Taimerakk / Loomarakk Mõisted : Eeltuune rakk - rakk milles pole rakutuum eristunud. ( pärilikus aine ei ole tsütoplasmast membraaniga eraldatud , nt. bakterid) Päristuune rakk - rakk , milles on rakutuum eristunud. nt. taimed , loomad Rakutuum - organell , mis suunab ja kontrollib raku elutegevust. Seal paiknevad kromosoomid milles on pärilikus aine. Kromosoom - paiknevad rakutuumas , sisaldavad pärilikus ainet. Tsütoplasma - raku toitev poolvedel aine , milles paiknevad organellid. Organell - erinevad ehituse ja talitusega rakuosad. nt. ribosoomid. Rakukest - kaitseb ja annab taimerakule tugevuse. Kokkuvõte Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse , kuju , ehituse ja talituse poolest . Rakutuuma olemasolu alusel eristataske eel- ja päristuumseid rakke. Rakutuuma katab tuumaümbris , milles olevate pooride kaudu toimub info-ja ainevahetus
DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid koosneb suhkrust(DNAl desoksüriboos, RNAl riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega.
Pärilikuse põhimõisted Pärilikus - Võime toota enda sarnaseid organisme. Geneetika - Teadusharu mis uurib pärilikust ja muutlikust. Geen - Pärilikuse elementaar üksus. Pärandumine - Geneetiliseinfo säilitamine või edastamine mitoosil või meioosil. Kromosoom - Pärlikuse salvestaja. Alleel - Geeni teatud vorm. 1)dominantne alleel - Mille tunnused organismis alati avalduvad. (tähis: AA) 2)retsesiivne alleel Mille poolt määratud tunnus avaldub vastavalt dominantse tunnuse puudumisel. (tähis: aa)
hangitakse väliskeskkonnast) · Arenemis- ja kasvamisvõim (arenemine - uued tunnused; kasvamine - mõõtmete muutumine) a. Otsene areng (inimene, lõvi) - järglased sarnanevad sündides vanematega b. Moondeline areng (konn, kala) - järglased muutuvad arenedes vanemate sarnaseks · Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga · Paljunemisvõime a. Suguline - viljastumine b. Mittesuguline - pooldumine · Pärilikus - järglased sarnanevad oma vanematele · Stabiilne sisekeskkond a. Kõigusoojased b. Püsisoojased · Reageerimine ärritusele a. Hulkraksetel on meeleorgand, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele b. Üherakulistel on rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid · Keeruline ehitus Biomolekulid - keerulise ehitusega aine, mis väljaspool organismis ei moodustu · Muutuvad ajas
Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin) Taimeökoloogia -taime ja keskkonna seosed. Geneetika ehk – taime pärilikus, muutlikus. Valdavalt on taimed rohelised, see tuleb klorofüllist. Klorofüll asub taimedes. Klorofülli unikaalne omadus on võimaldada taimedel muundada valgusenergiat keemiliseks energiaks. Loetle taimede tähtsus vähemalt neljas valdkonnas. Ravimid, toit, hapniku tootmine, mööbli või majade valmistamine. Miks on taimede õied ja viljad eredalt värvunud. Ere värvus meelitab kohale
meeleelunditega ja ainuraksed spetsiaalsete valgu molekulidega) Paljunemisvõime : suguline , mitte suguline Arenemis ja kasvamisvõime : Areng on kompleks muutusi organismi ehituses ja talituses, mis muudavad üldjuhu keerulisemaks Otsene areng-järglane sarnaneb vanemale organismiga Moondega areng- jagune täis moondeks (muna-> vastne-> nukk-> valmik) , vaegmoondega (muna -> vastne-> valimk) Pärilikus: järglased sarnanevad oma vanematele Kindel eluiga , mis lõppeb surmaga: kõikidel on erinev eluiga Kohastumine: kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukoskkonnaga, kui ei, siis sureb välja Kasv : on organismi mõõtmete ja biostuktuuride arvu suunatud suurenemine , eesmärgiga saavutada paljunemiseks sobivad möötmed · Piiratud kasv (taimed, seemned) · Piiratud kasv toimud kas teatud arenguetappini või teatud mõõtmete saavutamiseni
Kombinatiivne muutlikkus ema+isa pärilik materjal Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või nende osade vahel, põhjuseks ränne, tagajärjeks geneetilise materjali ühtlustumine. Geneetiline triiv juhuslikud muutused populatsiooni geenistruktuuris, väikestes populatsioonides. Nt: juhuslike isendite hukkumine, pudelikaela efekt, rajajaefekt Looduslik valik evolutsiooni liikumapanev jõud, seisneb ebavõrdses paljunemises, pärilikus muutlikkuses, olelusvõitluses. Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõltuvus keskkonnateguritest. Nt: sobiva elupaiga ja partneri otsimine, toidu hankimine, vaenlastega/konkurentidega võitlemine. Kohastumine 1)loodusliku valiku tulemus/tunnus 2)kõige väiksem evolutsiooniline muutus 3)organismirühma isendite kasulikud omadused, antud keskkonnas elamiseks/paljunemiseks hea
Bioloogia 8 märts 2010 orgasnimide loote järgne areng Eristatakse otsest ja moondelist arengut - otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu oma vanematega (imetajad, linnud, roomajad) Moondelise arengu korral erineb vastsündinu oma täiskasvanute vanematest ja muutub tema sarnaseks läbi vahestaadiumite. Selgroogsetest loomadest esineb moondeline areng kaladel ja kahepaiksetel. Putukatel eristatakse täis- ja vaevmoondelist arengut. Täismoondelise arengu korral väljub munast vastne kes meenutab ussikest. ussike mingi aeg toitub ja siis nukkub, nuku laktiivne elutegevus puudub , anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. nukust väljub valmik Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium, vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismidest, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Kahepaiksetel muutub moondelise arengu käigus lõpmus hingamine kopsuhingamiseks Lootejärkse arengu põhietapid siin eristatakse noorjärku e....
