subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele (pärija(te)le) on seotud esimese sundosaõigusest (PärS § 104), siin võib juhtuda, et testamendijärgne (pärimislepingujärgne) subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi avanemisega). pärija kutsutakse samaaegselt pärimisele ka seaduse järgi. Surnud isiku õigusjärglased (pärija, annakusaaja) määratakse kindlaks kas pärimisseaduse alusel Pärimiseks testamendi järgi nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut pärandaja enda (seadusjärgne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamendis poolt oma eluajal tehtud ühepoolse tahteavalduses e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ja (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9 lg 1). testamendis määratud tingimustel.
06.2012 välja antud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja pärandi vastuvõtmiseks. Taotluse esitaja oli Pille (kellele Malle oli vanatädi tütar).Pille oli teadlik Malle koostatud testamendist ning seetõttu oli ta arvamusel, et Malle vara päritakse testamendi järgi. Seetõttu ei olnud ta ka teadlik Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatest. Notar koostas otsuse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta ja avaldas selle kohta ka Ametlikes teadaannetes teate. Pärimisseaduse kohaselt peab tunnistuse kehtetuks tunnistamisel läbi viima uue pärimismenetluse. Notar saatis uue menetluse käigus tuvastatud pärijatele teated pärimismenetluse algatamise kohta. 05.08.2011 andis notar välja uue pärimistunnistuse, mille kohaselt oli pärijaks Pille. 3 1. PÄRIMISMENETLUS 1.1 Pärimismenetluse olemus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule 1. Kuna isiku surmaga
sellest. Kui testament on koostatud ainult osa pärandi kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Pärandajal on õigus testament igal ajal tühistada kas uue testamendi või pärimislepinguga. Kuni pärandaja on elus, ei anna testament pärandvara osas pärijale õigusi ega too pärandajale kaasa kohustusi. Asjakohast teavet surma puhuks tehtavate korralduste tegemisest testamendi või pärimislepinguga ning nende korralduste tühistamisest saab igast notaribüroost. Pärimisseaduse kohaselt võib testament olla vormistatud kas notariaalse või koduse testamendina. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Kui koduses testamendis pole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat
seaduste kohaselt ametliku abikaasa Mari abielu jooksul meie ühiselt pangakontolt välja võetud summa eest. Seega palun käsitleda meie Tallinna korterit kui ühisvara Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse §25 alusel, mis ütleb, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. 3. Kolmandaks tahaksin toonitada, et Eesti Vabariigi Pärimisseaduse §16 punkti 2.2 kohaselt peaksin mina, Edda, pärima vähemalt poole minu ja minu abikaasa ühisvarast teise järjekorra pärijate (pärandaja vanemad ja alanejad sugulased) kõrval. Kuna meil lapsi (esimese järjekorra pärijaid) polnud, kanduvad pärimisõigused üle pärandaja abikaasale ja teise ringi pärijatele. Kaitsja argumendid: 1. Eddal ei ole mingeid õigusi kõnealusele Tallinna korterile, kuna see on soetatud Mari nimele. 2
Kui testament on koostatud ainult osa pärandi kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Pärandajal on õigus testament igal ajal tühistada kas uue testamendi või pärimislepinguga. Kuni pärandaja on elus, ei anna testament pärandvara osas pärijale õigusi ega too pärandajale kaasa kohustusi. Asjakohast teavet surma puhuks tehtavate korralduste tegemisest testamendi või pärimislepinguga ning nende korralduste tühistamisest saab igast notaribüroost. Testamentide liigid Pärimisseaduse kohaselt võib testament olla vormistatud kas notariaalse või koduse testamendina. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Notariaalselt tõestatud testament Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. Testamendile kirjutab testaator
