järvetekkelised väikesood. Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine. Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Niidud Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud. Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga. Kõrgendike lagedel ja nõlva ülaosas on sageli paluniidud, mille levikut on soodustanud ka muldade erodeerumine. Küngaste nõlvadel levivad kuivad pärisaruniidud ja jalamil niisked pärisaruniidud. Lohkudes ja orgudes esinevad sõltuvalt mullastikust ja veereziimist niisked pärisaruniidud, soostunud või sooniidud. Sooniidud on tavalised ka järvede kallastel.
Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Taimkattes domineerivad rohttaimed, hõredalt on ka kadakaid. Loonniitude toiduahelas: Mägiristik - Uruhiir - Kärp - Rebane Kerahein - Rohutirts - Põldlõoke - Lõopistrik Pärandkoosluste hulka kuuluvad 4 niidutüüpi Aruniit - Loonniidud ehk alvarid - Nõmmeniidu - Paluniidud - Pärisaruniidud Lamminiidud Rannikuniidud Soostunud niidud Rannaniitude roll lindude elupaigana > Rannaniidud pakuvad paljudele linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaikasid. > Paljud linnuliigid on muutunud haruldaseks kogu Läänemere rannikul. > Meriski, hallhani, suurkoovitaja, punajalg-tiider, talvike, põldlõoke, nõmmlõoke > Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist
üksikud puud. 2) Puisniit tekkinud ülemineku aladele metsa ja niitu vahel, kõige enam erinevaid taimekooslusi, eriti levinud Saaremaal, inimeste sekkumine on vajalik. 3) Looniit ehk alvarid leidub Põhja-ja Lääne-Eesti ning saarte aladel, õhuke muldkate- 30cm. 4) Lamminiidud kujunenud üleujutatud alade juures, väga toitaineterikkad mullad, kasvavad enamjaolt kõrrelised, taimed taluvad niiskust. 5) Pärisaruniidud kujunenud salumetsast peale põlengut või raiet, levinud Loode-ja Lääne- Eesti aladel. 6) Rannikuniidud paiknevad ranniku ääres, niiskust ja liiva taluvad taimed nt mänd KAITSEALAD Looduskaiste alla lähevad: 1) Üksikobjektide kaitse (kivid, veekogu) 2) Liikide kaitse (taime ja loomaliigid) 3) Kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad) Rahvusparkide alla kuuluvad: 1) Lahemaa (Lääne-Virumaa) 2) Matsalu (Läänemaa)
kunagiste metsade asemele. *Neid eristatakse niiskustingimuste järgi. Kuivadel muldadel levivad aruniidud, niisketes kohtades soostunud niidud. *Loodniidud: väga õhukese mullaga, sageli nimetatakse loopealseteks ehk alvariteks. Madal rohustu on liigirikas, ent suvelõpuks kuivab ja omandab pruunika värvuse. Looniitude säilimise eelduseks on pidev karjatamine, ilma selleta muutuvad nad kadastikeks või sarapikeks. *Pärisaruniidud: kõige laiema levikuga, leostunud või gleistunud muldadel, nende liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. *Puisniidud:Erilise rühma moodustavad hõredalt kasvavate puude ja põõsastega puisniidud. Need on maailma ühed liigirikkamad taimekooslused, kus on registreeritud ühe ruutmeetri kohta üle 70 taimeliigi. Tekkinud ja säilivad vaid inimtegevuse kaasabil. *Lammi- ehk luhaniit: esinevad jõgede üleujutusaladel, üleujutuse ajal kantakse
mõjuväljas kui ka foonialadel. (Roose, 2005: 3) Soode seireprogrammid Natura 2000 sooelupaigad. Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Haruldaste ja ohustatud koosluste ehk Natura 2000 koosluste seire keskendub olulisematele elupaigatüüpidele Eestis: loopealsed, nõmmed / liivikud, pärisaruniidud (sh puisniidud), rannaniidud, rabad, madalsood, arumetsad jt. Vaatlustel lähtutakse seisundi hinnangust, mis annab ülevaate kooslusse kuuluvate haruldaste ja ohustatud liikide, nende populatsioonide ja koosluste endi kui terviku seisundi kohta. Seire käigus täidetakse seiretööde läbiviija poolt vastavale kooslusetüübile väljatöötatud andmevorm, kuhu muuhulgas märgitakse uuritava ala looduskaitseline väärtus, hinnang funktsioonide
Kooslus säilib suht. ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Lamminiidud ehk luhad on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on need tekkinud inimtegevuse tulemusena. Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas paiknevad poollooduslikud kooslused. Aruniidud on niidud, mis asuvad turvastumata ja üleujutuseta muldadel. Jaguneb: looniidud e. alvarid e. loopealsed, pärisaruniidud, nõmmeniidud ja paluniidud. Karjatamise mõju taimekooslustele oleneb väga paljudest asjaoludest. Referaadi esimeses peatükis on ülevaade karjatamise ajaloost Eestis. Teises peatükis erinevad karjatamisviisid ja karjamaade pinnast. Kolmandaks peatükiks on selgitus, et mis on karjatamiskoormus ja viimases peatükis karjatamise mõjust. Kasutatud materjalideks on raamatud ja internet. 3
kunagiste metsade asemele. *Neid eristatakse niiskustingimuste järgi. Kuivadel muldadel levivad aruniidud, niisketes kohtades soostunud niidud. *Loodniidud: väga õhukese mullaga, sageli nimetatakse loopealseteks ehk alvariteks. Madal rohustu on liigirikas, ent suvelõpuks kuivab ja omandab pruunika värvuse. Looniitude säilimise eelduseks on pidev karjatamine, ilma selleta muutuvad nad kadastikeks või sarapikeks. *Pärisaruniidud: kõige laiema levikuga, leostunud või gleistunud muldadel, nende liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. *Puisniidud:Erilise rühma moodustavad hõredalt kasvavate puude ja põõsastega puisniidud. Need on maailma ühed liigirikkamad taimekooslused, kus on registreeritud ühe ruutmeetri kohta üle 70 taimeliigi. Tekkinud ja säilivad vaid inimtegevuse kaasabil. *Lammi- ehk luhaniit: esinevad jõgede üleujutusaladel, üleujutuse ajal kantakse
