Rakke Gümnaasiumi jõulupidu 2012 Teekond Jõulumaale Päkapikk Ants Päkapikk Mari Võlur Jõuluvana Helipult Kardinad 1.klass Rakke (päkapikud alustavad teed Jõulumaale) 2.klass Lennujaam ja lennuk (päkapikud loodavad sõita lennukiga Jõulumaale) 3.klass Aafrika (juhuse tahtel sattusid päkapikud Jõulumaa asemel Aafrikasse) 4.klass Dzungel (kabuhirmus päkapikud sattusid dzunglisse) 5.klass Kummitav maja (päkapikud otsivad öömaja) 6.klass Midagi kõrvadele (Võluri esimene tingimus) 7.klass Midagi silmadele (Võluri teine tingimus) 8.klass Midagi hingele (Võluri kolmas tingimus) 9.klass Venemaa (Võlur võlub päkapikud valesse kohta) 10.klass Kruiisilaev (päkapikud otsustavad laevaga Soome sõita) 11.klass Soome (päkapikud on jõudnud Soome) 12.klass Jõulumaa (päkapikud on lõpuks kohal) KARDINAD KINNI MUUSIKA Parvepoisid Valged jõulud KARDINAD LAHTI
Päkapikud on olemas. Inimeste meelest on olemas ainult need asjad, mida saab läbi õhu vaadata või käega katsuda. Aga kas näiteks raadiolaineid saab katsuda või näha? Ei saa. Ometigi on need olemas. Arvatavasti on päkapikke mõned väikesed lapsed ikka näinud ka, tõenäoliselt aga mitte ükski suur inimene. Kui päkapikud näitaksid ennast täiskasvanutele, arvaks nad kindlasti ,et on hulluks läinud ning hakkaksid oma tervise pärast muretsema, päkapikud aga ilmselgelt ei taha, et inimesed muretseksid, kuna need punaste mütsidega vennikesed on heasüdamlikud , muidu nad ei tooks lastele ju kommi. Nad teevad kiiduväärt tööd, vanemad ei viitsiks ju absoluutselt igal ööl laste sussidesse kommi toppida ja ilmselgelt läheks see ka liiga kalliks. Arvata võib, et päkapikkudel on lapsevanematega mingisugune tööjaotus. Vahel paneb sussidesse nänni päkapikk, vahel aga vanemad ise, kuna päkapikud ei pruugi ju ka arlati igale poole jõuda
Me laulame teile. Laul Jutustaja: Lund aga sadas nii palju, et Hunt ei leidnud oma maja enam lume alt üles. Hundil hakkas külm. H: Oi kui külm mul on. Tahan kangesti sooja saada (läheb jänku ukse taha). H: kop-kop J: Kes seal on? H: Hunt olen, ei leia oma maja üles, lase tuppa sooja. J: Muidugi lasen H: Läheb sisse. Kuule jänkuonu mul üksinda oleks siin palju mõnusam. Kahekesi on kitsas J:Kallis hundionu, jõulud on varsti käes- päkapikud hiilivad, me peame sõbrad olema. H: Kas päkapikkudel on punane müts? J: Jah H: Siis ma nägin akna taga ühte. J: Lähme õue neid vaatama (lähevad) Päkapikud esinevad oma lauluga Luuletus ,,Talvekuul" Lind ja päkapikud: Selle loo peale tahaks kohe kelgutama minna. Laul ,,Kelgutamas" Jõuluvana saabub laulu lõppedes. Jõuluvana jutt ja laste luuletused jõuluvanale
Päkapikud Elasid kord kaks päkapikku, Päka ja Pika. Nad olid väga head sõbrad ja lastele nad väga meeldisid. Päka oli tumedate juustega, roheliste silmadega, punase mütsiga väga ilus päkapiku tüdruk ja Pika oli heleda juustega, siniste silmadega, nutikas päkapiku poiss. Päkapikud elasid laste meisterdatud uhkes suures piparkoogimajas. See oli väga ilus, katusel oli kaunistatud paksu roosa glasuuriga. Seinad olid värvitud sokolaadi võõbaga. Aias oli neil hunnikus nööbikomme, marmelaadi ja martsipanist lumememm. Pika ja Päka olid laste lemmikud, kuna nad teadsid alati, mida lapsed soovisid sussi sisse saada. Nad ise valmistasid maitsvaid ja värvilisi komme, mida lapsed ihaldasid. Terve suve
Kelle jäljed valgel lumel, keda näevad lapsed unes? Kes siin istus kes siin astus, linnukesed teavad vastust?! ********** jõuluvana vaata mind, mina veel ei tunne sind. Teen su habemesse pai, kui on valus, ütle ai! ********** Mina olen alles väike, emme musi, issi päike. Lühike mu salm on vähe, pikem ei jää lihtsalt pähe. ********** Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud. Nägin ainult kingipakke, nüüd ma hüppan rõõmust lakke! ************ Akna peale panen sussi, ootan päkapikujussi. Kui ma olen hea laps, siis ta kommi tooma kraps! ********** Kena kuldne kringel on mul jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis. Veel on hõbepähkleid, minu jõululoos. Päkapikkudega korjasin neid koos. Siis, kui lund on taevast maani, jõulutaat toob välja saani. Kuhjab kingikotid reele, asub laste poole teele.
