Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pöördelahingud" - 3 õppematerjali

II MS
3
doc

II MS

1939 1940 1941 1942 V 1. sept. NSVL tegevus Teljeriigid Teljeriigid Murrang sõjas (Teljeriigid) 1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpakt­lõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing ...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Teine maailmasõda
4
doc

Teine maailmasõda

Leningrad isolatsiooni. Linna sai varustada kõige vajalikuga vaid üle Laadoga järve. Nii suutis linn mitte alistuda üle 900 päeva, paljud linnaelanikud (~600000) surid nälga, linnas oli puudus kõigest, sest varustati sõjaväelasi. Kestis sept 1941-1944. 9. Kurski lahing, Stalingradi lahing Sakslased üritasid vallutada Kurski linna, ebaõnnestus. Tahtsid tõmma piiramisrõngasse, ei suutnud, Punaarmee oli selles suhtes edukam. Stalingradi lahing kestis kauem, sama tulemus. Sisuliselt pöördelahingud Teises maailmasõjas. Vaadake vikipeediast lisaks daatumeid. 10. Dwight David Eisenhower ­ Teise maailmasõja aegne USA ja kõigi liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas. Sõjaväelane ja poliitik. Esimene NATO vägede ülemjuhataja, hilisem USA 34. president. 11. Hiroshima, Nagasaki Jaapani linnad, kuhu USA viskas sõja lõpetamiseks tuumapommid Fat Man ja Little Boy. Mõnes mõttes jõudemonstratsioon. Väga suured purustused. Tuul viis inimeste tuha isegi minema (mu ema

Ajalugu → Ajalugu
85 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

4.01 ­ lahingus löödi punasoomlased puruks ja algas nende taandumine Aidu küla alt. Edasi hõivati ka rida Aidu ümbrsuses olevaid külasid. Puurmanis Kuperjanovi partisanid, kuid seal olulisi muudatusi ei toimunud. Võrtsjärve-äärne rindelõik: Esialgne ebaedu oli paljuski seletatav sellega, et puudus keskne juhtimisskeem. 2.diviid keskusega Viljandis. Etteotsa Puskar, kes teadis PA tegelikku olukorda. Eesmärgiks jõuda Viljandi külje alt Läti piirini. Tõi kaasa pöördelahingud ­ lahingud Kärstna mõisa pärast. Algasid 3.01 ­ RV võttis mõisa enda kätte, kuid mitte kauaks, sest samal ajal paisati Lõ-Eestisse läti punaste küttide salgad. PA läks pealetungidega edasi. 3.01 õhtul mõis PA kätte tagasi. 4.01 toimusid võitlused, 5.01 hingetõmbeks ja 45 abi saamiseks. 6.01 löödi lõpuks vastane Kärstna mõisast välja. Valga-Viljandi vahelt PA enam edasi ei saanud.

Ajalugu → Eesti uusima aja ajalugu
419 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun