lühemat teed mööda, mida tead. PRAKTILISED NÕUANDED OHUOLUKORRAST Kui hoones on evakuatsiooniteed märgistatud, VÄLJUMISEKS järgi neid. Kui sul ei õnnestu väljuda, siis ära poe peitu, vaid proovi endast igal võimalikul moel märku anda. Sellega vähendad oluliselt päästjate tööd. Kui oled hoonest iseseisvalt väljunud, siis anna kindlasti sellest teada ka teistele, et keegi ei hakkaks sind asjatult otsima. PÄÄSTEKOMANDO VASTUVÕTMINE Päästekomando vastuvõtmine on väga olulise tähtsusega päästetööde edasise jätkumise, inimelude päästmise ning varalise kahju ulatuse seisukohalt. Õigeaegselt edastatud informatsioon objekti esindajalt kergendab tunduvalt kohalesaabunud päästeüksuse tööd. Selleks peaks vastuvõtja olema tänaval, peasissekäigu või väravate juures ja ootama päästeteenistuse saabumist ning andma alljärgnevat informatsiooni päästekomando juhile: Rääkimis etappid:
Enamik häirekeskusse tulenevad teated sisaldvad infot, et korter või hoone põleb juba lahtise leegiga.Tulekahju hilisest avastusest annab kinnitust see, et enamik tuleõnnetustest hukkunutest on surnud enne pääste kohale jõudmist.Kui rohkematel inimestel oleks suitsuandur paigaldatud ei oleks nii palju tulekahjusid. Suitsuandur äratab magaja tule algfaasis. Päästekomandosid võib olla küll palju ,aga nad ei saa aidata inimesi mil kahju juba sündinud.Muidugi jõuaksid päästekomando kiiremini kohale kui neid oleks rohkem, kuid see ei tähenda, et õnnetusi oleks vähem.Pärast õnnetuse tomumist hakkatakse alati otsima süüdlast .Tihti ka hakatakse süüdistama abiandjaid.Seejuures jäetakse tähelepanuta, et ohvrid võõivad ise süüdi olla.Iga inimene vastutab ise enda eest. Ilmaveres puhkes tulekahju kus hukkus 3 inimest. Koheselt hakati õnnetuses tagajärgi süüdistama päästekomando tegevuse lõppemisega, nagu nemad oleks selle põhjustanud
Õnnetuse korral tuleb hoonest väljumiseks alati kasutada märgistatud evakuatsiooniteid. Hoonetes, kus on suurel arvul inimesi, peavad olema üles pandud evakuatsiooniplaanid. Nendel on kujutatud korruse põhiplaan, millele on märgitud sinu asukoht plaani lugemise hetkel, väljapääsud ning tulekustutus- ja häireandmisvahendite asukohad. Kui peale evakuatsiooni selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni, siis tuleb koheselt anda sellest teada päästekomando juhile. Teatada tuleb inimeste arv ning arvatav asukoht. See kergendab oluliselt päästekomando tööd ning inimeste pääsemise võimalusi. PÄÄSTEKOMANDO VASTUVÕTMINE Päästekomando vastuvõtmine on väga olulise tähtsusega päästetööde edasise jätkumise, inimelude päästmise ning varalise kahju ulatuse seisukohalt.
lisainformatsioon; asukohaplaan; objekti plaan pealtvaates koos vesivarustusega. (Operatiivkaardi koostamise ja täitmise juhend, PA peadirektori 2004 käskkiri) Korruseplaanidele märgitakse kõik sisse- ja väljapääsud ning teised evakuatsiooniteed (statsionaarredelid, lasteasutuste evakuatsiooniredelid), kõik ruumid ja nende nimetused, igasse ruumi paigaldavate inimeste arv ja teenindava personali viibimise kohad. Operatiivkaardid töötatakse läbi kõikide päästekomando valvevahtkondadega objekti tuletõrjetaktikalistel õppustel. (M. Danilov 1976:103) Autori arvates päästekomando valvevahetused peavad olema kursis erinevate objektide eripäradega ja olema tutvunud territooriumiga oma väljasõidu piirkonnas. Eelnev territooriumi tundma õppimine ja võimaliku taktika läbi töötamine tõstab meeskondade teadmisi ja efektiivsust päästetööde läbi viimiseks. 1.3 Ülevaade operatiivkaardi koostamise metoodikast teistes riikides
3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele 1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. 2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. 3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada.
kohta; 3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele (1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. (2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. (3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada. (4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed peavad olema
gaasikustutussüsteem, vesikardin, häireedastus), päästevahenditega (päästerõngad, pootshaagid, päästeredelid, ohutusköied, patrullkaater), välise tuletõrjevee süsteemid (hüdrandid, mereveevõtu kohad), videovalvesüsteemid (kaamerad, keskkonnaseirevahendid). Regulaarselt viiakse läbi tulekahjuõppusi ja tuleohutuspaigaldiste kontrolle. Muuga sadamas asuva Päästeameti Põhja- Eesti Päästekeskuse Muuga päästekomando päästevõimekuse suurendamiseks on sadam hankinud vahtkustutusvahendid, voolikusüsteemid, pumbasüsteemi HydroSub, mille võimsus on 11 000 liitrit minutis. Sadam teeb tihedat koostööd Päästeametiga, Eesti Tuletõrjeliiduga, Tallinna Tuletõrjeühinguga. Töötervishoid ja töökeskkond Sadamas on loodud Töökeskkonna nõukogu, töötajate poolt on valitud töökeskkonnavolinikud. Regulaarselt viiakse läbi ohutusealaseid kontrolle, korraldatakse riskianalüüside koostamist,
1930. aastate keskel kuulus sellesse asulasse mitu töölisasumit: Käva, Vaheküla, Pavandu. Pärast Teist Maailmasõda suurenes põlevkivi kaevandamine, kasvas maavara tähtsus nii kütuse kui ka keemiatööstuse toorainena. 15. juunil 1946. aastal sai põlevkivibasseini tähtsaim asula linna staatuse. Sellest hetkest on geograafilistel kaartidel Kohtla-Järve linn. Kohtla-Järve, linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas, Eesti põlevkivikeskus. Kohtla-Järvel on konstaablijaoskond, päästekomando. Paikneb tasasel Viru lavamaal põlevkivimaardlal (Kukruse lademe põhjaosas), linnaosade vahele jäävail viljakail aladel on põllud, niiskemates piirkondades metsad, niidud ja sood. Ahtme linnaosani ulatuvad kaitsealused Jõhvi linna park ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja lõunas Jõhvi kõrgustik
saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale; pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. Tulekahju korral jäta alati meelde järgmised reeglid: Liigu võimalikult ohutult! Ole võimalikult nähtav! Ära satu kunagi paanikasse ega tekita seda oma käitumisega teistes inimestes!
remontida teiste tarindite lõhkumise või ehitise kasutuse peatamisega. Tuleohutus Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: Võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist. On takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levimine ehitises On takistatud tule levimine piirnevate tarinditele On arvestatud päästemeeskonna ohutust. Hoone tuleohutus ei sõltu päästekomando kaugusest, vaid ennekõike ehituslikest lahendustest. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded: Vabariigi valitsuse 27 okt 2004 määrus nr 325 ET kartoteegi osa 10 Ehitiste tuleohutus EVS 812 Ehitiste tuleohutus EPN ja standardi osasid tuleb käsitleda määrust täiendavateks ning lahknevuse korral tuleb lähtuda määrusest. Tulekahju on kiire põlemine, mis levib kontrollimatult ajas ja ruumis. Süttimise eelduseks on
.............................................. (asutuse, ettevõtte nimetus) 53 Jrk Tegevus Tegutsemise kirjeldus ja järjestus Täitja ametikoht ja nr perekonnanimi 1. Tulekahjust Tulekahju avastamisel viivitamatult kohale teatamine kutsuda päästekomando 2. Laste, õpilaste ja Tulekahju avastamisel viia või kanda haigete viivitamatult kõik lapsed, õpilased ja haiged evakueerimine ehitisest välja põlevast ehitisest 3. Põlevast ehitisest Kõik ehitisest evakueeritud lapsed, õpilased evakueeritud laste, ja haiged üle lugeda ning kontrollida nende õpilaste ja haigete kohalolekut nimekirjade järgi võrdlemine nimekirjadega 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