seiklusjanu. Nimelt meenuvad lood suurtest aaretest, ohtlikest seiklustest jne, mida ta noorena oli Gandalfi käest kuulnud. Niisiis on isand Baggins nõus päkapikkudele teeneid osutama. Ja nii algab suurim seiklus, millest üks kääbik eales osa oli võtnud. Isand Bilbo rändab koos päkapikkude ja võlur Gandalfiga itta: Üksildase Mäe poole. Teekonnal Mäeni kohtuvad vennaskondlased trollidega, mäekollidega, Beorniga, metsahaldjatega. Enne Sünklaant pidid päkapikud, isand Baggins ja võlur ületama Udumäed mis kubises mäekollidest. Olles parasjagu lõksus mäekollide koobastes, leiab Bilbo "asja võtme", õigemini võlusõrmuse. Sõrmus oli eriline seetõttu, et kohe kui see sõrme libises, muutus kandja nähtamatuks. Ilmas selle sõrmuseta ei oleks Bilbo oma missiooniga hakkama saanud. Tänu sellele pani ta plehku metsahaldjate juurest, mäekollide küüsist ning kõigelõpuks tungis
Suusaradu on meil häid, Ootan jälle uutaastat, küünlapoes sa tihti käid. head ja lumerohket aastat. Jõulukuusk Päkapikk Tuppa vaja tuua kuuskgi, Aknale ma panin sussi, Jõuludeks mul vaja suuski. külla kutsusin ma Jussi. Kuusk siis vaja metsast ära tuua, Läksin õhtul ruttu tuttu, Tahaks õhtul piima juua. päkapikud tegid kõva juttu. Leidsimegi kuuse üles, Hommikul ma ruttu tõusin, Väikevend mul ema süles. sussi juurde kiirelt jõudsin. Kuusk nüüd vaja tuppa viia, Sussi sees oli palju kommi, Õhtul tuleb külla Tiia. päkapikud leidsid pommi. Kuusk nüüd vaja ära ehtida, Näitasin ma komme emale, Õhtul saame kaikaid vehkida. ühe kommi andsin temale.
Nimelt meenuvad lood suurtest aaretest, ohtlikest seiklustest jne, mida ta noorena oli Gandalfi käest kuulnud. Niisiis on isand Baggins nõus päkapikkudele teeneid osutama. Ja nii algab suurim seiklus, millest üks kääbik eales osa oli võtnud. Isand Bilbo rändab koos päkapikkude ja võlur Gandalfiga itta: Üksildase Mäe poole. Teekonnal Mäeni kohtuvad vennaskondlased trollidega, mäekollidega, Beorniga, metsahaldjatega. Enne Sünklaant pidid päkapikud, isand Baggins ja võlur ületama Udumäed mis kubises mäekollidest. Olles parasjagu lõksus mäekollide koobastes, leiab Bilbo "asja võtme", õigemini võlusõrmuse. Sõrmus oli eriline seetõttu, et kohe kui see sõrme libises, muutus kandja nähtamatuks. Ilmas selle sõrmuseta ei oleks Bilbo oma missiooniga hakkama saanud. Tänu sellele pani ta plehku metsahaldjate juurest, mäekollide küüsist ning kõigelõpuks tungis ka vana lohe koopasse, kus Smaug (lohe nimi) magas hiiglasliku
See oli väike päkapikk Lühem kui tuletikk Kuid laps, see arvas et näeb und Sest käimas oli kesköö tund "see pole uni" ütles pikk "kuigi see tundub sulle imelik" laps see ikka ei uskund päka juttu vaid läks hoopis uuesti tuttu Kuid hommikul kui paistis päike Ärkas lapsekene väike Kuid miskit paistis padja all Seal oli päkapiku müts ja sall Laps sai aru, et ta oli olnud pime Siiski olemas on imed Päkapikk – see on ikka tõsi Kes lastele teeb üllatusi päkapikud Üks väike armas päkapikk vormib piparkooke. Teine väike päkapikk segab jõulujooke. Kolmas väike päkapikk korjab mandariine, neljas üles kirjutab: "Kuhu me need viime." kiri jõuluvanale Tere,kallis jõuluvana Sulle kirjutab nüüd Kati Istun kodus laua taga Täitsa reipalt.Veel ei maga Tead,Sa tule pisut varem. Ma ei heida miskit ette, aga äkki Une Mati jõuab Sinust jälle ette. Igavesti Sinu kati Jõuluvana, tule juba jõululõhna täis on tuba. Kiirelt - kiirelt päkapikud,
"Kääbik" Lugemiskontroll Küsimused 1.Kes oli Gandalf? 2.Kirjelda kahte päkapikku! 3.Mis kirja kasutati kaardil? 4.Mis on ASTEL? 5.Kes röövisid seiklejaid koopas olles? 6.Mille leidis Bilbo maast kui ta väljapääsu otsis? 7.Mida oli võimalik sellega teha? 8.Kes aitas päkapikke nende teel lohe juurde? 9.Miks hakkasid päkapikud Bilbost hiljem lugu pidama?
Jõulud eesti rahvakalendris KRISTINA GREBENJUK RP174 Jõulud Jõulud (Lõuna-Eestis ka: talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad. Traditsioonid Maja ehtimine Rikkalikud piduroad Jõulukuusk Kingitused Jõuluvana, päkapikud Jõululaulud Jõulukuusk Jõulupuu on jõulude ajal ehetega ilustatud puu, Eestis valdavalt kuusk (jõulukuusk). Jõuluvana Jõuluvana ehk jõulumees on tegelaskuju uuemast jõulukombestikust, jõulukinkide tooja. Jõulutoidud Piparkoogid Mandariinid Verivorstid Hapukapsas Kõrvitsasalat Jõuluturg Jõuluturg on jõulude tähistamisega seotud tänavaturg, mis
-Hoolimine -Tunnustamine -Teabealane toetus ja abi -Füüsiline abi -Sõbralikkus ja teretulnuks pidamine Vaimne heaolu -Rahulolu iseendaga -Õnnelikkus (head sõbrad) -Positiivsete mõtete ja tunnete ülekaal (tulen kooli hea tundega, sest nkn peab kooli minema) -Tõhus hakkamasaamine ettetulevate nõudmiste ja muutustega Stress …on pingeseisund, millega inimene üritab kohaneda. --Hea stress -enne Kt’d, eksamit, jne -enne töövestlust -enne spordivõistlust -päkapikud, sünnipäevad --Halb stress -mõeldakse asju üle, nii, et ei suudeta tegutseda Stressi põhjustajad -Kt’d, eksamid, jne -Haigused ja tervis -Rasked elusituatsioonid (töökaotus, haigestumine, suhete katkemine, jne) -Füüsiline keskkond (tihedalt koosolemine, müra, temperatuur, eraldatus) Stressi väljendumine -Närvilisus -Väsimus -Lihasepinged -Peavalu – vererõk tõuseb -Söögiisu (tekib/kaob)
ADVENDID Advendiaeg kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani, üldiselt alustatakse Eestis advendi pidamist sageli 1.detsembrist. Vanadel eestlastel erilisi kombeid seoses adventidega ei olnud, advendipühapäevadel käisid nad kirikutes ja laulsid vaimulikke laule, mis olid enamasti seotud jõuludega. Tänapäeval on üks advenditava päkapikud, kes toovad öösiti maiustusi, mida lapsed hommikuti sussi või soki seest leida võivad. Advente sümboliseerivad veel advendiküünlad ja advendikalender. Paljudel akendel võib näha detsembrikuus põlemas küünlaid, mis on enamasti elektrilised. Advendi küünlajalg on nelja küünlaga, kuid kaasaegsemad on seitsmega. Algul tehti advendikalendreid ise, samuti saadeti neid ka välismaalt pakiga või toodi reisikingina. Need olid uhkusesemed, seega hoiti neid alles ka
KÄÄBIK J.R.R. Tolkien TEGELASED • Bilbo Paunaste - • Smaug • Päkapikud: • Gandalf – Thorin • Trollid – Dain • Vargid – Dwalin • Haldjad: – Balin – Metsahaldjad – Kili – Fili – Dori – Nori – Ori – Oin – Gloin – Bifur – Bofur – Bombur BILBO PAUNASTE • Bilbo on rahumeelselt elav kääbik, kes elab Maakonnas, täpsemini Kääbiklas, Paunotsal.
