Pathos kannatused, tunded, emotsioonid; kuulajaskonna või lugejaskonna mõjutamine emotsionaalselt hingestatud esinemise kaudu Ethos (eetos) harjumused, kombed, iseloom; lähtub isikust; inimhinge moraalimõõde, autoriteedi läte Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali. Kreeka seadused kohustasid kaebealust endale ise kaitsekõnet pidama, juba seetõttu oli argumentatsioon seal väga levinud. Cicero oli Rooma oraator e kõnemees ja väitis, et kõneleja, kes tahab kuulajaid veenda, peab olema õilis iseloom ja kõrge moraal. Aristoteles oli seisukohal, et pathost võiks olla kirjatüki lõpus. Argumendi mosaiik Väide Selgitus Tõestus Järeldus (näide)
kaasasündinud kategooriad; iga tähendus(semeem) esitatakse hädavajalike, ent sõnarühma liikmeid süsteemi raames piisavalt erinevate tunnuste kaudu. Prototüüpanalüüs- maailma mitmekesisus ja selle tajumine: mõistekategooriad on hajusate piiridega. Prototüüp on hajusate piiridega mõiste tähenduse tüüpiline esindaja. Prototüübid korrastavad meie mõistesüsteemi ja toovad esile seoseid süsteemi elementide vahel: põhitasand(tool), ülatasand(mööbel), alamtasand(tugitool). Põhitähendus- invariantne kõigil kasutusjuhtudel, rõhutab viitesuhet tähistaja ja tähistatava vahel. Tähendusvarjund-lisab mingi nüansi kas konteksti või tähendusnihke tõttu. Konnotatsioonid-väljendavad hinnanguid, suhtumist, tundevarjundeid. Usuaal e.tavatähendus- püsiv mistahes kontekstis, võrreldav põhitähendusega. Okasionaal e.juhutähendus- kõrvalekalle tavatähendusest, markeeritud nagu konnotatsioonidki. Konnotatsioon on püsiv, juhutähendus mitte. Otsene tähendus- denotatiivne
sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hääliku- järjend tähistaja referent Tähenduse koostisosad ·Nominatiivne tähendus on keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendus. ·Ekspressiivne tähendus on keelendi põhitähendusele toetuv emotsionaalselt värvitud tähendus. ·Assotsiatiivne tähendus - lisatähendus, mis tuleneb sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast Tähenduse liigid · - keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus; sama Leksikaalne tähendus sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. · Aktuaalne tähendus - keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus
uurimused, kontrollid jne. Ehk siis uuritakse erinevaid teooriaid ja nende paika pidavust. Teine teaduse aspekt on ühiskondlik organisatsioon, näiteks ülikool. Sinna kuuluvad pedagoogilised ja uurimisalased kohustused, mis kujundavad teadust. Need organisatsioonid peavad täitma erinevaid kohustusi, mis on seotud teadusega, et arendada ja edasi anda teaduse tavasid. Kolmas teaduse aspekt, mida autor käsitleb on idee. See oli kunagi teaduse põhitähendus. Kõik ikkagi saab alguse ideest, kui ei oleks ideed ei oleks meil ka teadust. Tänu ideedele on teadus nii rikkalik nagu ta tänapäeval on. 4. Need neli erinevat teadusliku uuringu liiki on: Puhas alusuuring, mille eesmärgiks ei ole tulemuste praktiline rakendus; rakendusele orienteeritud alusuuringud, sihiks on rakendus, isegi kui ei ole andmed ei ole päris selged ja uuring vajab põhjalikumat
raskematel juhtudel isegi psühhootiliste seisunditena, kus keeldutakse igasugusest seltskonnast. Seega ema ja imiku vastastikusest suhtest saadud kogemus on aluseks edasisele armastustundele. Selle puudulikkus võib tõsiselt takistada identsustunde tekkimist noorukieas. Selles staadiumis kujunenu võiks kõlada veendumusena: "Ma olen see, mida ma usun mul olevat ja mulle antavat." Varajane lapsepõlv (1-3) autonoomsus või häbi, kahtlus. Teise staadiumi põhitähendus on seotud kiire, muskulaarse arengu ja rääkima hakkamisega, eristus-ja järeldusvõime kasvuga. Paljude tegevuste kaudu hakkab laps kogema oma autonoomset tahet. Ta kogeb ka ebavõrdsust oma tahte ja võimete ning vanema ja iseenda vahel. Sellesse ikka langeb ka puhtusepidamise õpetamine, mille erilise ranguse ja nõudlikkuse korral võib areneda neurootiline tüüp, kes on kitsi, alalhoidlik ja piinlikult täpne. Kogu see staadium kujutab endast võitlust autonoomia eest
