enam põhja poole liikuda, seda rohkem kühvelsarvedega isendid domineerima hakkavad. Reeglina ei kanna põdrad sarvi aastaringselt. Vanemad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris. Noored pullid võivad sarvedega olla veel jaanuaris. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis. Algul on nad pehmed, luustumata ja kaetud nahaga. Maksimaalse suuruse saavutavad augustis või septembris. Selleks ajaks on sarved luustunud ning nahk hakkab maha pudenema. Põdrapullid kasutavad oma sarvi eelkõige selleks, et põdralehmadele ja rivaalidele muljet avaldada. Pilt 2. Põdrapullid võitluses Elupaik ja eluviis Põtrade elupaikadeks on jõe-, järve- ja soorikkad suuremad metsaalad. Samuti noorendikud ja võsastikud. Põder vahetab sessoonselt elupaika. Suvel võib kohata teda peaaegu kõikides metsatüüpides. Näiteks raiesmikel, veekogude ääres, sooveerel ja mujal. Talvel koonduvad põdrad
Kui põdrapull piisavalt hirmutavat ning samas põdralehma jaoks atraktiivset häält ei tee, on suur tõenäosus, et mõni teine põdrapull tuleb asja uurima ja nad võivad omavahel ka sarvepidi kokku minna,mille tulemusel on suur tõenäosus,et nad surevad. Toit Selgitus: Toit mõjutab seda, kui aktiivne on põder. Kui ta saab piisavalt toitu, on tal ka energiat liikumiseks rohkem. Vastassugupool Selgitus: Põdrapullid peavad võitlema vastassugupoole tähelepanu eest ja see võib nende elule ohtu kujutada. Kuid kui vastassugupoole tähelepanu on äratatud, on järeltulijad kindlad tulema. Parasiidid Selgitus: Parasiidid võivad kujutada põtrade elule ohtu lausa. Suurimad parasiidid on põdrakärbsed, kes võivad põtradelt ära süüa karvkatte sedasi, et nad ei pea talve vastu ning surevad
Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Maikuus sünnib põdralehmal 1-2 vasikat, kes kaaluvad 4-5 kg ja on kaetud pruunika titekarvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Põdrapullid kasvavad kiiresti. TOITUMINE Suvine menüü koosneb peamiselt rohttaimedest ja lehtedest. Põder tarvitab toiduks ka seeni, samblikke, puhmastaimi ja puude oksi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi. Eriti armastab ta männivõrseid ja pajupõõsa ladvaoksi.. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi. PÕTRADELE ISELOOMULIK Põtradel on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel.
seostub sügelemisaistinguga, sest põdrad sügavad sel ajal sarvekännist puude-põõsaste vastu. Sarvi leitakse kõige sagedamini männinoorendikest ja võsadest. Aprillis hakkavad kasvama uued sarved, alguses on need pehmed, kaetud nahaga, luustumata. Augustis septemberis saavutavad need maksimaalse suuruse, nahk hakkab maha pudenema ja sarved luustuvad. Põdrad hõõruvad vastu puid naha maha, puukoores olevad parkained värvivad sarved pruuniks. Põdrapullid kasutavad üldjuhul sarvi selleks, et põdralehmadele ja rivaadile muljet avaldada. Pulksarved Kühvelsarved Põdrapull 5 Toitumine Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, lehtedest, okastest, koorest, samblikest ja seentest. Puudest ja põõsastest on eelistatumad: paju, pihlakas, kadakas, haab, saar, mänd, kask ja kuusk