2-juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, aitavad reageerida SOS olukorras. NÄRVIIMPULSS-mööda närvirakke liikus elektriline signaal. REFLEKS-tahtmatult toimub reaktsioon ärritusele,KAAR=1.erutust vastuvõtvad närvirakud.2.närvirakud,mis juhivad närviimpulsi KNS.3.KNSi teatud piirkonna rakud, kus näärviimpulss edastatakse.4.närvirakud, juhivad impulsi KNSst reageerivasse lihasesse.5.Reageeriv organ.KAHED REFLEKSID-kaasasündinud e. Pärilikus ja elu jooksul omandatu.TINGITUD JA TINGIMATUD. SOMAATILINE(e kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskonnast saadud infole. AUTONOOMNE(e vegetatiivne)närvisüs. Juhib tahtele allumatut elundite talitust:näärmete,siseelundite ja silelihaste tööd. 1.SENSOORNE JA 2. MOTOORNE NÄRVIRAKK- erinevused !!! KEHATEMP. Reguleeriv keskus SUURAJU 2poolkera !!
asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini hõlmab vähem isendeid · · mikroevolutsioonilised muutused seisnevad uute alleelide tekkes ;makroevolutsioonilised muutused aga uute geenide tekkes ja mutatsioonides regulaatorgeenides
Alleel On geeni erinevad vormid. Dominantne alleel Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub nimetatakse Dominantseks alleeliks. Retsessiivne alleel Allasurutud alleeli nimetatakse retsessiivseks alleeliks. Esmased sugutunnused sugunäärmed ja suguelundid - mis on sünnihetkeks välja arenenud. Teisesed sugutunnused On sugutunnused mis arenevad välja suguküpsuse saabudes. Pärilikus On organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kokkuvõtte Vanemate ja järglaste sarnasuse kindlustab pärilikkus. Pärilikkuse kandjaks organismis on rakutuumas paiknev DNA. Geen on DNA lõik. Ühes kromosoomis on palju geene. Geen osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Ühel geenil on tavaliselt kaks vormi ehk alleeli. Alleelid võivad erineda või olla ühesugused.
Lihase ehitus: lihas lihaskiud müofibrill müofilament aktiin müosiin ristisillake sarkomeer Jõutreeningu tulemusel suureneb müofibrillide arv, selle tulemusel hakkab lihase mass ja ümbermõõt kasvama lihas hüpertrofeerub Kaasajal peetakse selle põhjuseks müofibrillide kahjustuse teket, mida põhjustab lihasele suurte jõumomentide rakendamine. Hüpertroofia aluseks on valgusüntees; suunavad mõjutavad · Pärilikus · Treeninguvälised tegurid toitumine, hormoonide sisaldus veres Seega ühesuguse treeningu mõju tulemus erinevatele sportlastele võib olla väga erinev Hüperplaasia: · Uute rakude teke; lihasrakkude hüperplaasia võib toimuda: · Olemasolevate rakkude pikisuunas jagunemisel · Rakkude teke tüvirakudest satelliitrakudest Tüvirakkud on universaalsed algrakud, millest elu jooksul moodustuvad uued spetsialiseerunud rakud.