Korraga aga kostus riidekapist veidrat norinat. See imelik hääl äratas ema. Ta puges voodist välja ning avas kapi ukse. Ja siis ta kiljatas! Kapist vaatasid vastu kaks helendavat silma. Silmade omaniku näha ei olnud. Ema läks lähedamale ja vaatas kes seal on, seal olid kaks kummalist last. Neil olid suured silmad, tuttmüts ja neil oli kaasas väga suur kohver. Ema küsis nende käest, kes te sellised olete? Lapsed vaatasid emale otsa ja ütlesid meie oleme päkapikud, teie lapsed on sellel aastal väga tublid olnud ja meil oleks suur soov teie lastega jõulud veeta. Kas me tohiksime jõuludeks teie juurde tulla? Ema mõtles natuke ja vaatas neile nõustuvalt otsa. Jah, te võite tulla, kui te ka ise tublid olete. Nad lubasid, et nad on väga tublid. Aga siis ärkas ema üles ja sai aru et see kõik oli vaid unenägu. Ta vaatas igaks juhuks kappi ja kapis ei olnud kedagi.
küünal õitseb jõulukuul! Kui on peetud jõululaat, siis saabub jõulutaat! Maha tuli kena lumi, ammu möödas soe suvi. Maja ees meil lumemees, lund on täis kõik aiad, teed. Saame lumesõda teha, kuni jälle käes on eha. Jõulukuuse tuppa toome, jõulumeeleolu loome. Toas on kena jõulupuu, taevas täies säras kuu. Taevas säravad ka tähed, kingitusi veel mul vähe. Varsti tuleb jõuluvana, laua peal on praetud kana. Õpin luuletusi pähe, hääl mul laulmisest on kähe. Päkapikud käivad juba, ärevust nüüd täis on tuba. Kohe tuleb jõulumees, põhjapõdrad saani ees. "Jõuluvana tuli nüüd", lausus kooris laste hüüd. Kingitused on tal rees, ise istub saani sees. Kingitusi saime palju, aisakellahelin valju. Kõigil on nüüd rõõmus meel, lund ju sajab veel ja veel. Jälle käes on jõuluöö, lõppenud on koolitöö. Varsti käes on aasta, uus, sest, et käes detsembrikuu. Kullakallis Jõulumees Maiasmokk on Sinu ees. Kui on loetud laululooke
suisa kreeklaste rahvatantsu sirtakit. Nüüd võivad ka peokorraldajad ise pidu nautida ja naerda nõukogude aja üle, kui õhtust hommikuni salatit hakiti ja muid roogi vaaritati. Eestlaste peolauad on pidanud traditsiooniliselt olema "toidu all lookas". Rõõmus meel ja head mälestused on igal juhul tagatud. Samuti toovad sellised sündmused kokku palju sõpru ja sugulasi. Nüüdisajal on jõulud populaarsed, millega kaasnevad lastega peredes päkapikud ja jõuluvanad. Sageli toovadki vanemad pühade tähistamise põhjuseks laste heaolu. Tavaliselt soovivad emad-isad, et võsukestel oleks meeldejääv lapsepõlv ja lõbus olla. Ma usun, et tegelikult naudivad vanemad ka ise pühi, sest see on siiski aeg, kus saab käituda veidigi lapsemeelsemalt, kui tavaliselt ning igapäevasest rutiinist välja rabeleda. Enda mälestustes meenuvadki jõuludega salapärased päkapikud, hästi
Kännuvana Kunagi ammu- ammu elas kord Kännuvana, kes oli väga vana ja suur. Ta elas paksu metsa sees, koos käbidega. Kännuvana rääkis iga päev oma sõpradega juttu. See mets, kus Kännuvana elas oli väga imeline ja imelik. Pidevalt külastasid päkapikud seda metsa. Ühel päeval, eksisid sellesse metsa ära kaks last Mann ja Tõnn. Nad olid sel ajal kõigest 9-aastased. Lapsed läksid Kännuvana juurde, ning vaatasid kändu hoolikalt, kuid nad ei teadnud, et ka neid jälgitakse. Järsku, koputas keegi Manni seljale, tüdruk vaatas ringi, kuid ei näinud kedagi. Ta jägis edasi puud. Veidikese aja pärast, kopsis keegi juba Tõnni seljale, kuid lapsed ei leidnud ikkagi seda koputajat.
” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president) EMOTSIONAALNE MÕJUTAMINE Hirmutamine, kiitmine, meelitamine “Kui sa sõna ei kuula, siis päkapikud ei tule!” (keskmine Eesti lapsevanem) “…, tule tahvli juurde, ma annan šokolaadi ka.” (Arvo Press) Kuulaja kasu rõhutamine “Me teeme seda kõike teie jaoks.” (McDonald’si kunagine hüüdlause) Kaastundele rõhumine “Annetades 10 eurot kuus vanemliku hooleta lapse heaks, saab laps selle eest 1 kuu koolilõuna.” (SOS Lasteküla) VALETAMINE JA LIHTSUSTAMINE Teabe varjamine “Keegi ei taha seda teada, keegi ei usu seda ja keegi ei võta
sõidaks ma enam, ja minust ei saaks head sõitjat ja ma ei tegeleks sellega,mis mulle meeldib. Jumalasse ma ei usu, väiksena ma ikka mõtlesin vahest, kas jumal on olemas või ei? Nagu paljud räägivad. Siiski ei suutnud mind keegi sellesse uskuma panna. Väiksena usuvad kõik päkapikkudesse näiteks.Ka mina uskusin.Muidugi on nii , et kui sa oled millesssegi uskunud,ja see osutub pettuseks, oled sa solvunud või pahane. Ka mina olin oma vanemate peale solvunud sest nad rääkisid et päkapikud on olemas,kuid tegelikult ise mängisid neid. Samas ma arvan et see on väikestele lastele hea, kui nad juba nii väiksena millessegi usuvad.Mina arvangi, et iga inimene peaks uskuma, üks kõik millesse, kuid endasse usk on kõige tähtsam. Millesse ma usun ? Ma usun paljudesse asjadesse.Näiteks headesse inimestesse. Ma usun et kõik inimesed on head ja heatahtlikud. Isegi kui nad ennast teistmoodi väljendavad ei ole nad tegelikult sellised
raamatu ja 25 oma raamatut. Lastekirjanikuna debüteeris 1985. a. jutukoguga Suure Kivi lood. Tänaseks on temalt ilmunud 26 proosaraamatut ja 2 lasteluulekogu, peaaegu kõik neist autori enda illustratsioonidega. Mitmekordne Nukitsa konkursi võitja. Henno Käo loomingus on oluline koht ulmelise kallakuga fantaasial. Tema teosed moodustavad omaette keeruka universumi, kus täiesti enesestmõistetavalt ning enamasti sõbralikult tegutsevad kõrvuti inimesed, loomad, eelajaloolised olendid, päkapikud, tondid, vaimud ning tulnukad kosmosest ((Oliüks, Dondijutud, Olematu saar?,Väike rüütel Rikardo). Olulisel kohal on folkloorsed motiivid, mida autor kasutab üsnagi vabalt (Kuningas, kuninga kass ja teised, Maailma loomine ja teisi lugusid jt). H. Käo raamatud paistavad silma suurepärase fabuleerimisoskuse ja sooja huumoriga, tihti ka lausa virtuoosse sõna- ja mõttemänguga (Kui mind üldse olemas ei oleks, Printsuss,Napakad jutud). Tänapäeva
Nad olid väga üleolevad. Nad tellisid igaühele pitsa ning lasid sellega ka kohale tuua, neid ei huvitanud palju see maksma läks. e) Kust teadis autojuht sahtlist ajakirja võtta? Võib-olla ta oli seal varem käinud või oli see olnud tema maja koos selle rahaga. f) Roland ütleb sõna“ uskumatu“. Mida see võiks tähendada? Ronald ütleb seda, kuna arvab, et Laura on väga rumal, sest Laura arvab, et päkapikud jms on tegelikult olemas. g) Laura: „ Mul on kõik. Olen väga õnnelik.“ Miks ta ütleb seda SELLISE tooniga? Ta ütleb seda sellise tooniga, sest ta polnud tegelikult õnnelik. Ta ei olnud saanud oma mehelt sellist tähelepanu nagu ta oleks tahtnud saada. h) Kas see film on lõbus, naljaks, kurb või masendav? Miks? Minu jaoks on see film pigem kurb ja masendav, sest kui ka päriselt oleks nii (mis ka ilmselt on), et inimesed on võimelised
4. Miks te oma lastele valetate? Põhiline miks ma neile valetan, ongi jõuluvana/päkapiku teema. Ma ei võta seda valetamisena. või noh, eks valetamisel ja valetamisel ole ka vahe. Jõuluvana kohta valetamist ei saa pidada halvaks valeks. See on juba ju sajandeid olnud nii, et väikesed lapsed usuvad jõuluvana. 5. Mida rääkis teile teie vanemad jõuludest ja jõuluvanast? Kui hästi meenutada, siis põhiline jutt oli ikka see, et jõulude ajal tuleb olla tubli laps, sest päkapikud käivad akna taga luuramas jne. Kui kingid jõuluhommikul kuuse all olid ning mina küsisin, kust need tulid, siis vastati, et jõuluvana käis öösel korstnast läbi toas ning pani need kuuse alla. Jõuluvana sõitis nagu ikka saaniga, mida vedasid põhjapõdrad. 6. Millal saite teada, et see pole tõsi ning milline oli teie reaktsioon? Minuga läks see eriti traumeerivalt. Olin siis just 6 saamas, kui ühel jõuluõhtul, mina
Aadolf No, mis see karu küll teeb seal huvitav, huvitav, äkki räägib telefoniga või on hoopis dussi all. Hmm Aadolf - Ma pakun, et ta magab talveund. Saatejuht See vastus on õige. Su pinginaaber vastas ka samamoodi . Järgmine teema. Aadolf Muusika Saatejuht - Nimeta mõni jõululaul , mille pealkirjas on sõna ''ROCK'' Aadolf Jõululauludest ei tea ma suurt midagi, lapsed küll laulavad mulle iga aasta, aga ega minul jõulumehel pole üldse hea mälu, minul on selle jaoks päkapikud. Hetkel pole nendest suurt abi, nii et ma kasutan spikerda. Saatejuht - Sinu pinginaaber vastas Jingle Bell Rock, kas see vastus ka õige on, seda saame teada kohe. Daamid ja Härrad me ei lähe reklaamipausile ja see vastus on muidugi õige. Palju Õnne. ! Lõpuks vali ka endale oma viimane pinginaaber ja teema . Aadolf Josie ja Inimese õp . Saatejuht Taavi oli sel aastal pahapoiss, ega saanud jõulumehelt kinki, ta oli kohmakas, ja kukkus kogemata ninuli. Tema ninaluu läks katki