Vormiõpetus ehk morfoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Vormiõpetuse põhiüksuseks on morfeem keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemide hulka kuuluvad sõnajuured ehk tüved, tuletusliited ja grammatilised tunnused. Nt sõnavorm majadeni koosneb tüvest maja, mitmuse tunnusest de ja rajava käände tunnusest ni. Morfeemid võivad kanda mitmesuguseid tähendusi. Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Seda tähendust kannab sõna tüvi. Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi. Seda tähendust kannavad tunnused. Tunnuseid on võimalik liigitada vastavalt nende asendile tüve suhtes, näitek sufiks järgneb tüvele, prefiks eelneb tüvele ja infiks asub tüve sees. Nagu foneem on abstraktsioon erinevatest foneemivariantidest, nõnda on ka morfeem abstraktsioon, millel võib olla mitu välist kuju
protsessi ennast. Seetõttu on arusaamatu Clyne'i väide, justkui KKM oleks kasulik pigem diakroonilise analüüsi jaoks (ning süntaksiteooria arendamiseks vähem kasulik). 3. Tähendust, eriti seda, mitu tähendust sõnal on, kuidas neid tõestada, eristada ja seletada, on uuritud keelefilosoofide ja semantikute poolt vähemalt Aristotelesest alates. Tavainimesele on asi selge: tuleb vaid avada sõnaraamat ja järele vaadata - enam levinud ehk põhitähendus on harilikult kohe esimesena kirjas. Lingvistide, eriti aga filosoofide jaoks on küsimus pikka ja põhjalikku arutlemist väärt. Enam-vähem ühel meelel ollakse, et tähendust väljendatakse enamasti keele abil, ent mis on sõna tähendus? Jätan siinkohal kõrvale filosoofide tähendusõpetuslikud arutlused ja püüan, kui see üldse võimalik on, piirduda keeleteadusega, tegelikult veelgi kitsamalt, sõnaraamatuga
• Sõnavaras vastab ühele tähistatavale sageli mitu tähistajat. Sõnaga seotud tasandeid (1) • kõlaline, häälduslik külg = sõna hääldus ja selle variandid • kirjapilt = sõna õigekiri e. ortograafia • morfoloogia = sõna muutmisvõimalused • süntaksitasand = sõna süntaktilised omadused • kollokatiivsus = sõna kalduvus esineda tekstis koos teatud sõnadega Sõnaga seotud tasandeid (2) • põhitähendus = tähendus, mis aktualiseerub, kui sõna kasutatakse tavalisel, neutraalsel viisil • kõrvaltähendused = võimalikud konnotatsioonid, muuhulgas stiilivärving • semantilised seosed teiste sõnadega = sünonüümia, antonüümia, paigutumine tähendusväljadesse • suhe välismaailma entiteediga, mida ta tähistab Sõnavara e. Leksikon • Sõnavara tervikuna seob omavahel eri tasandeid, on puutepunktiks foneetika ja fonoloogia,
välteline osastav ja verbi luua ma-tegevusnimi). 5. Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna. Nt metroloogia ja meteoroloogia, ortoeepia ja ortopeedia, annaalid ja anaalid, logaritm ja algoritm, imposantne ja impotentne, uusus jauudsus, teadis ja teatis, käsitlema, käsitama ja käsitsema. 11. Tähenduse liigid Sõnal võib olla põhitähendus ja tähendusvarjund, algtähendus ja teisene tähendus, denotatiivne ja konotatiivne tähendus, tavatähendus ja juhutähendus, vaba tähendus ja seotud tähendus, leksikaalne tähendus ja grammatiline tähendus, nominatiivne tähendus ja ekspressiivne tähendus, otsene tähendus ja ülekantud tähendus. 12. Tähendusülekanded, mitmetähenduslikus Tähendusülekanded põhinevad assotsiatsioonidel. Iseloomulikumad tähendusülekanded on metafoor ja metonüümia.
Sõnade tähenduste selgitamist nimetatakse sõnasemantikaks ehk leksikaalseks semantikaks. Lingvistilise semantika esmane uurimisobjekt on süsteemitähendused, nii leksikaalsed, grammatilised kui ka lausete tähendused. Tähenduse olemus tähendus ja vorm, tähendus mõjutab vormi eelkõige grammatikaliseerumise kaudu; tähenduse täpsus. 26. Semantika: tähenduse liigid- 1) Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Nt sõna kest põhitähendus on `väljastpoolt kattev ümbris', vrd raku, mao või padruni kest, inimese maine kest. Tähendusvarjund on keelendi põhitähendusele toetuv kaastähendus. Nt sõnal kild : killu on peale põhitähenduse `väike tükk' veel tähendusvarjundid `väike lõik või viil' (kild juustu, singikild). 2) Alg- ehk esmane tähendus on
14 Natukene Liivimaast väljapool Eesti piire. Vidzeme Vidzeme (liivi: Vidumō) on ajalooline piirkond Lätis. Vidzeme hõlmab neid alasid Läti kesk- ja põhjaosas, mis 17. sajandil kuulusid Rootsile ning hiljem Liivimaa kubermangu.Varem tähendas Vidzeme ka Liivimaad või Liivimaa kubarmangu tervikuna. Vana-Liivimaa kohta kasutatakse sõna Livonija. "Vidzeme" põhitähendus läti keeles on "keskmaa".Vidzeme suurim linn on Riia. 15 Kasutatud kirjandus 1.www.wikipedia.ee 2.www.miksike.ee 3.www.taskutark.ee 4.www.teadmus.ee 16
Morfoloogia põhimõisted Tüvi on sõna leksikaalset tähendust kandev morfeem. Juurtüvi, nt tööle, tööni, töödega Liitsõnatüvi, nt elutööle, elutööni, elutöödega Tuletatud tüvi, nt töölisele, tööliseni, töölistega; töökatele, töökateni, töökatega Morfoloogia põhimõisted Tunnus e grammatiline morfeem on sõna grammatilist tähendust kandev morfeem. tööle, tööni, tööde-ga Morfoloogia põhimõisted Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Leksikaalset tähendust kannab sõna tüvi. Morfoloogia põhimõisted Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi. Grammatilist tähendust kannavad tunnused. Morfoloogia põhimõisted Allomorfid on ühe morfeemi konkreetsetes sõnavormides esinevad variandid. (1) jõgedes jõge +de +s õpikutes õpiku +te +s (2) jõgedes jõge +de +s jões jõe +s
super-, ekstra-, hüper-; populaarsed on laia tähendussisuga adverbid, nt põhimõtteliselt, oluliselt, suhteliselt, praktiliselt, tegelikult. Ajutised neologismid need on uudissõnad, mis leiavad tee teatud grupi sõnavarasse. Aja jooksul saavad need üldiseks, kaotavad uudsuse ja hakkavad täiendama sõnavara. 7. Monoseemilised ja polüseemilised sõnad. Semeemi moodustavad tähenduskomponendid e semantilised tunnusjooned (semeem=tähendusvariant). Sõnal on olemas põhitähendus e süsteemitähendus, mis jääb invariantseks e muutumatuks. Seda võib pidada sõna denotatiivseks tähenduseks. Põhitähendusele võivad aga liituda lisatähendused e konnotatiivsed tähendused. Tähenduskomponentidel on sõnasiseselt nii ühendav kui ka eristav funktsioon, sest tähenduskomponentide lisamine loob uusi semeemivariante (seeme). Osa lekseeme on monoseemilised e ühetähenduslikud; paljud lekseemid on aga mitmetähenduslikud e polüseemilised
etümoloogiasõnastiku“ järgi. Teises tutvustatakse sõna ema erinevaid tähendusi „Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi“. Kolmandas tutvustatakse sõna murdelist levikut. 1.1. Sõna ema etümoloogia Etümoloogiasõnastiku järgi tähendab sõna ema naissoost lapsevanemat, eeskuju andvat, juhatavat või hooldavat naist. Suguluskeeltes on ema üpris sarnasel kujul, nii et tekstis esinedes võib ka kontekstita aru saada, mis sõnaga on tegu. Põhitähendus on sellel kas ema kui lapsevanem või emasloom. (ETY 2012) Sõnal ema on uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on teisteski keelkondades (nt tšuvaši ja mongoli). Algselt võis olla selle sõna puhul tegu lastekeelse häälitsusega, millel on häälikuliselt ajendatud tüvi. (Ibid) KEEL EMA liivi jemā vadja, soome, isuri, Aunuse karjala, lüüdi, emä vepsa
Solipsism: ,,pole midagi olemas peale solus ipse (ainsa mina)". 8 15. Teadmise mõiste 3 erinevat tähendust. Tunda ära teadmise klassikaline määratlus. Intuitsiooni mõiste. Popperi 3 maailma teooria. Epistemoloogia mis on teadmine ja kuidas me neid saame (teadmine ja tunnetamine). Enne 19 saj tulenes see metafüüsikast, siis hakkas iseseisvuma. Eesti keeles on teadmine: tuttavolek, oskus ja teadmine et... Filosoofias on teadmise põhitähendus ,,teadmine et...". Popperi 3 maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3)mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 16. Tunda ära olulisi mõisteid ja filosoofide seisukohti teadusliku teadmise küsimuses: induktivism (+ Hume'i induktsioonikriitika), verifikatsionism, falsifikatsionism (Popper), uurimisprogrammid (Lakatos), teadusrevolutsioonide teooria (Kuhn),
tundlikkus(mitteverbaalne kommunikatsioon), vastuvõtja enesekindlus, muud mõjutegurid, nagu intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Inimkommunikatsioon ongi võime luua ja kasutada sümboleid. 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Sõna kaastähendus on sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. Tähendus muutub vastavalt kogemusele, mida inimene vahendab. Ka omandab sõna kaastähendusi vastavalt sellele milliste kogemuste edastamiseks teda kasutatakse. 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?
2. damit Ich bin da, damit Sie möglichst viel erfahren. Ma olen siin, et teie võimalikult palju teada saaksite. (Alused on lauseosades erinevad) 15 Modaaltegusõnad (Modalverben) Need kuus tegusõna tähistavad tegevust põhjustava subjekti sisemist seisundit tegevuse suhtes - nii teatab teoreetiline grammatika. Igal modaalverbil on oma põhitähendus ja kõrvaltähendused. Ka on nende tegusõnade pööramine erandlik - segu olevikust ja minevikust, mille tõttu neid nimetatakse mõnikord kõlavalt "Präterito-Präsentiaverben). KÖNNEN - KONNTE - GEKONNT (A) OLEVIK /PRÄSENS LIHTMINEVIK/ IMPERFEKT Ich kann wir können ich konnte wir konnten du kannst ihr könnt du konntest ihr konntet
grammatilised käänded, neil puudub domineeriv tähendus. Neid ei saa lauses vormiliselt asendada määrsõna ega käändsõna ja kaassõna ühendiga. Nimetav ja osastav on universaalsed käänded – nad on olemas kõikides keeltes, kus käändekategooria eksisteerib. Ülejäänud käänded on konkreetsed käänded, esinedes samades funktsioonides kui määrsõnad. Konkreetsed käänded on asendatavad määrsõnaga või kaassõnafraasiga ja enamasti on neil olemas üks põhitähendus, nt latiivsus = siht (sisseütlev, alaleütlev), lokatiivsus = koht (seesütlev, alalütlev), separatiivsus = lähe (seestütlev, alaltütlev 12. i-mitmus ja tüvemitmus. 1) aglutinatiivne – selle mitmusetüübi puhul on täiesti selge, kus on tunnus, kus lõpp (nt aasta/i/d, tütre/i/d); tüvevokaal i > e (veske/i/d); pikk vokaal lüheneb (pu/i/d) – EKG-s nimetatakse vaid seda i- mitmuseks; 2) flektiivne e fusiivne – diftong saab 2-silbilises sõnas olla vaid siis, kui 1
..on kollektiivselt struktureeritud kogemuse uurimine. Üks ja sama objekt võib ühele inimesele tekitada positiivseid emotsioone, teistele hoopis negatiivseid. Risti sümbol on religioossele inimesele positiivne, teisele tundub see ahistav, kuna seon sellega Kristuse põhisümboli. · Subjektiivne ideaalkeha e noeem see, mis tekib, minu peas, minu kogemuses · Objektiivne ideaalkeha e kultuurisümbol N: 1 noeem, mille põhitähendus on number üks, sümbol ise · Sümboolne formatsioon ehk kultuuriobjekt materiaalne keha, mida on võimalik näha. Tema väline vorm on selline, et töötab meie jaoks mingi märgina, mida me kõik kollektiivselt teame. · Asi ise see, mida kultuurisümbol sümboliseerib. N: surm on see, kui hing kehast lahkub(Sokrates) see lause on kultuuriobjekt, on seda keelt valdavatele inimestele mõistetav, ta on ka nähtav ja kuuldav.
91. Korpus, korpuste liigid Korpuslingvistika on keeleteaduse suund, mis tegeleb loomuliku keele tekstikogude (korpuste) koostamise ja töötlemisega. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina introspektsioon on igapäevane nähtus, mis toimib kogu aeg kui inimene suhtleb või nt. mõtleb keele abil. Introspektsioonilingvistika (lingvistika ehk keeleteadus) opereerib uurija enda välja mõeldud lausete alusel. On nähtusi, mis avanevad hõlpsasti introspektsioonile (nt. mingi sõna põhitähendus, väljendi stiililiväärtus, grammatilisus, käimasoleva vestluse teema, väljendatav mõisteline sisu) ning nähtusi, mis avanevad introspektsioonile vaid vähesel määral või mitte üldse (nt. polüseemse sõna kõik tähendused korraga; sõnad, milles sisaldub mingi teatud häälik jne.). Introspektsioon toimub keelekasutusel pidevalt, see on "natural, necessary and functionally adapted". · Normaalne diskursus ei oleks võimalik ilma introspektsioonita.
Kaasaegseid riike määratletakse sõltumata tekkimise alusest ning riigi vormist kui rahvusriike. Rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvusvaheliselt üldtunnustatud alusest - rahvaste enesemääramise õigusest. Laias laastus riigi kodanikkond, PS preambula mõttes Eesti kodanike olnud, olevad ja tulevad põlved. Rahva asemel võib riigi tunnusena nimetada ka alalist elanikkonda. Rahva mõiste ei kattu alalise elanikkonna mõistega. Mõistel ,,rahvas" on kahesugune põhitähendus: · etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus); · poliitiline (peamiselt käsutatakse mõistet rahvas). Etnograafilise tähenduse aluseks peetakse veresugulust koos vaimse ühtekuuluvusega, samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse
Kaasaegseid riike määratletakse sõltumata tekkimise alusest ning riigi vormist kui rahvusriike. Rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvusvaheliselt üldtunnustatud alusest - rahvaste enesemääramise õigusest. Laias laastus riigi kodanikkond, PS preambula mõttes Eesti kodanike olnud, olevad ja tulevad põlved. Rahva asemel võib riigi tunnusena nimetada ka alalist elanikkonda. Rahva mõiste ei kattu alalise elanikkonna mõistega. Mõistel ,,rahvas" on kahesugune põhitähendus: · etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus); · poliitiline (peamiselt käsutatakse mõistet rahvas). Etnograafilise tähenduse aluseks peetakse veresugulust koos vaimse ühtekuuluvusega, samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga
,,Vanem venda vennikene" Asonant täishääliku kordu sõna algul (regivärsis). ,,Orjapõhi ohakale" Anagramm tähemäng. Isa, sai asi. Seda kasutas Voldemer Panso. ,,Osnap" Inversioon ebatavaline sõna järjestus. Laotada lilli võib ammu. Onomatopöa loodushääli jäljendavad sõnad Kõnekujundid Võrdlus võrreldakse midagi: loll kui laua jalg Metafoor asendatakse põhitähendus: noorus e ajaratas Metonüümia tähenduse ülekanne: kokku said kroonitud pead Hüperbool liialdav suurendamine: ääretu meri Litootes vähendamine: põialpoiss, piitsavars Sünekdohk valitakse kitsam tunnus: sõin taldriku suppi Personifikatsioon- isikustamine: maa tukub Allegooria mõistu jutt. Pikem teos: Piibel Perifraas ümber ütlemine sõnadega: loomade kuningas, ladina kõõk- aptek Eufenism peite sõna, usundiga seotud: metsa kutsu
Kaasaegseid riike määratletakse sõltumata tekkimise alusest ning riigi vormist kui rahvusriike. Rahvusriigi põhimõte tuleneb rahvusvaheliselt üldtunnustatud alusest - rahvaste enesemääramise õigusest. Rahvusvaheliselt on üldtunnustatud printsiip, mille kohaselt üks kindel rahvus saab ennast määrata (st jõuda suveräänse omariikliku olemiseni) konkreetsel territooriumil maailmas vaid üks kord. P.1. MÕISTE RAHVAS ERINEVAID TÄHENDUSI Mõistel rahvas on kahesugune põhitähendus: etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus); poliitiline (peamiselt kasutatakse mõistet rahvas). Etnograafilise tähenduse aluseks peetakse veresugulust koos vaimse ühtekuuluvusega, samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga
annaabi.ee 