tunnused on rakk. Loomulikult vajavad kõik organismid ainevahetust, et saada toitaineid ja muid eluks vajalikke biomolekulide tootmiseks. Tootmiseks on vaja energiat. Igal organismil on enam-vähem püsiv keemiline koostis ja pH tase, mis on enamikel juhtudel neutraalse lähedale. Organismid on kõigusoojased (väliskeskkonnast sõltub kehatemperatuur) või püsisoojased (imetajad ja linnud ainukesed). Organismid paljunevad suguliselt või mittesuguliselt. Pärilikus on seaduspärasus, mille järgi sarnanevad järglased ehituse, talitluse poolest vanemaga. Peale viljastumist algab organismi areng, mis kestab kuni surmani. Kõik isendid reageerivad välisärritajale. Elu tunnused: · Organisatoorne keerukus (väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil) · Biomolekulide esinemine · Aine- ja energiavahetus · Sisekeskkonna stabiilsus · Paljunemine · Pärilikkus · Reageerimine ärritusele
tunnused on rakk. Loomulikult vajavad kõik organismid ainevahetust, et saada toitaineid ja muid eluks vajalikke biomolekulide tootmiseks. Tootmiseks on vaja energiat. Igal organismil on enam-vähem püsiv keemiline koostis ja pH tase, mis on enamikel juhtudel neutraalse lähedale. Organismid on kõigusoojased (väliskeskkonnast sõltub kehatemperatuur) või püsisoojased (imetajad ja linnud ainukesed). Organismid paljunevad suguliselt või mittesuguliselt. Pärilikus on seaduspärasus, mille järgi sarnanevad järglased ehituse, talitluse poolest vanemaga. Peale viljastumist algab organismi areng, mis kestab kuni surmani. Kõik isendid reageerivad välisärritajale. Elu tunnused · Organisatoorne keerukus (väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil) · Biomolekulide esinemine · Aine- ja energiavahetus · Sisekeskkonna stabiilsus · Paljunemine · Pärilikkus · Reageerimine ärritusele
kuivatamisel. Prioonhaigused Inimesel on eristatud nelja prioonhaigust: · Kuru · Creutzfeldt-Jakobi tõbi (CJD) - 15% pärilikud ja enamus sporaadilised · Gerstmann-Straussleri tõbi (GSD) - enamus juhtudest leitud perekondlikult pärilikuna (mõnel juhul 4-6 põlvkonda kordusi) · Fataalne perekondlik unetus (fatal familial insomnia, FFI) - ainult pärilikuna mõnes suguvõsas Need haigused võivad olla kas pärilikud pärilikus (dominantsed), sporaadilised (tundmata põhjusega üksikjuhud) või nakkuslikud. Pärilikud prioonhaigused esinevad eri rahvarühmades erineva sagedusega, sporaadilised juhud aga kõikjal umbes 1 juht miljoni elaniku kohta. Prioonhaiguste kindlalt tõestatud nakkusjuhud on inimesel olnud harvad (va. kurupuhang Uus-Guineal). Need nakkused on enamasti saadud silma sarvkesta siirdamisest, inimese hüpofüüsihormoonide manustamisest või ajju viidud EEG-elektroodide kaudu. Loomadel
Jaotatakse: kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus. Kombinatiivne muut. (1)vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks. (2)Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu(3)Tekib meioosi protsessis, ristsiirde käigus ja viljastumisel. Mutatsiooniline muut. (1)Olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid.(2) Muutuvad genoomi, kromosoomi ja geenide struktuur.(3)Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul. Mutatsioonid- muutus pärilikus materjalis(Dna-s). Tekib: keskkonna mõjul, Eristatakase: Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid: On geenisisesed Dna nukleotiidse järjestuse muutused.(1)Tekivad peamiselt replikatsiooni käigus(2)Mutatsiooni tulemusena võivad tekkida uued alleelid; (1)nukleotiidide juurdetulekul(2)nuk. Kadumisel(3) nuk. Vahetumisel. Geenmut. Kaasnevad: Morfoloogilised muutused(Sõrmede arv, naha struktuur)
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust
Katteseemnetaimed).Loomade evolutsioon:Esimesed selgroogsed kalad 500 miljonit,Esimesed maismaaloomad 450 miljonit kahepaiksed ja lülijalgsed(nt kiilid,merealune skorpion),Roomajad,Linnud ja imetajad,Inimene 2 miljonit aastat tagasiEvolutsiooni tõendid:1)Kivistised,fossiilid2)mandunud elundite esinemine3)embrüonaalne areng4)biogeograafilised tõendid5)geneetilised võrdlused6)kultuurtaimede/loomade aretusEvolutsiooni geneetlised alused:Mutatsioonid muutused pärilikus aines(tulevad juurde uued geenid DNA muutub)Kombinatiivne muutlikkus geenid kombineeritakse ümber(uusi geene juurde ei teki),Viljastumine,Kromosoomide ristsiire.Geeni siire eri populatsiionide vahel järglaste andmine ja saavad juurde uusi geene.Geenitriiv Geeni sagedus muutub põlvkondade vaheldumisel.Pudelikaelaefekt kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga.Looduslik valik:Olelusvõitlus organismide vahel
Pärilikus Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks(inimesel koosneb see 24 kromosoomist). Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum-genotüüp. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum-fenotüüp. Keskkond ka soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste välja kujunemist. Molekulaargeneetika-tadusharu, mis uurib pärilikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. DNA süntees-replikatsioon (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) RNA süntees-transkriptsioon(selle tulemusel saadakse DNA nukleotiidsele järjestikusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus, sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees) Valgu süntees-translasioon (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel va...
aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni. Fenüülketonuuria on põhjustatud biokeemilisest kõrvalekaldest organismis. Haiguse põhjustab normaalses menüüs üks väga vajalikke aineid fenüülalaniin valgu koostises olev aminohape, mis terves organismis lagundatakse, fenüülketonuuria puhul aga mitte ning seetõttu hakkab ta organismis kuhjuma. Fenüülketonuuria on pärilik haigus. Geenidefekti ehk muutuse pärilikus informatsioonis on laps pärinud mõlemalt vanemalt. Kummalgi vanemal on kaks geeni, millest üks on haiguse kandja. Laps sünnib haigena siis, kui viljastumisel satuvad kokku just haigust kandvad geenid. See tähendab, et vanemad ise on terved, kuid nad kannavad endas haigusgeeni. Oht, et võib sündida haige laps, on sel juhul 25% tõenäosusega, 75% tõenäosusega sünnib aga terve laps. Sündides näib laps olevat täiesti terve. Ravi kohesel
poole võrra 28.haploidne-sugurakkudele omane, diploidne- keharakkudele 29.somaatiline rakk-keharakk, gameet-sugurakk 30.sügoot - viljastatud munarakk 31 ontogenees. - organismi areng sünnist surmani 32.embrüo -loode 33. platsenta- emakook, mille kaudu loode saab emalt kõik vajaliku 34. kliiniline surm- on katkenud südametegevus ja hingamine, bioloogiline surm, aju tegevus katkenud. 35.mutatsioon- muutus pärilikus aines 36. mutageen- mutasioone põhjustav tegur, kantserogeen- vähitekitaja 37. geenifon- populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum. 38. kaksikute meetod-uuritakse keskkonna mõju geenide avaldamisele 39.pärilik haigus- saadakse kaasa vanematelt vigaste kromosoomidega. 40.a ja biootiline tegur- eluta looduse tegur 41.antropogeenne tegur- inimtegur 42.areaal- leviala 43.ökosüsteem- isereguleeriv tervik, mis koosneb elukooslusest ja elupaigast 44. troofiline tase- toitumistase 45
Pärilikus: Omadus või seadus pärasus mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt oma vanematele. Pärilikust uurib geneetika. Geen: Määrab ära ühe või mitu inimese tunnust. 1 geen määrab ära ühe valgu ehituse. Valkude abil avalduvad kõik meie keha tunnused. Genoom: Ühe liigi sees kogu geenide hulk. Igal inimesel on temale omane genotüüp. Igal inimesel on temale omane fenotüüp ehk kirjeldatav välimus. Replikatsioon- raku DNA kahekordistumine(toimub mitoosi interfaasis; toimub raku tuumas) Transkriptsioon- DNA 1 geeni materjali mahakirjutamine RNA molekuli peale(toimub raku tuumas) Transkriptsioon- RNA pealt loetakse maha, kuidas valmistada 1 valk(toimub tsütoplasma ribosoomides) mRNA- infoRNA tRNA- transpordiRNA rRNA- ribosoomiRNA DNA kahekordistumine ehk replikatisoon: DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist (kahekromatiidiline kromosoom kahest DN...
(3) M A K R O E V O L U T S IO O N PRO G RESS D IV E R G E N T S KO NVERG EN TS ( t ä iu s t u m in e ) ( m it m e k e s is t u m in e ) ( s a r n a s t u m in e ) 2) Too välja mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ning erinevusi: a. Sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine aluseks on muutused pärilikus infos mitmekesistumine b. Erinevused mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 3) Selgita järgnevad mõisted. a. Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ehk progress. (täiumine) b. Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine ehk divergents. (mtmekesistumine) c. erineva päritoluga organismide sarnastumine samades
Võib seisneda sigimisaegade või paikade erinevuses. 17. Võrdle mikro- ja makroevolutsiooni. Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 18. Makroevolutsiooni protsessi selgitamine progress (inimese aju), divergents (mitmekesistumine, selgroogsete teke), konvergents (sarnastumine, vaal ja hai), väljasuremine (mammut) 19. Võrdle inimest inimahvidega, imetajatega ja loomariigiga. Inimahviga: suurem ja arenenum aju, inimesel on lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus
PÄRILIKkUS-organismi omdus sarnaneda oma vanematega *pärilikus aine on DNA *DNA sisaldab geene, mis määravad organismi tunnused *Geenide erinevaid vorme nim alleelideks: Dominantne ja retsessiivne *Isendi kõik geenid moodustavad genotüübi *Isendi trunnused kujunevad geenide paasil ja keskkonna tegurite toimel Genotüüp(määrab fen.)-->fenotüüp(isendi om. Tunnused)<--keskkonna tegurid *Dominantsed tunnused määravad dominantsed alleelid *Retsessiivsed tunnused määravad retsesiivsed alleelid
- geograafiline ehk erimaine - Sümpatriline ehk samamaine- esineb rohkem taimeriigis, teke ühise levila piires, kui levila on ökoloogiliselt liigendatud. Makroevolutsioon Mikro- evolutsioonilised muutused liigi sees Makro- Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) Sarnasused (Makro- ja mikroevolutsioonis) 1) Toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine) 2) Aluseks muutused pärilikus infos 3) Mitmekesistumine Erinevused 1) Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon jaguneb: 1) Progress(täiustumine)- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp- oskab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku, vähendada sõltumist keskkonna teguritest. Ainuraksed-hulkraksed, prokarüoodid-ekuarüoodid
Paleontoloogia-teadusharu, mis uurib fossiile. Fossiil-kivistis, leidub maakihtides (mida sügavamas kihis, seda vanem organism). Makroevolutsioon-liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikroevolutsioon-evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uue liigi tekkele. Erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine); aluseks on muutused pärilikus infos; mitmekesistumine. Populatsioon-väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm. Populatsiooni geenifondi moodustavad populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur-erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Suunav valik-elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine.
eelkõige väikesed populatsioone Pudelikaelaefekt Mingi ,,kitsaskoha" (nt. looduskatastroofid) läbimine Makroevolutsioon Mikroevolutsioon Evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikite tekkele. Makroevolutsioon Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond - selgrootud, riik seened, loomad, taimed). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · Muutused pärilikus informatsioonis · Toimuvad samad protsessid olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem seltskonda Evolutsiooniline täiustumine ehk progress: · Uute, senisest keerukam ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke Prokarüoodid Bakterid Eukarüoodid Kõik ülejäänud organismid (Inimesed) Ainuraksed Hulkraksed (Rohkem rakke)
*taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik 1)valik, kohastumine 2)aluseks on muutused pärilikus infos 3)mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Liigiteke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Geograafiline liigiteke- liik jag. 2Ks geogr.-se isol. tõttu(mäeahelike teke, mandrite triiv) Geogr. Isol.-Erin. Liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest liiga kaugel. Tek. uus osa-areaal. nt.seemnete sattumine kaugetele ookeanisaartele
2. Paljunemine võib toimuda lüütilise või lüsogeense tsüklina: 1. Lüütilise tsükli korral hakkab viiruse genoom aktiivselt talitlema (paljunema) ja hävitab peremeesraku 2. Lüsogeense tsükli korral seostub viiruse genoom peremeesraku kromosoomistikuga ja jääb inaktiivseks. Bakter-kõige väiksemad elusorganismid, rakuline ehitus, limakapsel, rakukest, membraan, tuumaine(eeltuumsed), liiguvad viburi abil, paljunevad pooldumise teel Mutatsioon DNA-s/pärilikus materjalis, mis tekib või on tekkinud keskkonna moel. 1. Geenmutatsioon tekib geeni nukleotiidide rea muutusel. Võimalik on mittevajaliku nukleotiidipaari juurdetulek, kaotsiminek või nukleotiidipaari poolte ümbervahetumine. Sellised vead võivad rakus tekkida DNA ahela kahekordistamise käigus. Geenmutatsioonid ei avaldu sageli rakutalitlustes, kuna o Järgmise jagunemisega võidakse viga parandada
kärnkonn, lendorav, must-toonekurg) Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: elu üldhulk Maal on suurenenud. liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: Toimuvad sarnased protsessid : olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine. Aluseks on muutused pärilikus infos. Mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid.
1. OSA 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt kaheksa erinevat märksõna ·biomolekulide olemasolu ·areng ·ainevahetus ·reageerimine ärritustele ·evolutseoneerumine ·paljunemine ·pärilikus ·on olemas nähtav elu algus ja elu lõpp 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused
14. Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon – evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: o toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine o aluseks on muutused pärilikus infos o mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: o mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähemisendeid 15. Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. o Progress ehk täiustumine – Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. Nt. prokarüoodid→eukarüoodid, ainuraksed→hulkraksed, inimahv→inimene
tagajärjel). Alamliikide tekke 8000-15000 aastat (rohutirts, mardikas, linnud, hirved) Atlandi heeringas->räim 20000 aastaga. Makroevolutsioon Makroevolutsioon -liigist kõrgemate organismi rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) mikro ja makroevolutsiooni sarnasused: 1. toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine). 2. Aluseks muutused pärilikus infos 3. mitmekesistumine mikro ja makroevolutsiooni erinevused: 1. Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaguneb kolmeks: 1.progress(täiustumine) progress- uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega aoranismi tüüpide teke. prokarüoodid(bakterid)--> eukarüoodid(ülejäänud) ainuraksed--> hulkraksed kõigusoojased--> püsisoojased Iga uus organismi tüüp võimaldab: -paremini kasutada keskkonda
