele 6. Kardaan [9] 5.3 Diferentsiaal Diferentsiaaliks on tavaline differ (tasakaalustab veorataste pöörlemissageduse erinevust. väliskurvi-poolsed rattad pöörlevad kiiremini kui sisekurvi-poolsed rattad). [8] Sele 7. Diferentsiaal [10] 9 5.4 Rattavõllid Rattavõllid koosnevad kahest osast. Sisemine võll ja välimine. Sisemine võll kinnitub 6 poldiga, käigukastist väljuvatele võllidele. Välimine võll kinnitub nuutidega rattarummule ning lukustatakse
Ettenihe freesi pöörde kohta ( mm/ p ) - töölaua (koos töödeldava toorikuga) või freesi edasinihkumine mm freesi ühe täispöörde ajal. Ettenihe freesi pöörde kohta võrdub ühe hamba kohta tuleva ettenihke ja freesi hammaste arvu korrutisega. Ettenihe minutis (mm /min) - töölaua (koos töödeldava detailiga) või freesi edasinihkumine mm ühe minuti jooksul. Ettenihe minutis võrdub ühe pöörde kohta tuleva ettenihke ja freesi pöörlemissageduse korrutisega. Freesi iga hammas lõikab toorikult komakujulise ristlõikega metallikihi. Freesitaval toorikul eristatakse töödeldavat pinda ja lõikepinda. Kõigi freesimisviiside puhul eristatakse lõikesügavust ja freesimislaiust. Lõikesügavus- See on töödeldud ja töödeldava pinna vaheline kaugus. Freesimislaius - See on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius. Harilikult tähistatakse lõikesügavust tähega t, freesimislaiust aga tähega B.
liikumise liik on ringjooneline liikumine. Seda iseloomustatakse pöördenurgaga =l/r. Täispöörde korral l=2r; =2. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel joonkiiruse v arvväärtus ei muutu, muutub vaid suund. Sageli kasutatakse ringjoonelise liikumise iseloomustamiseks nurkkiirust = /t; 1rad/s Ühtlaselt ringjoonel liikuva punkti nurkkiiruseks nimetatakse punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet. Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos =v/r. Pöörlemissageduse e. pöörete arvu ajaühikus ja nurkkiiruse seos v= 2r. Pöörlemisperiood jasagedus on pöördarvud T=1/n; n=1/T. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kehal kiirendus, sest ta kiiruse suund muutub. Kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti. Kiirenduse valem ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel a=v2/r Newtoni I seadus Taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad kokku taustsüsteemi. On
madalatemperatuuriline süttimine ja sellele vastav küttesegu keemiline reaktsioon. Siinjuures on äratuntavad põlemisreaktsiooni lülimehhanismi staadiumid erinevate rõhu ja soojusülekannete parameetritena. 51. Pihustiotsaku tüübid ja liigid Pihusti otsak: - tihvtiga otsak - avadega otsak Nõela tihvti kujud: - koonus - silinder - pöördkoonus 52. Pöörlemissageduse regulaatori tüübid ja liigid Muutuva koormusega töötamise korral peab koos viimasega muutuma ka tsüklietteanne. Mootori väntvõlli pöörlemissagedust hoiab konstantsena regulaator. Tööpõhimõtte alusel on olemas: a) tsentrifugaalregulaator, b) segaregulaator; c) hüdroregulaator; d) pneumoregulaator; e) elektrooniline regulaator. Hoitavate sagedusreziimide järgi jagunevad:
Vinnaklüliti, lahklüliti. b. Kaitseaparaadid : sulavkaitsmed, kaitselüliti rikkevoolurelee, liigpingepiirikud. c. Piirikaparaadid : reaktor lahendid. d. Käivitusreguleerimisaparaadid : kontaktorid, kontrollerid, reostaadid. e. Kontrollaparaadid: releed, andurid. f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g. Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo 2. Liigutus Vooluliigi järgi a. Alalisvoolu aparaadid b. Tööstussageduslik (50Hz) c. Kõrgsageduslik 3. Liigitus tööpõhimõte järgi a. Elektromagneetiline b. Magnetelektriline c. Induktsioon tüüpi d. Termiline 4. Liigitus kommutatsiooni protsessi olemus järgi a. Kontakt aparaadid (automaatsed ja mitte automaatsed)
Hoidemähise teine ots on ühendatud maandusega läbi kere, tõmbemähise teine ots saab maanduse aga läbi ergutus ja ankrumähise. Vool läbib mõlemat mähist ja tekkiva tugeva magnetvälja toimel viib tõmberelee vabakäigusiduri hammasratta hoorattaga hambumisse ja ühendab peavoolukontaktid. Peavool kulgeb akust otsa süütelülitit läbimata käivitile ja hakkab hooratast ringi ajama. Mootori käivitumisel, (pöörlemissagedus ületab käiviti pöörlemissageduse), katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Seni kuni peavoolukontaktid on veel ühendatud, läbib vool tõmbe- ja hoidemähist, mis hetkel moodustavad järjestikühenduse, vastupidises suunas. Magnet välja polaarus muutub vastupidiseks ja aitab tagastusvedrul viia tõmbereleed algasendisse. Käiviti vabakäigusiduri hammasratas liigub tagasi, peavoolukontaktid avanevad ja käiviti seiskub.
Trafod e transformaatorid Pöörlemissageduse reguleerimine on suhteliselt raske. On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb
välisel läbimõõdul ja arvutatakse järgmise valemiga: D n m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri pöörlemissageduse valemiga 1000v n = D p/min. Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. Lõikesügavus t on kaugus augu D
läbimõõt. Valida sobiv võlli läbimõõt. 3. Summaarsed koormused laagritele radiaalsuunas RA ja RB. 4. Pakkuda laagrite tüübid. 5. Valida sobiv laager SKF katakoogist. Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri tähistuse numbrid ja tähed. Laagri valikul SKF metoodika järgi pakkuda soovitatav laagri määrdeaine viskoossus. Määrdeaine viskoossuse valida laagri keskmise läbimõõdu ning laagri võru (võlli) pöörlemissageduse järgi. Laagri määrdeaine viskoossuse valikul arvestada töötemperatuuri kasvu parandiga. Pakkuda laagri määrimisviis. 6. Määratleda laagri sise- ja välisvõrude tolerantsid ning valida istud (laagri sisevõru võllil ja laagri välisvõru korpuses) . Milliseid asendi-, kuju-, viskumistolerantse ja pinnakaredusi tuleks kasutada reduktori võlli ja reduktori korpuse korral, et tagada laagri tõrkedeta töö. 7
Nm Nm Nm Nm Nm 65 25 35 40 50 30 25 35 15 90 LAHENDUS. Ekvivalentne moment 12 1 + 22 2 + 32 3 + 42 4 + 52 5 = 1 + 2 + 3 + 4 + 5 652 30 + 252 25 + 352 35 + 402 15 + 502 90 = = 47,2 30 + 25 + 35 + 15 + 90 Teisendame pöörlemissageduse nurkkiiruseks 1 = 30 1000 1 = = 105 -1 30 Mootori valikul on momendi tingimuseks Leiame arvutusliku võimsuse = 1 = 47,2 × 105 = 4,96 võimsuse tingimuseks on Valime tabelist mootori 4A132S6 nimivõimsusega 5,5 kW ja niminurkkiirusega 101 s-1 ning arvutame nimimomendi 5500 = = 54,5 × 101 Kontrollime mootori valiku tingimuse täitmist : 54,5 > 47,2.
Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem. Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja
annaabi.ee 