Seda iseloomustab müütiline maailm. Kõike seletatakse müütide abil. Surm on ebaloomulik. Surnu tuleb õigesti maha matta, muidu tuleb ta kummitama. Surma päritolu selgitab ka müüt. Surmal on alati põhjus. Surnu hing saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Iseloomulikud tunnused Vaimolendid 1) Loodusvaimud Üritatakse käituda nii, et loodusvaimu ei ärritataks. Suhtutakse loodusvaimudesse kui elus isikutesse. Kehaproportsioonid erinevad inimese omadest. Sellest on tulnud päkapikud, härjapõlvlased, näkid. 2) Surnuvaimud Peetakse vanadusse suremist ebaloomulikuks. Surnuvaimud on kummitused. Valesti suremist ei mõisteta. Jahil suremine on hea. 3) Jumalad `jumetu', `jumitu' surnu. Usk oma esivanematesse, mitte jumalatesse. Jumal on kõrgemalseisev vaimolend. Jumal on maailmalooja, korralooja, inimese looja, temast lähtub surelikkus. Jumal on ärapöördunud maailmast. Jumala poole pöördutakse vaid erijuhtudel. Polüteism mitme jumala austamine
Verivorstid särisevad, kingikoti rebiks käest Üks päkapikk oli hirmus pikk, jõulud käes on meil. ja jooksu paneks kõigest väest. ei aidanud siin ükski trikk. Jõuluvanad värisevad, --- kinke pole neil. Igal aastal on näha taevas Kui hiilis kommi tooma vaid, --- üht eredat tähte, mis eredam kui Kõik lapsed teda näha said. Päkapikud vanad jobud, teised. jõid end täis kui jõehobud, See täht ei lange alla, Ta kasvas iga jõulu eel, oksendasid sussi täis, ega kustu ka hommikul. nii saigi temast jõulumees. jätsid kirja "pole käind". Jõulutäht on see, mis toob sära ---
Ja nii naudibki urbaniseerunud linnainimene keskkütte soojuses oma miljoneid maksnud katusekorteri rõdult hurmavat linnasiluetti. Lõuna Eestis laguneva vanematekodu katuse parandamise asemel rassib ta raske raha eest fittness klubis. Eluks ajaks võetud miljonilaenuga pappmajas kahe meetrise diagonaaliga lametelekat vaadates ununevad ehk liisingu ja eluasemelaenu intressid. Lasteaia lõpuekskursioon tuleb teha Lapimaale. Põhikooli lapsed on klassiekskursioonitanud juba Pariisis ja Londonis. Päkapikud toovad Advendiajal sussi sisse mitte pulgakomme vaid mobiiltelefone. Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju. Raske tööga teenitud raha vajab ju kulutamist. Esimese stressi saab pereisa ületunde tehes ja mitut töökohta pidades raha vajab ju teenimist. Nüüd on see raha olemas ja vajab kulutamist. Järgneb surfamine turismifirmade kodulehekülgedel, et teenitu kuskil Egiptuse zombilinnades või varbaid soojas vees leotades ära kulutada
Nii tuleb inimesi umbes 15ne ringis, koos ehitakse kuusepuud ja igaüks toob kodust kaasa midagi ise valmistatud, näiteks pirukad, piparkoogid, mandariinid, kommid jne. Me loosime nädal enne pühasi kõigile ühe nime kellele ta kingi peab tegema, aga muidugi võid veel teistele ka teha. Lepime kokku ühe kindla summa et asi liiga ebavõrdne poleks. Jõulu juurde kuulub meil ka kirikus käimise traditsioon, tavaliselt jõuluõhtul 24 detsembril. Ja muidugi päkapikud, kuigi oleme suured siis emale see traditsioon meeldib. Tema arust on väga igav lihtsalt meile midagi magusat osta, üllatust teha on palju huvitavam. Väga rahvarohke ja lõbus traditsioon on suguvõsa kokkutulek mida minu suguvõsas on minu teada ette tulnud ainult kord, aga seda kohe mitu päeva järjest. Veel peetakse minu peres munadepüha, mil tavaliselt värvitakse mune, lüüakse neid kokku ja süüakse üks korralik eine koos. Ema ehib ka toa vastavalt, et oleks ikka pühade meeleolu
Onegin ja Tatjana V ja VI peatükis Tatjana Endiselt tundeline, rõõmustab talve tuleku üle vene loomus. Usub kaardipanekut, ennustusi, kuud, muistseid pärimusi, eelaimust. Kui kass peseb ahjuserval silmi, on võõraid tulemas. Soovimine tähe langemisel. Must munk tähendab õnnetust. Tatjana valas õnne ja tekkinud kujund ennustas talle suuri rikkusi. Näeb und, et põgeneb karu eest, kes saab ta kätte ja viib metsaonni. Seal on päkapikud, nõiamoorid, luukered jt peletised, aukohal on Onegin. Saabuvad ka Olga ja Lenski, Onegin tapab viimase noaga. Hoolimata unenägusid seletavast raamatust jääb see nägemus selgusetuks. Ballil on Tatjana väga häbelik ja arglik kurb, kirglik, abitu ja tumm. Nähes, et Onegin eelistab Olgat, kes on palju avatum, süveneb tema traagika veelgi. Pärast balli ei suuda Tatjana ikka mõista, miks Onegin nii käitus, aga otsustab, et tema nimel on ka piinlemine armas. Onegin
elusolendid. Ülesandeks on õpetada loodust austama ja näitama ka seda, et näiliselt elutu loodus võib inimest karistada, kui teda ei austata. 4) Tõsielulised ehk olustikud muinasjutud tegelasteks on arukad ja kavalad lihtrahva esindajad. Ülesandeks on suunata lapse moraalset ja emotsionaalset arengut. 5) Legendilaadsed muinasjutud tegelased pärinevad enamasti kristlikust kultuurist (inglid, päkapikud, haldjad). Siia kuuluvad ka Eesti vanast usundist pärit tegelased (nt: kratt, murueit jne). Ülesandeks on õpetada lastele ümbritseva kultuuri ruumi traditsioone. 6) Muinasjutud rumalast Hiiust, Kuradist, Paganast jne nendes jutudes naerdakse välja kurjus ja teistel inimestel ebameeldivad iseloomujooned. Ülesandeks on suunata lapse moraalset ja emotsionaalset arengut. 7) Naljakad muinasjutud nendes muinasjuttude tegelased on enamasti inimesed oma
TÖÖLEHT 1. MINA Töölehed 45aastastele SIIN ON LAPSED. SEE ON POISS. SEE ON TÜDRUK. KÄSI KÄED JALG JALAD SILM SILMAD KÕRV KÕRVAD NINA SUU PEA MINA OLEN POISS. MINA OLEN TÜDRUK. MINA TANTSIN. MINA LAULAN. MINUL ON HEA TUJU. MINUL ON ILUS NINA. SEE ON ILUS LILL. TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Töölehed 45aastastele VÄRV VÄRVID KOLLANE KOLLASED PUNANE PUNASED PRUUN PRUUNID LEHT LEHED SEEN SEENED LIND LINNUD SEE ON SIIL. SEE ON LIND. ON SÜGIS. PÄIKE PAISTAB. ÕUES ON SOE. MIS VÄRVI ON LEHT? SEE LEHT ON KOLLANE. SEE LEHT ON PUNANE. KUS ON SEENED? SEENED ON KORVIS. TÖÖLEHT 3. LOOMAD Töölehed 45aastastele KARU KARUD REBANE REBASED HUNT HUNDID JÄNES JÄN...
Illustreeritud klassikavaramu (lastele adapteeritud klassika) kirjastuselt „Ersen“ jt. 1995 hakkas ilmuma iga-aastane lastekirjandusalaseid käsitlusi sisaldav almanahh Nukits, 1998 loodi Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus. Huvi lastekirjanduse ja selle uurimise vastu kasvas eriti 2000ndate algul märgatavalt. Fantaasiakirjanduse ja muinasjuttude hulk on nüüdislastekirjanduses silmatorkav ja seda on mõjutanud rahvusvaheliselt tuntud lood ja olendid (päkapikud, haldjad, lohed, vampiirid vms). Omapärasena tõusevad esile eeskätt Edgar Valteri Pokude- raamatud (1990ndail), Aino Perviku, Henno Käo, Andrus Kivirähki ja Piret Raua tänapäevased muinasjutud, samuti Heiki Kripsi uudsed loomalood (Loomade seiklused 2003). Realistliku proosa vallas on märkimisväärne just noorteromaanides ja –juttude kvantiteet; sel on ka kvaliteeti, nt Aidi Valliku Anni-lood, Diana Leesalu 2 grammi
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi.
Üleöö võtab tema lihtne elu onu Garrow' talus sootuks teistsuguse pöördee ja ta leiab end hukatuslikust uuest maailmast, mis on täis ootamatusi, võlukunsti, vaenlasi ja uusi sõpru. Teejuhiks vaid iidne mõõk ja vana jutuvestja Bromi nõuanded, peavad Eragon ja noor lohe Saphira pääsema eemale ohtlikest vaenlastest Impeeriumis, mida valitseva kuninga kurjusel pole piire. ,,Vanem" Eragon ja tema lohe Saphira on võitnud Farthen Dûris. Tänu neile võitsid vardjad ja päkapikud esimese suure lahingu Impeeriumi vastu. Kuid endiselt valitseb Impeeriumi õel kuningas Galbatorix, kes on hävitanud Ratsanikud ja on sihiks võtnud kogu Alagaësia alistamise. Eragon ränfab haldjate riiki Ellesmérasse, et võlukunstis ja mõõgavõitluses, Ratsanikule elutähtsates oskustes, veelgi vilunumaks saada. Ent kaos ja reetmine varitsevad igal sammul ja Eragon pole kindel, keda ta võib usaldada. Samal ajal peab tema nõbu Roran koduses Carvahallis oma lahingut
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi.
Lon Chanley jalutu salaplaane hauduva kättemaksjana on lausa võrratu aga seda on ka kogu lugu ise. "Dracula" 1931, Browning tegi selle Universalile. See film teenis nii palju, et MGM produktioon saatis Irvin Talbergi välja, et saada Browning tagasi. See oli Browningu suurim hitt, kuigi kaugel veel tema parimast filmist. Järgmisel aastal tuli välja tema meistriteos " Freaks", andes rohelise tule talle Thalbergi poolt ,arvatavasti empaatiast loo erinevate persoonide tõttu: päkapikud, kääbused, habemega daam, hermafrodiit, relvitu naine ja elavad torsod koos jalgadega või üldse puudulike jäsemetega. Kõik mängijad olid reaalsed tegelaskujud. "Freaks" oli kassaliselt täielik katastroof ning Louis B. Mayer ja tööstus tervikuna ei andestanud seda kunagi Brownignule. Kuigi filmi on käsitletud ja tähistatud alates viiekümnendastest kui kultusteost. "Mark of Vampire" (1935) märk Browningu praeguseks kadunud
· Lihavõttepühade meelisteemad olid värvilised munad, pajuurvad, tibud ja põlvpükstes pühadejänes munakorviga, suvistepühade puhul kujutati kevadlilli, kaseoksi ja lembemotiive. Aprillikaartidel naerdi taunitavaid omadusi: riiakust, räpakust, lobisemishimu, liiderlikkust, rikkuseiha, liigsöömist, keigarlikkust 7 jms. Kõige rikkalikum oli jõulukaartide temaatika: Inglid, küünlasära, kellukesed, laternatega päkapikud, lumi jne.. RAHVAKALENDER NÜÜDISAJAL. · Sotsialismiideed kuulutavad oktoobri pühad varjutasid rahvakalendri mardiskäimisi, emadepäeva asemel (märtsikuu teisel pühapäeval) tuli pühitseda naistepäeva (8.märts), maitule tegemise kombe võõrutas 1. mai riiklik politiseeritud tähistamine töörahva solidaarsuse pühana. · Usuvaenuliku vöörvõimu all oli kirikupühade tähistamine keelatud. · Lubatavaks osutusid vastlapäeva-, jaanipäeva- ja uusaastakombestik.
rästasega, kes ütles talle, et draakonil on kõhu all paljas koht. Kui draakon järgmisel hetkel lähemale lendas, viskas Bard vibuga talle täpselt õigesse kohta. Draakon suri. Rahvas oli väga morn, kuna kogu nende linn hävitati, samas aga tundsid nad rõõmu, et draakon tapetud on ja et kogu varandus on ilma peremeheta. Kuna uudised levisid kiiresti, siis varsti tundsid varandusest huvi ka haldjad ja trollid. Samal ajal aga käisid päkapikud ja kääbik mööda Mäge ja ehitasid peasissekäigu ette valli. Nad said tänu ronkidele teada, et draakon on surnud, ja et inimesed ja haldjad tulevad varanduse järele. Trollidest aga ei teadnud veel keegi. Inimesed ja haldjad olid jõudnud juba Mäe jalamile, ja valmistusid rünnakuks. Ka Gandalf oli juba kohal. Siis aga muutus taevas mustaks, igalpool lendasid nahkhiired. See oli märk, et varsti tulevad trollid. Niisiis toimus sõda mitte päkapikkude ja haldjate/inimeste vahel vaid
Ka jõulutoidu traditsioonid on aastatega samaks jäänud. Põhiliseks jõuluroaks on siiani eestlastele verivorstid ning hapukapsas. Maakohtades muidugi leidub veel peresid, kus valmistatakse ka ise veel õlut, mis oli varem väga tähtis. Aga loobutud on tänapäevaks sellistest kommetest nagu õlgede tuppa toomine ja ka jõulumängud jms. Tänapäeva laste jaoks on jõuludel üldse väga vale tähendus. Nad ootavad jõule, kuna neile käivad detsembrikuus päkapikud öösel sussi sisse kommi toomas ja kõige krooniks tuleb 24.detsembril jõuluvana, kes toob kingitusi. Kahjuks ongi enamus laste jaoks oluline ainult materiaalsete asjade saamine. Ei olegi enam kedagi, kes lastega vana-aegseid jõulumänge mängiks. Ka pered on tänapäeval ju väiksemad, kui vanasti olid. Minu meelest on ajaga kaotatud ainult palju ilusaid traditsioone ja jõulud kaotavad aja jooksul selle tähenduse täielikult, mis neil algselt oli.
Sellel liigil on ka teine nimi: kiilasvale, kuna 17. sajandil räägiti, et inimesed, kellel on vähe juukseid peas, teevad seda alatihti. Sisuline vale: Vale, kus mingi teksti osa alusel väidetakse mingit tõde, mida tegelikult ei saa arvestada tõena, kui vaadata kogu konteksti. Sellist viisi, kasutavad paljud advokaadid oma kliendi kaitsmiseks. Valetamine lapsele: Vale, mida räägitakse lastele, mis tegelikult pole üldse tõsi. Näiteks, et lapse tõi kurg, jõuluvana ja päkapikud on olemas, hambahaldjas paneb raha padja alla. Seda on tehtud juba ammustest aegadest saati ja seepärast tehakse seda tänapäevalgi. Müümise vale: Vale, kus sa üritad ostjale pähe määrida kaupa, mille vigadest sa ei maini või valetad. Seda kasutatakse päris tihti erinevate asjade ostmisel ja müümisel, korterid, autod jne. Valesi on veel mitmeid erinevaid.: Valetamine usulistel eesmärkidel. Vale, mis teeb kellelegi haiget, aga ei aita mitte kedagi.
ka seal, kolmas pere on vanaema. Nii tuleb inimesi umbes 15ne ringis, koos ehitakse kuusepuud ja igaüks toob kodust kaasa midagi ise valmistatud, näiteks pirukad, piparkoogid, mandariinid, kommid jne. Me loosime nädal enne pühasi kõigile ühe nime kellele ta kingi peab tegema, aga muidugi võid veel teistele ka teha. Lepime kokku ühe kindla summa et asi liiga ebavõrdne poleks. Jõulu juurde kuulub meil ka kirikus käimise traditsioon, tavaliselt jõuluõhtul 24 detsembril. Ja muidugi päkapikud, kuigi oleme suured siis emale see traditsioon meeldib. Tema arust on väga igav lihtsalt meile midagi magusat osta, üllatust teha on palju huvitavam. Väga rahvarohke ja lõbus traditsioon on suguvõsa kokkutulek mida minu suguvõsas on minu teada ette tulnud ainult kord, aga seda kohe mitu päeva järjest. Veel peetakse minu peres munadepüha, mil tavaliselt värvitakse mune, lüüakse neid kokku ja süüakse üks korralik eine koos. Ema ehib ka toa vastavalt, et oleks ikka pühade meeleolu
Linnuses toimub alati midagi põnevat Suvehooajal 1.juuni - 30 september kehtib kindel päevakava. Platsil toimub iga tunni tagant minietendus või auhinnamäng. Juunis, juulis, augustis ja septembris toimuvad traditsioonilised suursündmused linnarahvale. Linnuses on võimalik aastaringselt tellida programmi, toitlustust ja ruume tähtpäevadeks. Detsembris ootab külalisi Rakvere Linnuse Jõulumaa. Väravad avab Võluloss ja lossis hakkavad toimetama võlurid ja päkapikud. Fimadele pakume võimalust pidada oma jõulupidu väärikas vanas lossis. Keskaegne pidusöök lõbusate mängudega. Jaanuari esimesel poolel ootame kõiki osa saama uusaastapidustustest. Vormsi ja Vormsi Talumuuseum Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada saadud, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba 13. sajandi keskel. 1220 korraldati
Loodusesse uitama läheb Alo aga meelsamini üksi. Eriti tõmbab teda vanaema juurde Võrumaale, Kirikukülla ja sealse kandi metsadesse. "Seal ma kogun jõudu, mõlgutan omi mõtteid. (11) " Viimase lause poetab Alo muuseas tõsimeeli. Kelmikas sära, mis tema silmadesse sel hetkel tekkis, ei unune mul iial. 2. A "Need lausa punetasid etenduses osalenud päkapikumehe üles keerutatud tolmust" B "Suudki ununesid paljudel suurest üllatusest lahti: päkapikud ongi päriselt olemas!" C "Kõikidel etenduses lumehelvestena osalenud lastel olid silmad sätendavaks maalitud" 3. A Tundsin, et see ongi minu missioon: hoida elus laste unistust päkapikkudest ja jõulumuinasjutust B Siis saingi impulsi näitlejatööd õppida, muidu plaanisin juba majanduskõrgkooli astuda C Me oleme ju olnud muinasjuttudele ja legenditele vastuvõtlikud, meile meeldib unelmatemaailm 4
a vehkima, maha vixima, spikkima, vikkima, viksima 1 Spikerdama 201 spiku rumal Loll, idi, idioot, idi, kanapea, kõva peaga, lollakas, londo, puupea, sooda, sooda, õpilane tohman, tola, toru, tumba, värdjas Ajukääbus, debiil 13, 35 Tross, lollakas Sinine esmaspä Pohmakas, pohmell, blu Monday, krapula, peavalu, pohm, päkapikud, päkapikud 9 Pohmell, kõva ev on suhu sittunud, päkapikk istub peas ja lööb kõvasti haamriga, sinine esmaspäev 6 Sinine esmaspäev 194 pohmakas 1 2
koolide vahel toimub sel aastal Sigatüükas, ning samuti, et Mad-Eye Moody tuleb uus õpetaja kaitseks tume kunst. Mad-Eye Moody on pädev õpetaja. Ta keerab Malfoy arvesse tuhkru proovida rünnata Harry samas Harry's selg keerata. Klassis, Moody õpetab Gryffindor kolm andestamatu needused, Imperius, Cruciatus ning Avada Kedavra (needuse, mis tappis Harry vanemad). Vahepeal Hermione asutab ühiskonnas, et advokaadid vabastades maja-päkapikud, kes on orjad. Ta küsib Harry ja Ron kulumise tundemärke. Nagu kaitseta Dark Arts edenedes Harry õpib edukalt ennekuulmatut Imperius needus. Oktoobri lõpus delegaati Beauxbatons ja Durmstrang saabuvad ja Ron on põnevil, et näha, et Viktor Krum, kuulsa Lendluudpall mängija, on tulnud koos Durmstrang. On halloween öö tulepeeker sülitab välja nimed Meistrite kes võistleb Triwizard Turniiri; koos Cedric Diggory, Fleur Delacour ja Viktor Krum, Harry Potter on valitud. Mass
Roland. Aga kogemata! Vähemalt keegi näe seda, vähemasti enam mitte Roland. Laura peab Osvaldit oma elupäästjaks. Suudleb teda põsele. Osvald peab end Rolandi elupäästjaks ka, et ta teda ära ei tapnud. Osvald tuletab Rolandile nende diili meelde. Roland karjub, et ta ei tahagi tema raha. Tekitab skandaali. Laura räägib, et tahab rikas olla. Rolandil pole raha päritoli ikka veel teada. Laura räägib, et mees sai selle kala käest. Naine usub seda. Usub ka seda, et päkapikud on olemas. Osvald käsib Rolandil minema minna. Laura palub, et Osvald jätaks nad hetkeks kahekesti. Paneb kasuka selga ja väljub. 3. stseen Laura räägib, et see võimalus on antud neile ja ainult neile. Räägib, et mees miljardiga koju läheks ning raha kasvama paneks. Aasta pärast lubab naine Osvaldist vaba olla ning koos rahaga põgeneda. Kujutab ette milline nende taaskohtumine olema saab. Kallistab Rolandit. Palub talt aastat. Osvald siseneb salamahti. 4. stseen
Rebane haaras haraka kinni ja tahtis ära süüa, katkus sulgi. Harakas pääses kavalusega lahti, aga uued suled kasvasid valged. ● Imemuinasjutud ○ tegelased omavad imelisi, üleloomulikke võimeid, esemeid või abilisi ○ “Lumivalgeke”, “Aladdin” ● Legendilised muinasjutud ○ piibli motiivid, pühakute lood ○ jõuluvana, päkapikud, trollid ○ “Õnneliku inimese särk”, “Jumal ja kirikuõpetaja” ● Novellilaadilised muinasjutu ○ inmene, kes tegutseb, on täiesti tavapärane, tavaliselt vaene ○ kasu saamisega seotud lõpp ○ “Kaval-Ants” 10. Põhjendage järgnevaid väited näidetega loetud eesti muinasjuttudest. Muinasjutu-uurijad on veendunud, et muinasjutud valmistavad lapsi eluks ette. ● „Rebane, hunt ja jänes“
posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat väge, kasutatakse nõidumisel tabu negatiivne totemism; tootemilooma ei tohi tappa; tappes tuleb andeks paluda; usuline keeld mana vägi ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres üleminekuriitus riitused, mis viivad inimese ühest seksuaalsest või
niikaua kuni Thor Hiiglase pealuu oma haamriga purustas. Samal ajal kui Loki märana mööda põlde ja metsi vallatles, jäi ta nö rasedaks ja sünnitas kaheksajalgse isase varsa. Varsa (Sleipnir) kinkis ta Odinile. Nii sai Odin tänu Lokile omale hobuse ja head suhted nii Jumalate isa kui ka Thoriga. Lokil oli palju kokkupõrkeid päkapikkudega, keda ta võimaluselalt vedas ja pettis, lõpuks kui avanes võimalus, õmblesid päkapikud ta suu kinni, viimane sündmus tegi ta vaikseks pikaks ajaks. Kõige skandaalsema jumalana ei puudunud pühapäevastest ruuniuudistes ta nimi kunagi. Tema trikid said lõpu seoses Balduri surmaga.Peale seda saadeti ta karistuseks Ragnaroki, jumalate maailmalõppu. (7, 3) 3.3Thor Tuntakse veel nime Donar all.(3) Äikese-, Piksejumal. Thori järgi on nimetatud Kolmapäev (,,Thursday is Thorsday"). Oli eriti populaarne talupoegade seas.(Wilson, 1980) Odini ja Jord-i poeg
Esineb enamasti inimesena. Tuleb kui mast püsti pannakse. Potermani töötamiseks peeti heaks endeks. Näitab ennast väga harva, kui näitab tuleb torm. Kui tüürimees potermani ei kuula, saab ta vastu kõrvu. Potermani laevalt lahkumine ennustab laevahukku, kus käis kotiga on lootust, et keegi jääb ellu. Ta nõuab enda austamist. MAJAHALDJAS – 1. paigavaim – temaga peab saavutama kokkuleppe. a) maaema (paks maanaine) b) maa-alused (härjapõlvlased-kärnkonn, kuklased, päkapikud); 2. ehitusohver – tavaliselt mingi loom; 3. nurgakivi panek (hõbe, viin, leib, suhkur) – selle alla pannakse hõbe, leib, viin ja suhkur; 4. sarikad (viin, leib – lakka ohvrianniks); 5. katus; 6. esimene tuli (kõige rohkem väestatud kolle, ahi) – esimese tule süütab maja peremees; 7. regulaarsed ohvrid (suurte pühade ajal, millegi uue puhul); 8. esimene surnu – maetakse teiste riitustega. Majahaldja esinemiskujud: kilk; nastik; nirk
annaabi.ee 
