Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suure leegiga, Paberi (puuvill, lina, kanep, leegist Kergsüttiv põlemise Hajuv tuhk sisal, kookos)
Tema kulgemisest sõltub kütuse kasutamise efektiivsus, seega ka mootori võimsus ja ökonoomsus Bensiinist ja õhust koosnev küttesegu võib süttida liigõhuteguri vahemikus (α = 0,5...1,35. Kui segu sisaldab jääkgaase, on süttimispiirid veel kitsamad. Põlemiskiirus on suurim liigõhuteguri α = 0,85...0,9 puhul. Välise segumoodustamisega mootorites on kütus õhuga ühtlaselt segatud ja seetõttu ei saa teda süttimispiiridest suurema või väiksema liigohuteguri korral süüdata. Põlemise perioodil, mis kostab umbes tuhandik sekundit, pöördub väntvõll 15...25°. Et kolb asub ülemise surnud seisu läheduses, ei muutu maht põlemisel kuigi palju. Seepärast annab põlemisest parema ülevaate diagrammi laotus pθ –koordinaatides 8 induksioon nähtavpõlemine paisumine,
etanooli. Oleme seda ka tunnis teinud - abi leiad vihikust ja töövihikust. Orgaaniliste ühendite hulgas on palju aineid, mida inimene kasutab energia saamiseks - neid nimetame tihti kütusteks. Selliste kütuste hulka kuuluvad näiteks ka propaan (C3H8) ja butaan (C4H10). Neid leiame näiteks maagaasi koostises. Energia saamiseks tuleb neid aineid põletada ja põlemine on alati protsess, kus hapniku liitmise käigus lähteaine laguneb. Metaani põlemise valem on järelikult: (1) CH4 +2 O2 --> CO2 + 2 H2O Sellist põlemist, kus tekib süsinikdioksiid (CO2) nimetame täielikuks põlemiseks. Mittetäieliku põlemise puhul tekib meil vingugaas ehk süsinikmonooksiid. Näiteks söe mittetäieliku põlemise valem on: (2) 2 C + O2 --> 2 CO Pange tähele, et nii täieliku kui mittetäieliku põlemise puhul tekib meil orgaanilisest süsinikust anorgaaniline süsinik.
Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas 1 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23) 2 Kättesaadav internetist: http://263836.edicypages.com/tekstiilkiudude-
3.Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? Keemilise reaktsiooni kiirendamiseks tuleb suurendada osakeste energiat (tõstes temperatuuri). 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste protsesside kiirust. Bioloogiline oksüdeerumine ehk lagundamine ja inhibitsioon . 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? Orgaaniliste ainete puhul kasutatakse põlemissoojuse mõistet. Aine põlemissoojuseks nimetatakse 1 mooli aine täielikul põlemisel vabanevat soojushulka. Täieliku põlemise produktideks on mittepõlevad ained - CO2, H2O, N2 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. C3 H8-C3 H7 CH3-CH3 7. Mis on pürolüüs? nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. 8. Mida nimetatakse freoonideks?
Tekstiili- ja rõivamaterjalid, KMT0285, 2015/2016 õa, Tiia Plamus 3.2 Töövahendid: Käärid, kleeplint, kiudude näidised, küünal, tikud, pintsetid. 3.3 Tegevuskava: Põlemisproovi tegemiseks võetakse väike kiukimp ja asetatakse see leeki. Kiudude käitumist jälgitakse ja fikseeritakse leegile lähendamisel, leegi sisemuses ja leegist väljatoomisel. Fikseeritakse ka kiu põlemisel erituv lõhn ja põlemisjäägi iseloom, jälgitakse süttimiskiirust, põlemise iseloomu, leegi suurust. Leegile lähendamisel eristatakse kiudude käitumises: vormi muutumist, sulamist, kokkuminekut, keerdumist. Leegi sisemusse asetamisel: põlemise iseloomu, sulamist, põlemist koos sulamisega, põlemist tahma eraldumisega, põlemist vilkuva leegiga, põlemise puudumist. Leegist väljatoomisel: põlemise jätkumist ilma sulamiseta, põlemise jätkumist kiudude sulamisega,
süsteemid 2 PÕLEMINE JA TULEKAHJU Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Lahtise tule praktiline tähtsus inimese jaoks järjest väheneb ja tule funktsioone hakkab
Uurimise alla on võetud süsi, kütteõlid, bensiin, diiselkütus, metanool, etanool, hargnenud ahelaga eeterlisandid (MTBE e. methyl tertiary-butyl ether ja ETBE e. Ethyl tertiary-butyl ether), maagaas ja veeldatud bensiini gaas (LPG e. liquefied petroleum gas) ning biodiisel. 3 2. Kütused ning emissioon Vaatluse all on põlemisel kasutatavad kütused, mida kasutatakse elektrienergia saamiseks või transpordivahendites, ning nende põlemise käigus tekkivad heitmed. Saastajad jagatakse kolme rühma: kriitilised saastajad (nt CO), otsesed saastajad (nt O3) ja kaudsed saastajad (nt. O3 tekkereaktsioonis esinevad algühendid). Lisaks jagatakse reostusained kaheks- primaarsed ning sekundaarsed reostusained. Primaarsed reostusained on ained, mis satuvad atmosfääri koheselt pärast põlemisreaktsiooni. Sekundaarseteks reostusaineteks loetakse aineid, mis tekivad atmosfääris (mitme) reaktsiooni käigus. 2.1 Süsi
Polüestri omadused: - Niiskus imamisvõime 0,3...0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim; - tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur; - soojapidavus mitte tekstureeritud kiududel väike; - UV kiirtele vastupidav. Talub hästi ilmastikumõjusid; - Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu, - Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit, - Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. - Polüestri põlemisel eraldub musta suitsu, on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. Modakrüül (MA, MAC, PAM) · Keskmise raskusega kiud · Enamus modakrüülkiudude omadustest (tugevus,venivus, niiskusimamisvõime ja kokkutõmbuvus) olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist · Toodetakse nii läikivana kui ka matina. Kuumas vees kaotab modakrüül oma läike, mida peaks silmas pidama värvimisel · Peamiselt toodetakse staapelkiuna · Vastupidavus - vähem vastupidavad kui akrüülid, aga nendel on piisavalt vastupidavust lõppkasutuses
on mürgine,ohtlik 5. Aine tekkereaktsioon C+2H2 CH4 2C+O2 2CO C+O2 CO2 6. Kas süsiniku ühend Ei Ei Jah,kuna CO2 on sobib tule põlemise kustutamiseks,kui lõppsaadus,siis ta ei sobib miks? põle. 7. Füüsikalised Värvusetu,lõhnatu,mai Värvitu,lõhnatu,vees Värvitu,nõrga
Soojusnähtused tulekahjus Põlemine toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne. Sageli ei mõista me tulekahju ohtlikkust, sest puudub ettekujutus selle kohta, kui kiiresti tulekahju areneb. Alati tuleb meeles pidada, et põlemine võib alguse saada igal ajal, sest
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber,
LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt · Ei sütti hästi, (põleb juuksekarva põlemise lõhnaga) · Ei talu kõrget temperatuuri
Taimedes toimub fotosüntees, mis tähendab ainete tekkimist valguse toimel. Joonis 2.1 Põlemine Tule saamine ja kasutamine oli erakordselt tähtis juba ürginimestele. Välgust süüdatud puu, metsapõleng või vulkaanipurse andis tuld, mida kasutati kaitseks metsloomade vastu, soojendamiseks ja toiduvalmistamiseks. Põlemine toimub hapniku osavõtul, seejuures pääseb õhku soojust ja valgust. Nii põlevad ahjus puit ja brikett, auto mootoris bensiin, gaasipliidis majapidamisgaas. Põlemise tagajärjel tekib süsihappegaas. Süsihappegaas ei põle ega võimalda põlemist. Ettevaatust! Lahtise tulega peab olema väga ettevaatlik. Põleng võib tekkida kergesti ja on tähtis teada, et tule kustutamiseks on vaja takistada hapniku juurdepääs tulele. Kui süttivad riided, kasutatakse kustutamiseks vett või tulekustutit või mässitakse põlevad riideesemed suuremate riiete sisse. Nii ei pääse põlevatele esemetele hapnik juurde ja leek kustub. Olulised faktid:
laskemoona rike, mille puhul pärast päästikule vajutamist lasku ei toimu. Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeglasemalt kui normaalse lasu puhul. Lask toimub väga lühikeses ajavahemikus(0,001- 0,06sek).Lasu tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi: 1. eelperiood algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. esimene ehk põhiperiood algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega 3. teine periood kestab püssirohu täieliku põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. kolmas e. gaaside järelmõju periood kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohu gaasid kuulile enam mõju ei avalda. Kuuli algkiiruseks peetakse kuuli kiirust pärast püssirohugaaside mõju lõppemist kuulile. Et püssirohugaasid mõjutavad kuuli lendu ka pärast kuuli rauast väljumist, tuleb rauasuuet hoida erilise hoolega kulutamise ja defektide tekkimise eest, sest ebaühtlane rauasuue juhib püssirohugaase
mõnikord ka valgusena. 2 Annika Luikjärv Põlemine 1. Põlemine Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise ei kao, vaid muundub põlemise käigus erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel, milleks on põlev materjal (näiteks puit,
Mida oleks soovitatav teha põletuste korral ja kui rängad võivad olla erinevate astmete põletused? Ning mis asjad on plahvatused? 1. Põlemine Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. 1.1 Põlemisprotsess Kütteaine ja õhu segu peab olema kuumutatud teatud temperatuurini, enne kui see süttib.
Süsinikoksiid CO - vingugaas *oa on 2 * tekib C ja tema madalama oa ühendite põlemisel hapniku vaeguses. *hästi põlev gaas 2CO + O2 = 2CO2 * mürgine *kuulub mitmete küttegaaside koostisse Süsinikdioksiid CO2 - happeline oksiid! * oa 4 * tekib C ja tema ühendite oksüdeerumise lõppsaadusena hapniku külluses, karbonaatide lagunemisel. *mittepõlev gaas *lahustub vees - H2CO3 *värvitu, nõrga hapu lõhna ja maitsega, vees üsna hästi lahustuv ja õhust 1,5 korda suurema tihedusega. *põlemise lõppsaadus, seega ta ei põle. Süsivesinikud ei lahustu vees, vett tõrjuvad, ei märgu, Alkaanid - süsivesinikud, mis sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. neil on ruumiline molekulistruktuur. *Alkaanide molekulide süsinikahela kuju võib olla sirge(siksak), hargnenud, tsükliline, mõjutab oluliselt vastava alkaani omadusi. Alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit nim polüeteeniks( üks lihtsaima ehitusega polümeer).