saabudes teised sugutunnnused. Meestel on nendeks habe, madalam hääletoon, tugevam lihastik,laiad õlad, kitsad puusad, pikemad toruluud. Naistel : rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvvkude,kõrgem hääletoon, lühemad toruluud. Erinevuse aluseks on muutlikkus. Muutlikkus on organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erinevad. Kõige üldisemalt võib seda jagada kaheks : pärilikuks ja mittepärilikuks. Pärilikus, nagu nimetuski ütleb, pärandub järglastele. Muutused on seljuhul toimunud ka geenides v kromosoomides. Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele. Päriliku muutlikkus esineb kahe vormina- mtatiivse ja kombinatiivse muutlikkusena. Mutatiivse muutlikkusega on tegemist siis,kui juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenides v kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Nim mutatsioonideks. Mutatsioone põh
Kui Su suhted ükskõik kellega on meeldivad, siis on sul hea olla ja tunned end kindlalt. Kui kellegagi tülli lähed, siis ei ole Su enesutunne ei ole kuigi hea ja ka pea võib valutada. Alapeatükk ,, Tervist mõjutavad tegurid" Eluviis on tegevused, mis on inimesele kujunenud harjumuseks. Eluviisi peab jälgima, sest kui Sa näiteks ei tee sporti, sööd palju rämpstoitu siis lähed Sa paksuks. Pärilikus on organismi omadus, mis aitab säilitada ning anda edasi lastele vanemate tunnuseid. Näiteks kui su ema poolsel vanaisal on sarnane nina Su ema ninaga ja Su enda ninaga, siis oled oma nina ilmselt pärinud ema poolselt vanaisalt või ehk isegi vana-vanaisalt. Ema ja isa tunnused päranduvad lastele geenide abil. Geenid kannavad informatsiooni, mille järgi laps areneb ja kasvab oma vanemate sarnaseks. Ainult, et geenid kannavad edasi ka vanemate haiguseid. Ent
tunnused on rakk. Loomulikult vajavad kõik organismid ainevahetust, et saada toitaineid ja muid eluks vajalikke biomolekulide tootmiseks. Tootmiseks on vaja energiat. Igal organismil on enam-vähem püsiv keemiline koostis ja pH tase, mis on enamikel juhtudel neutraalse lähedale. Organismid on kõigusoojased (väliskeskkonnast sõltub kehatemperatuur) või püsisoojased (imetajad ja linnud ainukesed). Organismid paljunevad suguliselt või mittesuguliselt. Pärilikus on seaduspärasus, mille järgi sarnanevad järglased ehituse, talitluse poolest vanemaga. Peale viljastumist algab organismi areng, mis kestab kuni surmani. Kõik isendid reageerivad välisärritajale. Elu vaadeldakse erinevatel tasemetel. Kõige esmaseks tasandiks on molekulaarne tase, kus uuritakse aatomit ja molekulide tasemel, samuti pärilikkust. Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks.
stressfaktorite olemasolu, möödunud aeg viimasest söömist ja muu (Wikipedia 2015). Kuna intelligentsustestide tulemused võivad inimese elukäiku mõjutada, siis tasub testide tulemuste puhul arvestada järgnevate asjaoludega: testitulemuste avalikustamine võib kahjustada testitava mainet. Testi vastustega võivad tutvuda ainult inimesed, kes oskavad tulemusi adekvaatselt tõlgendada (Neuronation 2003). IQ-le mõjuvad järgmised faktorid: pärilikus, geenid, ümbritsev keskkond, sugu, riik, rass. Isiksus Isiksuse kujunemisel võttavad osa nii bioloogilised kui ka ümbritseva keskkonna tegurid. Samuti sõltub isiksuse kujunemine inimese ümbritsevast kultuurist, sotsiaalsest keskkonnast ja ka inimese isiklikust kogemusest, ümbritsevatest inimestest. Kaht ühesugust isiksust ei ole olemas, sest kõik inimesed on sündinud oma isikupäraselt seatud tugevate ja nõrkade külgedega. 1 Dementsus- intellektuaalsete võimete taandareng.
surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega
aastal kokkuostu hinnad tõusuteel. Kuna lambalihal ei ole ka suurt tarbimist on lambaliha vähese saadavusega, siis on lambaliha hind aina tõuseb (Loomakasvatus). 4 2. Erinevad tõud Lammaste lihajõudlust mõjutavad tegurid saab jagada kahte, Bioloogilisteks ja majanduslileks. Majanduslikud tunnuste alla kuuluvad söötmine , pidamine , nuumamine ja karja struktuuri. bioloogilisteks tunnusteks on eelkõige pärilikus ja genotüübist tingitud tegurid. Samuti on oluline lamba tõug, viljakus ja varavalmivus. Enamik lambatõuge maailmas, on aretatud villa tootmise eesmärgil. Spetsiaalselt liha tootmiseks on umbes 50 tõugu, millest vaid väike osa on villata. Kahesuunalisi lambaid ehk Liha- villa lambaid on tänapäeval ikka omajagu, umbes 100. Kahesuunaliste rühma kuuluvad ka eesti tumeda- ja eesti valgepealised lambad. Antud tõud on meie riigis küllaltgi laialt
Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. (Karilatsi aeg 2010). Suur sõltuvus loodusest, majanduslikud piirangud ning talupoeglikule eluviisile iseloomulik traditsioonidest kinnihoidmine, vähene vastuvõtlikkus uuele, hoidis talurahvast kõige uue suhtes umbusklikuna (Vanamölder, 2009:10-11). 13.saj. alguses koosnes Eesti ühiskond valdavalt vabadest talupoegadest kogukondlastest, kes harisid üksikperedena nende pärilikus valduses olevaid põlispõlde. Ühiskonna heaks kandsid nad mitmesuguseid kohustusi. 15. sajandil kinnistati adratalupojad mõisate külge. (Karilatsi aeg 2010). 2. Eesti külaelu 17.-19. sajandi keskpaigani Talu tähendas Eesti külas suuresti peret ehk samas majapidamises elavat leibkonda (koos elavaid ja ühes lauas söövaid inimesi). Talupere tuuma moodustas peremees ja tema perekond. Seega pandi iga majapidamine külas kirja talu eesotsas seisva peremehe nime järgi
IAi B IB IB või IBi Reesuskonflikt- ema organismis tekkinud immuunreaktsioon loote punastele AB IAIB verelibledele , tekib juhul, kui ema on reesusnegatiivne ja loode reesuspositiivne. 3.3 Pärilik muutlikkus Muutlikus- organismi võime muutuda ja üksteisest erineda Pärilikus- geenide edasikandumine ehk pärandumine vanematelt järglastele Kombinatiivne muutlikkus- vanematelt pärit geenide ümberpaigutamine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel Mutatsiooniline muutlikkus-DNAs toimunud muudatused. (Vead või tõrked DNAs või kromosoomide jagunemisel) Mobiilsed elemendid- erilised DNA-lõigud, mis saavad kromosoomides ühest kohast teise liikuda. Onkogeen- mutantne geen, mis põhjustab kasvajat
Makroevoltusioon: Progress ehk täiustumine, regress ehk mandumine Divergents ehk mitmekesistumine paljusus: · Eukarüoodid seenteks, taimedeks loomadeks · Õistaimed korv-, huul- ,liblikõielisteks · Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal Konvergents ehk sarnastumine - nt. vaalal ja kalal voolujooneline keha Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · Aluseks on muutused pärilikus infos · Mitmekesistumine Erinevused: · Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid
(Alkoinfo, 2011) 1.3. Alkohol kui haigus Keemiline sõltuvus on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest ja ravimitest. Keemiline sõltuvus on esmane, krooniline ja ravimatu haigus, mida iseloomustab kontrolli kaotus psühhotroopse aine või ravimi üle. Seda haigust nimetatakse ka ajuhaiguseks. Alkoholism on samasugune haigus nagu vähk, allergia ja diabeet. Alkoholismi põhjused on kas alkoholi kauaaegne ja rohke tarbimine või geneetiline pärilikus. Kuna alkoholism, narkomaania ja ravimisõltuvus on paljuski mõjutatud pärilikkusest, siis pole selle teke kellegi süü, kuid haigel on vastutus sellest tervenemise ees. Haiguse geneetiline päritolu on tugevam, kui skisofreenial või diabeedil, kuid 11 tihtipeale arvatakse, et tegemist on lihtsalt tahtejõuetuse või psüühikahäirega. Sõltuvus on haigus, mis sisaldab endas inimelu kõiki tahke, ka emotsionaalset poolt. Inimene on
lihtsalt traumad. Põhjused võivad mõjutada üksteist. Ja ei diagnoosita kergesti. Selleks,et diagnoosida tuleb spetsialistidel koguda andmeid, teha uuringuid ja teste. Sellele ei ole kindlat ravi. Kui on diagnoositud, siis alustatakse kõigepealt teraapilisest ravist psühho-, pere-,muusika-,liiva-, saviteraapiat, tugirühma. Medikametoorset ravi kasuatatakse sel juhul, kui mitte midagi muud ei aita. Protsendiliselt järgmiselt väljendub ATH : · pärilikus 70 -80 % · rasedus/sünnitus 10 -15% · aju arenguhäired 10- 15 % · traumad 3 5 % Kui suguvõsas on diagnoositud ATH, siis on suur tõenäosus,et seda diagnoositakse ka lapsel. Väga palju ATH lapsi on, kes on sündinud enneaegselt. ATH vanemate tüüpiliseks tunnuseks on, et keelavad ja käsutavad palju. Poistel diagnoositakse rohkem ATH, kui tüdrukutel. Tüdrukute puhul avaldub ATH rohkem tähelepanu puudulikuse tõttu. ATH lapsel on töömälu kehv ei jää meelde