maareformi seadus (mis oli otsustavaks valiku langetamisel, millist osa esmalt vastu võtta, sest maareform lubas eraomandit ning puudus täielikult õigus, mis reguleeriks kinnisomandit). I Asjaõigusseadus jõustus 01.12.1993 II TSÜS jõustus 01.09.1994 III Perekonnaseadus jõustus 01.01.1995 IV Pärimisseadus jõustus 01.01.1997 V Võlaõigusseadus jõustus 01.07.2002 PS! 01.07.2002 TSÜS uuendatud redaktsioon. Ühtlasi kehtib alates 01.07.2010 uus Perekonnaseadus. 01.02.2009 ka uus Pärimisseaduse redaktsioon. Pandektiline süsteem ja normid on jaotatud viite osasse. On ka täiendavaid üksikuid seadusi (nt Korteriomandi seadus seoses AsjaÕ). 4. Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad Tsiviilõiguse ja eraõiguse olemus on sama reguleerivad eraisikute vahelisi suhteid võrdsuse põhimõttel. Eraõiguses veel lisaks tsiviilõigusele (olemus on sama, aga subjektide erinevus): · Kaubandusõigus ehk äriõigus
õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast teadasaamist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija notarile pärimisavalduse, mille notar tõestab. Pärandist loobumiseks tuleb esitada notarile avaldus. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Uue pärimisseaduse kohaselt on laiendatud isikute ringi, kelle avalduse alusel saab pärimismenetlust algatada. Pärimismenetluse algatamiseks saab avalduse esitada pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. Uus pärimisseadus toob sisse uue pärandvara ühisuse mõiste. See tähendab lahtiseletatult seda, et pärand ja pärandvarasse kuuluvad õigused ja kohustused kuuluvad kõikidele kaaspärijatele ühiselt. Seetõttu võivad nad
kuuluv omand · Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Nt abikaasade ühisomand. · Kinnisturaamat- peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning sinna kantakse ainult seaduses sätestatud andmed. 79. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. Pärimisõigus reguleerib füüsilise isik surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Pärimise alused: · Seadusjärgne pärimine · Pärimine testamiendi järgi · Pärimine pärimislepingu alusel
*sultani ema seisus andis kätte tohutu võimu ja rikkuse, kuid oli julgeoleku mõttes äärmiselt ebakindel *ema ja võimaliku pärija elu rippus pidevalt juuksekarva otsas *oma naiste valvamisek spidasid sultanid tohutu kallist eunuhhide korpust *eunuhhid- sõjavangid või -orjad, kes enne suguküpseks saamist kastreeriti. Nende saatuseks oli igaveseks orjusesse jääda *eunuhhid teadsid sageli haaremi kõige intiimsemaid saladusi, nendest sai peagi palee kõige korrumpeerunumateks isikuteks *pärimisseaduse järgi läkssultani tiitelperekonna vanimale elusolevale meesliikmele, soovitavalt eelmise sultani pojale. Mehmet III kehtestas seaduse, millega muuhulgas oli sultanil õigus oma meessugulased teise ilma saata,et kindlustada troon ühele oma pojale. *Selim II lubas meessoost pritsid ellu jätta, kuid nad pidid valitseja eluajal elama kafes'is (kuldpuuris) *Kuldpuur-ruumid, mis paiknesid otse haaremi kõrval, kuid olid sellest eraldatud Cin Kap'iga
*21 Küsitav on, kas juhul, kui seadus näeb ette lepingu kohustusliku vormi, peab ka lepingu lõpetamine, eelkõige sellest taganemine või selle ülesütlemine toimuma samas vormis. Mõned autorid on tuletanud sellise nõude VÕS § 13 lõikest 2. *22 Riigikohus on siiski põhjendatult asunud seisukohale, et taganemis- ega ka ülesütlemisavaldus ei pea olema lepinguga samas vormis ning selle võib teha ka konkludentselt. *23 Pärimislepingu puhul sätestab erinormina pärimisseaduse *24 (PärS) § 103 lõige 2, et pärimislepingust taganemine toimub teisele lepingupoolele notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega, s.t et pärimislepingust taganemine peab toimuma samas vormis nagu pärimislepingu sõlmiminegi. Ka tehingu tühistamise avaldus ei pea olema tehinguga samas vormis. *25 7. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tagajärjed 7.1. Üldreegel: tehing on tühine
väljastatakse ametitunnistus. Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks. Mida notar teeb? 1) tõestamistoiming tõestamisseaduse alusel, välja arvatud notariaadiseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tõestamistoimingud; 2) pärimismenetluse läbiviimine pärimisseaduse ja tõestamisseaduse alusel; 3) volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel; 4) tunnistuse (apostille') väljaandmine välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse alusel; 5) lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel; 6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande
ametlikudteadaanded.ee/. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse. Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar «Pärimisseaduse» § 167 lõike 2 alusel päringu: 1) abieluvararegistrisse; 2) liiklusregistrisse; 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha
Oluline on aga, et mitterahaline sissemakse peaks olema äriühingule üle antud enne kui FIE kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist. Lõpetamine õigusjärglusega Kuna FIE näol on tegemist füüsilise isikuga, kes vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga, ei ole õigusjärgluse seisukohast füüsilise isiku ja FIE osas erinevusi. Isiku õigused ja kohustused lähevad üle üldise õigusjärgluse käigus ehk vastavalt pärimisseaduse sätetele. Pärimine toimub pärimisseaduses ette nähtud korras. Äriregistrist kustutamine FIE kustutatakse äriregistrist tema notariaalselt kinnitatud avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel. Piiranguna sätestab seadus, et FIE-t ei kustutata registrist tema avalduse alusel, kui ta peab vastavalt seadusele olema registrisse kantud (eelkõige juhul, kui FIE on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele)
Tsiviilseadustik, selle struktuur. 75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78. Tehing ja tehingu vormid. 79. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. 81. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. 82. EL õiguse kujunemine. 83. EL õigusaktid. 84. PSTS. 85. EL organid. 86. EL asjade koordineerimine Eestis. 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalse normi põhitunnused:
varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele Subjektiivse õiguse tähenduses – konkreetsele isikule seadusega antud mingi võimalus või talle seadusega pandud kohustus surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes Pärimine – isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja – isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Surnud isiku õigsusjärgsed määratakse kindlaks: 1) Pärimisseaduse alusel 2) Pärandaja enda tahte järgi, mis on avaldatud testamendis Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev Pärija – isik, kellele läheb pärandaja vara üle Pärimisvõime – igal õigusvõimelisel isikul; füüsiline isik, kes oli surma ajal elus või juriidiline isik, kes oli sellel ajal olemas; erandiks eostatud laps Pärimiskõlbmatu isik, kes: Tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha
juures. Ka koduseid testamente võib sinna saata. Siis vähemalt teave, et seda otsima hakatakse. Abikaasade vastastikune testament abikaasad tunnistavad teineteise suhtes kauem elava isiku pärijaks. Berliinitestament abikaasade vastastikune testament, kus määratakse kolmas isik, kes mõlema surma korral pärib. Testamenti võib ka mitu korda teha. 06.11. (L) Pärimisseaduse jätk 20 Testamendi järgne pärija Kui isik pärib üksinda, on tegemist ainupärijaga. Kui on rohkem, siis kaaspärijad. Kui testamendis nimed kirjas, kuid saamisosad määramata, siis eeldatakse, et mõeldud on võrdse osa saamist. Asepärija nimetatakse kui testaator arvab, et pärija sureb ära või ei võta pärandust vastu või osutub pärimiskõlbmatuks. Asepärijaid võib nimetada ka mitu
Kinnisasja kaasomanike kasutuskokkulepped saab AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes siduvaks muuta aga üksnes kinnistusraamatusse märkuse kandmise vahendusel. Kinnistusraamatusse kandmata ei ole kaasomanike kokkulepped uue kaasomaniku jaoks kohustuslikud. Erandiks on üldõigusjärglus (esmajoones pärimine), mille korral seovad üldõigusjärglast ka tema õiguseelnejale kohustuslikud olnud kokkulepped (vt nt pärimisseaduse § 130 lg 1), st sõna "õigusjärglaste" tuleb AÕS § 79 lg 2 tähenduses mõista kui "eriõigusjärglaste". Seadus ei anna selget vastust, kas kaasomanike õigusjärglaste suhtes kehtivad ka kaasomandis oleva asja valdamise või kasutamise kohta tehtud kaasomanike enamuse otsused. AÕS § 79 reguleerib sisuliselt ka kaasomanike enamuse otsuste kohustuslikkust kaasomaniku õigusjärglaste suhtes Kuid kuna asjaõigusseadus ei näe ette otsuste