Värvus värvuseta tumehall Kõvadus väga kõva väga pehme Tihedus 3,5 g/ 2,25 g/ Teemant Sulamistemperatuur Sulamistemperatuur C (muutub (aurustub) grafiidiks) Elektrijuhtivus ei juhi elektrit hea elektrijuht Elektrijuhtivus ei juhi elektrit hea elektrijuht Soojusjuhtivus halb soojusjuht hea soojusjuht Soojusjuhtivus halb soojusjuht hea soojusjuht Täieliku põlemise CO2 CO2 Täieliku põlemise CO2 CO2 saadus Grafiit saadus Keemilised omadused Toatemperatuuril on püsiv ja teiste ainetega ei reageeri, kuumutades põleb ning tekib süsihappegaas C+O2=CO2 Kui hapnikku ei ole piisavalt, tekib mürgine süsinikmonooksiid 2C+O2=2CO Lihtainena on redutseerivad omadused, mistõtu kasutatatkse teda redutseerijana metallide tootmisel 2CuO+C=2Cu+CO2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Inseneripedagoogika keskus Mart Hovi Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus Juhendas: Rein Paluoja Tallinn 2012 Arvutus lähtub etteantud kütuse liigist ja selle koostisest. Näide on tehtud tüüpilise halupuidu (kask, lepp, haab) põletamise kohta ahjus suhteliselt kõrge liigõhuteguriga. Suitsugaasi väljumis- temperatuur korstnasse on valitud piisavalt pika lõõriga ahjule vastav. Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid
saj. Keskpaigani pirdusid, kuid Egiptuses kasutati juba väga ammu õlilampe. Pärast optiliste läätsede leiutamist oli päikesepaistelisel päeval väga kerge tuld saada. Tuletikud võeti kasutusele 19.saj. siis hakati kasutama ka petrooleumlampe ja laternaid. Sajandi lõpul tuli juba elektrivalgus. 2 Põlemine on keemiline reaktsioon, kus aine ühineb hapnikuga nii kiiresti et tekib kõrge temperatuur ja valgus ning jääkained. Leegiga põlemise saavutamiseks on vaja samaaegselt kolme komponenti: hapnikku, põlevmaterjali ja temperatuuri. Põlevmaterjalid on kõik ained mis süttivad. Need ained võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Tahkete ja vedelate ainete põlemisel tekivad kõigepealt aurud, mis hiljem süttivad. Põlemist iseloomustavad parameetrid on süttimistemperatuur, põlemistemperatuur, leekpunkt, isesüttimistemperatuur ja ka plahvatus
Põlemine võib mõnikord toimuda ilma leegita, seda nimetatakse hõõgumiseks. Hõõgumisel eraldub samuti soojust, valgust ning põlemissaadusi, mille hulgas on ka süsihappegaas ja vesi. Kui süsi, turvasd või riie hõõgub, siis ta tegelikult põleb. Üks põlemise eriliikidest on plahvatus. Ülikiire põlemisprotsessi korral, nt gaasisegus ei jõua eralduv soojus hajuda ning põlemiskohas tõuseb temperatuur järsult väga kõrgele. Plahvatuse purustavat toimet põhjustavad tekkiv kõrge rõhk ning sellega kaasnev lööklaine.
1. SÜSINIKU KEEMIA Kordamisküsimused 1. Süsiniku elektronskeem, o.-a.. 2. Süsinikuühendite paljususe põhjused. 3. Süsiniku aatomi ehitus. 4. Vesiniku, hapniku, lämmastiku ja süsiniku valentsolekud (sidemed). 5. Hargnemata, hargnenud ja tsüklilised ühendid. 6. Tasapinnalise ehk klassikalise, lihtsustatud, graafilise ja ruumilise struktuuri ning summaarse valemi koostamine. 7. Põlemise selgitamine (leegiga, leegita). Näiteid aeglase, keskmise kiirusega ja väga kiire oksüdeerumise kohta. 8. Süsiniku o.-a. määramine ühendis. 9. Orgaanilise aine täieliku põlemisreaktsiooni koostamine.
1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, mitte sees, seega on kergestisüttiv. Põles kiiresti ja leegiga ning järele jäi veidi tahma. 1 Kättesaadav: http://www.kanut.ee/koolitus/2010/Mis%20on%20tehiskiud%20I %20%5BCompatibility%20Mode%5D.pdf (Kasutatud 30.11.2014 kl 15:56) 2 2. Kangas Süttis samuti leegi kõrval ja põles kiiresti, tekkis paberi põlemise lõhna ja järele jäi ka tahma. Järeldused: Katse kinnitas, et viskoos on kergestisüttiv ja põleb kiiresti. Märgumine 1. Kangas Kiud märgusid kiiresti. Kangas rebenes tõmbamisel katki, mis tõestab, et kangas nõrgenes. Kuivas üsna aeglaselt. 2. Kangas Märguvad kiud ning kangas nõrgenes samuti. Kuivab aeglaselt. Järeldused: Viskoosil märguvad esimesena kiud ning kangas nõrgeneb märgudes tunduvalt.
Tulemuste võrdlus: Märguvus katses saadud tulemused, et ei märgu hästi ja kulub väga kaua aega, enne kui hakkab endasse niiskust imama vastab täpselt viskoosi omadustele. Erineva materjali puhul oli pärast veest välja võttes tulemus erinev, sest üks kanga tükk oli kare ja teine libe. Põletuskatse puhul olid katsed üpriski sarnased, sest põlesid suure leegiga ja süttisid nii hoogsalt nagu paber. Järgi jäi hallikas tuhk ja eraldus veidrat paberi põlemise lõhna. KUPRO (CU, CUP) Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib kergesti põlema. Jätkab suure leegiga põlemist ka leegist eemaldades. Põletamisel ilmnev lõhn sarnaneb samuti puidu või paberi põletamise lõhnale. Põlemisjäägina jääb väga vähe hallikat tuhka. Märguvuskatse. Ei taha väga vett imada, jääb pinnale ja kui kangale tõsta peale mõned piisad, siis jäävad need lihtsalt kangale püsima. Ka pärast uputamist tuleb tagasi pinnale. Katsudes tundub nagu
kraadi (Celsiust) • Sulamistemperatuur normaalrõhu korral -210 kraadi • Tahkeks muutub lämmastik, kui temperatuur on -210 kraadi või madalam, meenutades oma struktuurilt lund Keemilised omadused • Toatemperatuuril väga stabiilne • Ei reageeri hapniku, vesiniku ega enamiku teiste keemiliste elementidega • Looduses toimuvad reaktsioonid lämmastikuga vaid kindlates tingimustes Kasutus • Väga paljudes tööstusvaldkondades • Põlemise või plahvatuse korral inhibiitorina • Keemias soojuse või kemikaalide transpordiks • Vedelat lämmastikku ulatuslikult jahutussüsteemides Tänan!
tagajärjel kogunenud gaasid võivad plahvatada või purustada küttekorda ja korstent. Lisaks tuuakse välja kemikaalsete ainete põlemissaadused. 2 1. PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS ,,Põlemissaadusteks nimetatakse põlevaine õhu käes põlemisel tekkivaid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid. Põlemissaaduste koostis oleneb põlevaine koostisest ning põlemistingimustest. Olenevalt põlemise tingimusest moodustuvad ka mittetäieliku või täieliku põlemise saadused. Täielikul põlemisel tekivad CO2 , SO2 , veeaur, lämmastikoksiidid (lämmastikku sisaldavate ainete puhul). Mittetäieliku põlemise saadusteks on CO, tahm (C) ja termilise lagunemise saadused (CnHm, H2 jt). Anorgaanilised ained põlevad harva, näiteks fosfor, Na, K, Al, Ti, Mg jt. Nende põlemissaadusteks on tahked ained. Ühed neist ( P2O5 , MgO, Na2O jt) on
Pärast töö sooritamist viiakse töökeha esialgsesse olekusse ja alustatakse kogu protsessi uuesti. Töökeha sooritab protsesside tsükli ehk ringprotsessi. Soojusmasin tuleneb Termodünaamika II seadusest, mis ütleb , et soojus ei saa iseenesest minna külmemalt Soojendi T1 kehalt soojemale. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse Q1 põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. Kasuteguri arvutamiseks on valem: Töötav keha A = Q1-Q2 h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Q2 Jahuti T2
2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. 7. Mis on pürolüüs? 8. Mida nimetatakse freoonideks? 9. Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides? 10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed? 11. Mis on pestitsiidid? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele. 12. DDT kasulikkus ja kahjulikkus. 1
ning sellepärast valisingi sellise teema. Vesinikauto on minu jaoks väga huvitav ning ma tahaks väga teada kuidas see töötab täpsemalt ja kuidas on see maailmale kasulikum kui tavaline bensiini või diisli auto. Samuti tahaks teada, kas on ka vesinikautol miinuseid, ehk kas on see ka kuidagi kahjulik. Auto tööpõhimõte Vesinikauto töötab üldiselt sisepõlemismootoriga, kus kasutatakse hapnikku vesiniku põletamiseks. Selle põlemise saaduseks on ainult vesi (veeauruna, samuti on saadusteks lämmastik, mis sisenes mootorisse õhust ja kuna lämmastik ei põle väljub seda samal hulgal [6] ) , seega on see väga keskkonnasõbralik ja ei saasta loodust üldsegi nii nagu seda teevad bensiini või diisliga sõitvad autod. Vesinikauto sisepõlemismootor on väga sarnane oma ehituselt iga teise sisepõlemismootoriga, kus on silindrid, millesse kütus ehk vesinik lastakse,
Prügilates. Metaani põlemine Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga. Süsiniku oksüdatsiooniaste on siin 2. Co saab võimaluse korral oksüdeeruda edasi Co2ks. Co on neutraalne oksiid. Hapete ja alustega ta ei reageeri. Co2 ehk süsinik dioksiid Põlemise lõppsaadus. Võib reageerida veega ja aluseliste oksiidisega. Tekib sool. Co2 ei põle ega toeta põlemist. Co ja Co2 abil saab metallurgias metalle toota Gaasiliste ainete ruumalad ja molaarsuhted langevad kokku!!!