O veregrupp saab olla ainult juhul, kui mõlemalt vanemalt pärandub O ehk A ja B puudumine. A ja B veregrupiga vanematel võib olla laps O grupiga, kui vanemad on antigeenidega AO ja BO ning laps sai mõlemalt vanemalt O. Samas ei saa O grupiga vanematel olla lapsi A, B ja AB grupiga. Reesussüsteemis on pärandumine sarnane. Esineb kas antigeen D või selle puudumine. Kui D-antigeen on olemas, öeldakse, et reesus on positiivne, kui D-antigeen puudub, on reesus negatiivne. (Veregruppide pärilikus. Verekeskus) 7 2. DOONORLUS 2. 1. Veredoonorluse korraldus Doonor ja vere saaja tänapäeval enam kokku ei puutu. Pilti, kus ühel voodil lebab kahvatu patsient ja teisel tervisest pakatav doonor ning nende vahel voolikus voolab veri, enam ei näe. Doonorid tulevad neile sobival ajal verekeskusesse, mis mõnel juhul asub haigla läheduses, aga võib-olla ka täiesti eraldi
silmakirjalikkus ja salakavalus valitseja arsenalis kui vaja, peab valitseja käituma nagu rebane või lõvi ebaõiglus tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib sisetülid ja lahkhelid aitavad võimu säilitada Erasmuse juhised valitsejale ideaaliks on absoluutne võim rahva nõusolekul valitseja peab olema rahva poolt armastatud kui valitsejat valida ei saa, tuleb ta kasvatada pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine Cicero valitsejaideaal + Itaalia valitsejapeeglid valitsemine on võimalus teenida oma rahvast, au, kuid ka koorem eristada tuleb sõpru ja meelitajaid peab ennast harima ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus sõda vaid äärmisel vajadusel elada kokkuhoidlikult, mitte tõsta makes hea valitsus = hea valitseja ja head seadused ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas
healoomuline kasvaja. TERVISESEISUND Probleemiks on ebakindel kõnnak, mis on tingitud põlveliigiste liikuvuse piiratusest kahepoolse osteoartroosi tõttu. Patsient käib lühikeste sammudega, aeglaselt, et mitte kukkuda. Esinevad liigesevalud, mille korral patsient manustab Iboprofeeni 600 mg ja määrib põlve alkoholiga. Vahel esineb ka peavalu, mille puhul aitab samuti valuvaigisti. Osteoartroosi riskifaktorid on vanus, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus ning pärilikus. Kahte riskifaktorit neist saab mõjutada. Ülekaalulisus on peamine osteoartroosi riskifaktor, ohustab kõige enam just põlveliigeseid. Teine oluline riskifaktor, mida võib mõjutada,on vähene füüsiline aktiivsus. Paljud ülekaalulised eakad ei taha tõsta füüsilist aktiivsust ega taha teha füüsilist harjutusi, kuna liikumine põhjustab valu ja usutakse ekslikult, et liigesed kuluvad veelgi rohkem ja sümptomid süvenevad kui tõsta füüsilist aktiivsust
geenialleelid asuvad erinevates kromosoomides (teinetiesest piisavalt kaugel). P: AaBb x AaBb 9:3:3:1=fenotüübiline lahknemissuhe domineerimise korral mülemas alleelipaaris Polüalleelsus- tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeliga Sugukromossomid X ja Y. Suguliitelised haigused on pärilikud haigused, mis on põhjustatud X kromosoomis paiknevast geenist, nt: Daltonism- puna-rohe-värvipimedua Hemofiilia- vere hüübimatus Mutatsioon muutus DNA-s/pärilikus materjalis, mis tekib/on tekkinud keskkonna toimel. Mutatsioonide tekkepõhjused: Spontaansed mutatsioonid nn iseeneslikud, tekivad siiski keskkonna toimel (UV, hapnik). Indutseeritud mutatsioonid esile kutsutud mutageenide toimel. Mutageenid (ained või kiirgus) tekitavad vigu DNA-s tuhandeid kordi kõrgema sagedusega tavalisest keskkonnast. Organismisisesed vead replikatsioonil, mitoosil, meioosil
389. Mutatsiooni ja geenitriivi tasakaal: geenitriivi tulemusel muutub populatsioon üha homosügootsemaks, uute mutatsioonide teke püüab säilitada populatsiooni geneetilist heterogeensust, need kaks on vastassuunalised toimed ja seetõttu saavutatakse mingis punktis tasakaal 390. Molekulaarne evolutsioon: evolutsiooniliselt realiseerunud muutused peavad olema kinnitunud ja pärilikult edasi kandunud ning esindatud kaasaegsete organismide pärilikus informatsioonis ehk nukleiinhapete järjestuses, seepärast saab DNA-molekule vaadelda kui evolutsioonilise ajaloo dokumentidena 391. Evolutsioonipuud: juurteta puud- käsitletakse vaid organismide omavahelist sugulst praegusel ajamomendil, juurtega puu- sisse toodud ka ajafaktor, mis võimaldab selgitada organismide evolutsioneerumist, põlvnemist ühisest eellasest, koostatakse nukleotiidsete ja aminohappeliste järjestuste põhjal 392
annaabi.ee 