Pärast I maailmasõda süvenesid sotsiaalsed vastuolud. 1923 kehtestas kindral M. Primo de Rivera sõjaväelise diktatuuri. 1931 võitsid vabariiklased ja kuningas põgenes välismaale. Kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik. 1936-39 Kodusõda, mida alustasid parempoolsed jõud kindral F. Franco y Bahamonde juhtimisel. Fasistlik mäss, kukutati vabariik ja kehtestati Franco diktatuuri sõjalis-fasistlik reziim. (julm terror ja repressioonid) 1969 kinnitas F. Franco pärimisseaduse, mille kohaselt tema surma järel sai kuningaks Alfonso XIII. lapselaps Juan Carlos de Borbon 1975 pärast Franco surma teostati demokraatlikke reforme, lubati tegutseda poliitilistel parteidel. 1975. a. riigipeaks kuningas Juan Carlos I 1978 võeti vastu konstitutsioon. Maccarbo veski - veski sümboliseerib kultuuri ja traditsioone, kiil turismi laastavat mõju. Õukonna tants Madridis Plaza Mayoril (turuplats - linna keskpunkt).
võimalust või talle seadusega antud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste (üldjuhul vara) suhtes. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Pärimisseaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Kolmes järjekorras on pärijad. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. ) Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana?
Selliste tingimustena võivad esineda aeg (sõjaaeg, erakorralise seisukorra kehtimine), koht (avalik koht, väeosa territoorium, looduskaitseala), subjekti erisused (käitseväelane, ametiisik, alaealine) jne. Hüpoteesi tingimuse määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 1. Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. Nt pärimisseaduse tingimused. 2. Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuse spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist. 3. Määratlemata hüpotees ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Õigusakti tekstis sõnastatakse selline hüpotees tavaliselt „vajaduse korral“ või „isiku äranägemisel“. See jätab
kodifitseeritus (meie seadustik saab olema kodifitseeritud sellisel moel, et osadena kodifitseeritakse (?). (5 osa tsiviilseadustik)). järgnevalt sai järjestis loogilisemalt järgneda. Pärast asjaõigusseaduse vastuvõtmist jõustus tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted
osadena kodifitseeritakse (?). (5 osa – tsiviilseadustik)). järgnevalt sai järjestis loogilisemalt järgneda. Pärast asjaõigusseaduse vastuvõtmist jõustus tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 – tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA – TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS– PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS – Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse)
kohustuste (üldjuhul vara) suhtes 287. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Pärimisseaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Kolmes järjekorras on pärijad. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. ) Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja 102
varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 282. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Seaduse järgi päritakse siis kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti ega pärimislepingut. 283. Milline on abikaasa seisund pärijana? Pärimisseaduse alusel tekib esimesena õigus pärida lastel ja abikaasal. Kui aga nt. surnu on abielu lahutanud ja elas koos uue abikaasaga siis on õigus pärida viimasel abikaasal ehk üleelanud abikaasa (lesk). I järjekorras pärib abikaasa võrdselt lastega kuid mitte vähem kui ¼ pärandist. II järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa poole pärandist. III järjekorrapärijad abikaasa kõrval ei päri kui pole I ja II järjekorra sugulasi, pärib abikaasa kogu pärandi. 284
Selliste tingimustena võivad esineda aeg (sõjaaeg, erakorralise seisukorra kehtimine), koht (avalik koht, väeosa territoorium, looduskaitseala), subjekti erisused (käitseväelane, ametiisik, alaealine) jne. Hüpoteesi tingimuse määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 1. Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. Nt pärimisseaduse tingimused. 2. Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuse spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist. 3. Määratlemata hüpotees ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Õigusakti tekstis sõnastatakse selline hüpotees tavaliselt ,,vajaduse korral" või ,,isiku äranägemisel". See jätab
annaabi.ee 