nimetatakse formaliiniks ning seda kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali ja ammoniaagi vesilahust kasutatakse ravimite tootmiseks (urotropiin). Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaal on metaani ja teiste süsinikuühendite oksüdeerumise ehk põlemise vahesaadus ning seda leidub näiteks metsatulekahju suitsus, auto heitgaasis ja tubakasuitsus. Metanaal võib tekkida ka päikesekiirguse ja hapniku mõjul atmosfäärimetaanist ja teistest süsivesinikest ja saada osaks sudust. Esimesena sünteesis metanaali vene keemik Aleksandr Butlerov ja esimesena määras selle kindlaks August Wilhelm von Hofmann.
Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2. Nafta fraktsioneeriva destillatsiooni produktid 3. Struktuuride koostamise ülesanne 4. Süsiniku o.-a. määramine ühendis 5. Gaasisegu põlemise ülesanne. 2. Nafta produktideks on majapidamisgaas, bensiin, petrooleum, diislikütus,määrdeõlid, parafiin, bituumen.
Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2. Nafta fraktsioneeriva destillatsiooni produktid 3. Struktuuride koostamise ülesanne 4. Süsiniku o.-a. määramine ühendis 5. Gaasisegu põlemise ülesanne. 2. Nafta produktideks on majapidamisgaas, bensiin, petrooleum, diislikütus,määrdeõlid, parafiin, bituumen.
Vesikustuti 5 aastat Süsihappegaas 5 aastat Pulberkustuti 10 aastat Baloonkustuti 10 aastat 10. Muud esmased tulekustutusvahendid on: Vooliku süsteem Liivakast Veeanum Tulekustutusvaip 11. Kuidas soovitatakse tulekahju korral tulekustutiga tegutseda? 11.1 Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend. 11.2 tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks. 11.3 Lahtistes madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu mahuti sisesina. Selliselt kustutades valgub tulekustutusaine alla ja kattes põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab põlemise.
Alkoholide füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. Alkoholidel on hea lahustuvus vees ehk hüdrofiilsus ning madal keemistemperatuur. Alkoholide keemilised omadused: Oksüdeerumine Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. Alkoholide füsioloogilised omadused: narkootiline toime, alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused), pikema ahelaga alkoholid tekitavad pöördumatuid nägemisorganite kahjustusi. Väga mürgine on metanool (imendub kergesti ka läbi naha). Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e. puupiiritus laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. · Etanool (CH3CH2OH) e. piiritus väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides.
Maagaasi kasutamine Maagaasi kasutatakse elektri ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes. Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes erinevate tehnoloogiliste vajaduste katmiseks ning koduses majapidamises. Maagaasi eelised Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkideta. Maagaasi torutrasport säästab loodust väheneb auto ja raudteetranspordi koormuys ning heitgaaside ja müra hulk Vähem saasteühendeid tekitav võrreldes teiste fossiilsete kütustega Maagaasi puudused Maagaasi torustike lekked ja muud avariid võivad viia gaasiemissioonidest plahvatusteni. Maagaasi kaevandamiseks, transportimiseks ja tarbimiseks on vaja teha mahukaid investeeringuid. Maagas ei sobi keemiatööstuse tooraineks.
Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest ja metallidest. Kujult ebakorrapärased, suuruselt jäävad alla planeetide kaaslastele. Enamus asteroidide läbimõõt ei ületa 100 km-t Enamike orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele METEOOR JA METEORIIT Meteoor on Maa atmosfääri sattunud m eteoor- keha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoor Hoba meteoriit Namiibias TÄNAN KUULAMAST!
3. Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magu lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina. Kasutamine Lämmastikku kasutatakse väga paljudes tööstusvaldkondades: keemitööstuses, ravimitööstuses, petrooleumi töötlemisel, klaasi ja keraamika tootmisel, paberivalmistamisel ning meditsiinis. Gaasilist lämmastikku kasutatakse keemias soojuse või kemikaalide transpordiks ning põlemise või plahvatuste korral inhibiitorina. Vedelat lämmastikku kasutatakse ulatuslikult jahutussüsteemides. Ka suurem osa laiatarbekaubaks toodetud külmutatud toite on külmutatud neid hetkeks vedelasse lämmastikku kastes. Meditsiinis kasutatakse vedelat lämmastikku vere, luuüdi, kudede, bakterite ja sperma säilitamiseks.
(Foto 8). 8 Foto 8. Mikroskoobi pilt kolmanda kanga kiududest 1.3. Põletuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks I kangas Lambavilla puhul peaks kanga kiud süttima aeglaselt ja põlema puhangutena, samuti on kiududel kalduvus kustuda leegist eemaldumisel. Lõhn on sarnane põlenud karva või sarve lõhnale. Põlemise jäägiks on must, söestunud, pigistamisel lagunev kera. [1] Põletuskatses kasutasin tulemuste saamiseks nii lõime- kui ka koelõnga kiude. Kiud põlesid keskmise kiirusega ning põles puhangutena, leegist eemaldumisel kustus. Põlemisel eraldus sarve või sule põlemise lõhna ning jäägiks oli must, söestunud kera, mis lagunes pigistamisel. II kangas Musta niidi põlemisel tekib kõva tomp, mis katsumisel esialgu ei purune, küll aga hiljem tuhatükkideks
klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel
vett päris hästi. Märgavuskatsest selgus, et atsetaat märguv aeglaselt ehk siis vesi imendub kangasse pika aja jooksul. Cupro Algkaal 0,565 – Lõppkaal 1,683g=100*1,683g/0,565g= 297% Cuprost kangatüki kaal suurenes märgamisega algsest kaalust peaaegu 3 korda ehk siis 297%. Kuigi märgavuskatse näitas, et kangas hülgas esialgu vett siis aja möödudes imendus kangasse vett päris palju. Põlemiskatse järeldus Teooria viskoosi põlemise kohta ütleb, et viskoos põleb nagu puuvill ehk siis on kergestisüttiv, põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub , eritab paberi põlemise lõhna. Katse tulemused ühtisid täielikult teise kanga näidise puhul kuid esimese kanga näidise puhul eemaldades kanga kiu küünlaleegist leek kius kustus. See erinevus võis tuleneda kanga töötluses. Atsetaadi puhul saame teooriast teada, et atsetaat põleb kiiresti suure leegiga, leegist
Saamine: 1. Lihtainete põlemisel 2Ca + O2 2CaO (Leek värvub punaseks) 2Cu + O2 2CuO ( Leek sinakasroheline) S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oksiidid- enamus metalli oksiide Jagunevad: Tugevalt aluselised IA rühma metalli oksiidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3
vahekorras. Gaasi ja õhu segu süttib ainult siis kui gaasisegu on alumise ja ülemise süttimispiiri vahel. Mida laiem on see vahemik, seda tõenäolisem on süttimisohtliku segu tekkimine. 21. Vedelkütuse põlemine. Vedelkütuste põletamise seaduspärasused. · Vedelkütuse keemistemperatuur on alati süttimistemperatuurist madalam ja vedelkütus põleb aurufaasis. Erandiks on vedelkütuse termiliselt lagunemisel tekkinud koksi ja tahma põlemine. Vedelkütuse põlemise kiirust saab suurendada aurustumise intensiivistamisega. Heade aurustumis ja süttimistingimuste kõrval on väga tähtis kütus kiiresti ja ühtlaselt põlemisõhuga segada. · Leegi kuju sõltub suurel määral sellest, kuidas kütus väljub pihustist kas otsevooluna või pihustatult. Vedelkütuse tilk, sattudes kõrgtemperatuurilisse keskkonda, kuumeneb koldegaasidelt saadava soojuse arvelt ja aurustub. Järgmises