Linkrus tõstab haruldasematest liikidest esile mets-kuukressi (Lunaria rediviva), täpilise iminõgese (Lamium maculatum), karulaugu (Allium ursinum), hammasjuure (Cardamine bulbifera) ja mets-jürilille (C. impatiens). Kõige esinduslikum on pangamets põhjaranniku kirdeosas (Saka-Ontika-Toila pankranniku kohal) (Kalda 1958 ref Linkrus 1998). Soome lahe rannikumadalikul leidub ka mitmeid poollooduslikke pärandkooslusi (sh soostunud niidud, pärisaruniidud). Hinnanguliselt on säilinud alla 3000 ha poollooduslikke kooslusi, millest suure või väga suure looduskaitseväärtusega on ligi 45%. (Mesipuu 2011) Taimkatte poolest 7 võiks veel eraldi käsitleda Soome lahe saari, ent antud uurimustöö formaat neil pikemalt peatuda ei luba. 1.8. Loomastik Loomade arvukus ja liigiline mitmekesisus on suurim rannikumadaliku keskosas (Lahemaal),
Mullaomadused 1.Soolsus rannaaladel - ainult halofüüdid taluvad (Eestis siiski soolsuse mõju vähene); 2.Toiteained - määravad produktiivsuse ja seeläbi ka konkurentsitingimused. 3.Mulla happesus - aluselistel muldadel suurem liigifond ja liigirikkus; happelisi muldi talub oluliselt vähem liike; 1.Madalad rohustud 10-50 cm, alvarid, saliinsed rannaniidud, osa pärisaruniite. 2.Keskmised rohustud 50-150 cm, tootlikumad pärisaruniidud, majandatavad luhaniidud, suur osa kultuurrohumaid. 3.Kõrged rohustud >150 cm, roostikud, mõned luha- ja rannaniidud. Koosluste heinasaagivahemikud Tüüp Niiskustingimused Heinatoodang(kg ha aastas) Puisniidud ja puiskarjamaad Kuivad 1200-2000 Niisked 1200-2300
-käsitsitööst loobumine -metsastamine -rannalähedaste alade täisehitamine -seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Niitude levik Eestis. Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud ehk luhad– lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud ehk alvarid – rannikualadel Soostunud niidud ja pärisaruniidud – üle Eesti Soontaimede liigirikkus erinevates niidutüüpides. Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56 Loopealne – 270 , neist 30 Lamminiit – 350, neist 22 Rannaniit – 390, neist 34 2. Niidutüübid. Niitude iseloomustus, levik, taimestik, linnustik. Alvarid ehk looniidud- Mullakihi tihedus kuni 20cm (õhuke), Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik
Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast, ohuteguritest, kirjeldab tegevuskavaga seatud eesmärgid aastani 2020 ja meetmed eesmärkide saavutamiseks. Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mis on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi. Poollooduslikud kooslused on loopealsed ehk alvarid, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud, rannaniidud ja puiskarjamaad. Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks näiteks ligi 700 taimeliigile. Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või
-käsitsitööst loobumine -metsastamine -rannalähedaste alade täisehitamine -seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Kaardilt: pool-looduslike koosluste levik kaasajal Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud – lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud – rannikualadel Soostunud niidud ja pärisaruniidud – üle Eesti Soontaimede liigirikkus: Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56 Loopealne – 270 , neist 30 Lamminiit – 350, neist 22 Rannaniit – 390, neist 34 Looniidud e. alvarid Alvarid – õhukese-mullalised lubjarikkad niidud Mullakihi tüsedus kuni 20cm, kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes. Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi
Milline on inimtegevuse mõju niitudele? Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega. Nii näitavad niidul kasvavad taimeliigid üsna täpselt, kuidas inimene on niitu eelnevalt kasutanud. KLASS: Aruniidud 1. Looniidud (alvarid) 2. Nõmmeniidud 3. Paluniidud 4. Pärisaruniidud KLASS: Lamminiidud 1. Lamminiidud KLASS: Rannikuniidud 1. Rannikuniidud KLASS: Soostunud niidud 1. Soostunud niidud Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel. Sealsed mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel. Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks
fikseerimine, piiride muutumine ja taimeliikide esinemine. Andmed on kasutatavad nii konkreetselt sarnastes keskkonnatingimustes paiknevate kaitsealade puhul kui ka üldisemalt külastuskoormuse kontekstis (rannikul olevad ujumiskohad, sellega kaasnevad külastused, liiklusvahendite kasutamine, parkimisvõimaluste piisavus jmt). Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire – keskendub olulisematele Natura 2000 elupaigatüüpidele Eestis: loopealsed, nõmmed/liivikud, pärisaruniidud (sh puisniidud), rannaniidud, rabad, madalsood, arumetsad, pangametsad. Vaatlustel lähtutakse seisundi hinnangust, mis annab ülevaate kooslusse kuuluvate haruldaste ja ohustatud liikide, nende populatsioonide ja koosluste endi kui terviku seisundi kohta. Seire käigus fikseeritakse ka uuritava ala looduskaitseline väärtus, hinnang funktsioonide säilimisele, ala ohustatusele, olemasoleva inimmõju laad ja tugevus. Sellisel seisundiseire meetodil on koosluste seiret läbi viidud alates 2005
annaabi.ee 