, kes 18 tõlkes tähendab taevast, ei sekku otseselt inimeste igapäevaellu- ei aita ega karista- ning seetõttu ei tooda talle tavaliselt spetsiaalseid ohvreid. Kuid olles ise taevas, näeb oma päikesest silmaga kõike. Lisaks vereohvritele on neenetsid üleloomulike jõududega seotud elusate ,,ohvriloomade" abil. Igal perekonnal on mõned sellised loomad, kõik nad on kastreeritud põdrapullid. Nad on pühendatud kas mõnele jumalusele või on mingil muul moel üleloomuliku jõuga lähedalt seotud. Selliste põhjapõtrade ülesanne on kaitsta eelkõige karja. Üldnimetusena kasutatakse terminit jumala põdrapull. Kuigi neenetsi ja tema karja käekäik sõltub paljuski heast läbisaamisest üleloomulike jõududdega, on tema tähtsaimaks abiliseks igapäevane ,,töövahend" sõidupõder. Suhet karjuse ja tema sõidupõtrade vahel võib tinglikult isegi sõpruseks nimetada
Ekke võtab kotist kella ja kingib selle Lassile, kes on selleüle väga rõõmus. Magama jäädes kuuleb ta oma uues kodus vasikate ammumist, koerte klähvimist ja kõik see on kuidagimoodi rahustav. Päikese tõusul hakkavad karjused ja koerad põdrakarju kokku ajama. Loomadel on nüüd sarved läikivaks ja teravaks hõõrutud. Nüüd on viimane aeg nad jooksukoplitesse ajada. Nüüd hakatakse vaatama, et millised loomad tappa, müüa, millised sõiduloomadeks kasvatada. Põdrapullid on juba vihased ja algab võitlus elu ja surma peale, seda vaatavad pealt karjused, tänu sellele oskavad nad öelda milline loom jätta elama ja milline ruunata. Loomad kaklevad päris tõsiselt ja pikka aega nii, et veri lendab. Keegi ei oska valida kumma looma poolt olla võiks. Viimaks aga langeb üks pullidest ja teine viiakse minema. Viimaks jõuab kätte see päev mil Jürga Lassile kojas tuleb. Ahja ette on rakendatud kolm põtra, igaühe küljes kelluke, Jürga peab tegema kolm
Ekke võtab kotist kella ja kingib selle Lassile, kes on selleüle väga rõõmus. Magama jäädes kuuleb ta oma uues kodus vasikate ammumist, koerte klähvimist ja kõik see on kuidagimoodi rahustav. Päikese tõusul hakkavad karjused ja koerad põdrakarju kokku ajama. Loomadel on nüüd sarved läikivaks ja teravaks hõõrutud. Nüüd on viimane aeg nad jooksukoplitesse ajada. Nüüd hakatakse vaatama, et millised loomad tappa, müüa, millised sõiduloomadeks kasvatada. Põdrapullid on juba vihased ja algab võitlus elu ja surma peale, seda vaatavad pealt karjused, tänu sellele oskavad nad öelda milline loom jätta elama ja milline ruunata. Loomad kaklevad päris tõsiselt ja pikka aega nii, et veri lendab. Keegi ei oska valida kumma looma poolt olla võiks. Viimaks aga langeb üks pullidest ja teine viiakse minema. Viimaks jõuab kätte see päev mil Jürga Lassile kojas tuleb. Ahja ette on rakendatud kolm
ning mida enam põhja poole liikuda, seda rohkem kühvelsarvedega isendid domineerima hakkavad. Reeglina ei kanna põdrad sarvi aastaringselt. Vanemad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris. Noored pullid võivad sarvedega olla veel jaanuaris. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis. Algul on nad pehmed, luustumata ja kaetud nahaga. Maksimaalse suuruse saavutavad augustis või septembris. Selleks ajaks on sarved luustunud ning nahk hakkab maha pudenema.Põdrapullid kasutavad oma sarvi eelkõige selleks, et põdralehmadele ja rivaalidele muljet avaldada. Elupaik ja eluviis - jõe-, järve- ja soorikkad suuremad metsaalad. Samuti noorendikud ja võsastikud. Põder vahetab sessoonselt elupaika. Suvel võib kohata teda peaaegu kõikides metsatüüpides. Näiteks raiesmikel, veekogude ääres, sooveerel ja mujal. Talvel koonduvad põdrad paikadesse, kus leidub kergesti kättesaadavat toitu: männinoorendikesse, pajustikesse
annaabi.ee 