väliskestaga, mis varjab gaasiga täidetud torusid ja muudab need veelgi sarnasemaks hõõglampidega. CFL-lampide tööiga on sõltuvalt lambi tüübist ja kasutamisest 6 00015 000 tundi. Hõõglampide tööiga on ainult ligikaudu 1 000 tundi. Kompaktluminofoorlampe tuntakse nende tõhususe ja pika tööea tõttu säästulampide nime all. 3.Leek. Leek (ladina flamma ) on nähtav (valgust kiirgav), gaasiline osa tulest. Leek on gaasilise või gaasi eraldava aine intensiivse põlemise ala, milles harilikult ilmnevad valgusnähtused. Leegi loomus ja kuju sõltuvad suurel määral nii põlevast ainest kui ka põlemise tingimustest. leek koosneb kolmest osast. 1) siseosa, 2) keskosa, 3) välisosa. Madala temperatuuriga ja mittehelendav siseosa sisaldab põlevaine termilisel lagunemisel tekkinud (kuid veel mitte süttinud) gaasilisi süsivesinike. Keskosas algab süsivesinike põlemine, aga hapnikupuuduse tõttu ei ole see kunagi täielik
Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Seda kasutatakse ka insektitsiidina. Raua peal tekkivat punakat massi kutsutake rahvasuus roosteks, kuid ka rooste on tegelikult oksiid täpsemalt öeldes raud(III)oksiid. Raud(III)oksiidi kasutatakse puhta raua tootmisel sulatusahjus. Vingugaas ehk süsinikmonoksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Hapniku puudusel kaotab inimene ka teadvuse ning abi puudumise korral võib saabuda surm. Uraaniumdioksiid on must, radioaktiivne ning kristalne pulber. Seda leidub looduslikult
poolt aastal 1879. · Neid hakkati tootma aastal 1883. · Karl Friedrich Benz sündis 25. novemberil 1844 Mühlburgis Karlsruhe lähedal Badeni Suurvürstiriigis ning suri 4. aprill 1929 Ladenburgis, Saksamaal. Ta oli saksa leidur, bensiinimootoriga auto leiutaja, auto Mercedes- Benz looja. Tema perekonnanimest on tulnud sõna "bensiin". · 1885. aastal lõi ta esimese auto, mis oli kolmerattaline. Kahetaktiline sisepõlemismootor Töö printsiip · Põlemise tagajärjel tekkinud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Mootoriosad · Silinder Ploki osa, kus sees liiguvad kolvid ehk koht, kus sees toimub energia tekkimine ja muundumine. · Kolb Silindris liikuv osa, mis saab liikumiseks jõu kütte põlemisest ning annab selle üle
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed
... tekib, kui maakoorelõhest tungib välja vahevöö sulanud kivimmass ehk magma. Maa seest väljunud tulikuum sulam on laava Laava on madalama tº-ga ja gaasidevaesem Maailmas on inimajaloo vältel tegutsenud umbes 1500 vulkaani (maismaal) Igal ajahetkel purskab umbes 20 vulkaani Etna on üks aktiivsemaid tegutsevaid vulkaane Vulkaanipurskega võivad kaasneda: Eralduvad gaasid veeaur, süsinikdioksiid, väävliühendid Tuhapilv tekib lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu Lõõmpilv kõrge tº-ga tulikuum gaasi- ja vulkaaniliste setete pilv Vulkaanilised pommid põlevad kivimikehad Laavavoolud Lööklaine Tsunami vee-aluse vulkaanipurske korral Maavärinad Vulkaanid tekivad neljal erineval moel Mandrilisel Mandrilise ja Kuuma Ookeanilise riftialal ookeanilise punkti ja ookea- maakore aladel nilise põrkumisalal maakoore
Aine klass Mõiste Nimetused, valem Keemilised omadused Saamine Kasutamine Oksiidid Hapniku ja mingi teise happeline oksiid ... Põlemise teel: PbO - pliimennik, keemilise elemendi ... + vesi hape C + O CO värvipigment ühend ... + aluseline oksiid ilmastikukindlate värvide sool + vesi Kuumutamise teel: saamiseks.
annaabi.ee 
