Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga. (,,Enneaegne matmine", ,,Punase surma mask") · Teaduslik-fantastilised jutud Need teosed põhinevad tehnika ja teaduse saavutustel. Ta loetleb teaduslikke üksikasju. (,,Arthur Gordon Pymi lugu") · Detektiivlood Ta pani aluse kaasaegsele detektiivijutule. Lisaks süzeelisele põnevusele köidab Poe lugejaid loogilise analüüsi ja arutluse keerdkäikudega. (,,Näpatud kiri", ,,Kuldmardikas") Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse
mis hõlmab tavaliselt laiemaid ajalisi piire: Pika parlamendi kokkukutsumisest (1640) kuni Restauratsioonini (1660). Et konfliktid haarasid kõiki Briti saari, siis on välja pakutud ka mõiste 'Briti kodusõjad'. Esimene kodusõda (16421646) Vaenuleeride väljakujunemine Esimese Inglise kodusõja alguseks peetakse tihti 1642. aasta jaanuari alguse sündmuseid. 3. jaanuaril nõudis Charles I 5 alamkoja liikme, sealhulgas Hampdeni ja Pymi, ning Ülemkoja eesistuja lord Kimboltoni arreteerimist, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. 4. jaanuaril saabus ta 400 sõduriga nende vahistamiseks parlamenti, kuid nood olid asjast varem teada saanud ning ei olnud sel päeval parlamendi istungil kohal. Ka teised parlamendi liikmed keeldusid kuningaga koostööd tegemast, misjärel monarh parlamendist ja 10. jaanuaril ka Londonist lahkus. Linnakodanikud olid suures enamuses parlamendi poolel ning
moraliseerivatest ja didaktilistest elementidest. 3 Loomingus kasutas süngeid ja salapäraseid kujundeid. Novellid "Usheri maja hukk / langus", "Ovaalne portree", "Reetlik süda", "Must kass", "Punase surma mask" jt. ning poeemid "Kaaren", "Annabel Lee" on pöördelise tähendusega maailmakirjanduses. Ilmunud ka mereromaan "Arthur Gordon Pymi lugu". SÜMBOLISTLIK DRAAMA tegevuse koht ja aeg pole konkreetselt määratud, sündmustik on tinglik ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriig on napid, dialoog lakooniline, tegelased allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja sümboltähendusega tegelased ning situatsioonid. Belglane Maurice Maeterlinck (1862 1949) on sümbolistliku draama väljapaistvaim esindaja
tegevuspaik. Neist kuulsaim on kahtlemata "Michel Strogoff" (1876), mida eesti keelde on mugandatud "Keisri käskjala" (1884, 1900) ja tõlgitud "Tsaari kulleri" (1933) nime all. Mõnikord on Jules Verne'i fantastikat püütud seostada ameerika romantiku Edgar Allan Poe'ga, keda prantsuse kirjanik juba nooruses hästi tundis ja kelle kohta artikli kirjutas. Hiljem, juba oma elu lõpuperioodil avaldas ta isegi Poe õudusromaanile "Gordon Pymi lugu" järje "Jäine sfinks" ("Le Sphynx des glaces", 1897). Erinevus on aga selles, et Poe fantaseerib fantastika pärast, Verne aga lähtub kõikjal oma aja teaduse ja tehnika reaalsetest saavutustest ja võimalustest. Seda rõhutab muide ka asjaolu, et me Verne'i loomingust peaaegu ei leia ranges mõttes tulevikuromaane, kõigi teoste tegevus toimub tema kaasajal. Üksikuid erandeid leidub vaid kirjaniku hilisemas loomingus, näiteks romaanides "Bégumi viissada miljonit" ("Les 500
aastal filosoofilis-kosmogoonilise proosapoeemi ,,Heureka", mille pühendas W. Humboldtile. Poe hämmastas kaasaegseid oma jõulise kujutlusvõimega. Fantastilised õuduslood ,,Ligeia", ,,Usheri maja hukk", ,,Punase surma mask", ,,Must kass" jt. järgivad romantismi parimaid traditsioone. Poe oli ka oma ajastu üks silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid. Ajavahemikus 18321845 kirjutas ta üle 60 jutustuse, mida nimetas ,,saladuslikeks lugudeks", ning mereromaani ,,Arthur Gordon Pymi lugu". Ta suri 7. oktoober 1849. Poe on mõjutanud eelkõige prantsuse ja vene sümboliste, samuti nooreestlasi. Ta on avaldanud zanriteooriat käsitlevaid esseid, nt surmajärgselt ilmunud ,,Poeetiline põhimõte", milles autor peab luule ülimaks sihiks hingelise erutuse ja ülenduse ning kõrgema ilu edasiandmist. Eesti keeles on ilmunud ka ,,Valik luuletisi" ja mitu novellikogu. TSITAATE
Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga. (,,Enneaegne matmine", ,,Punase surma mask") 1. Teaduslik-fantastilised jutud Need teosed põhinevad tehnika ja teaduse saavutustel. Ta loetleb teaduslikke üksikasju. (,,Arthur Gordon Pymi lugu") 2. Detektiivlood Ta pani aluse kaasaegsele detektiivijutule. Lisaks süzeelisele põnevusele köidab Poe lugejaid loogilise analüüsi ja arutluse keerdkäikudega. (,,Näpatud kiri", ,,Kuldmardikas") Tema esimene raamat ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" avaldati 1827. aastal. Poe andis järgmise teose välja sõjaväes. Pärast teost ,,Kaaren ja teisi luuletusi" hakkab jutustustele keskenduma. Poe luule ülimaks sihiks on hingelise erutuse ja ühenduse ning kõrgema ilu edasiandmine
Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga. (,,Enneaegne matmine", ,,Punase surma mask") · Teaduslik-fantastilised jutud Need teosed põhinevad tehnika ja teaduse saavutustel. Ta loetleb teaduslikke üksikasju. (,,Arthur Gordon Pymi lugu") · Detektiivlood Ta pani aluse kaasaegsele detektiivijutule. Lisaks süzeelisele põnevusele köidab Poe lugejaid loogilise analüüsi ja arutluse keerdkäikudega. (,,Näpatud kiri", ,,Kuldmardikas") Tema esimene raamat ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" avaldati 1827. Poe andis järgmise teose välja sõjaväes. Pärast teost ,,Kaaren ja teisi luuletusi" hakkab jutustustele keskenduma. Poe luule ülimaks sihiks on hingelise erutuse ja ühenduse ning kõrgema ilu edasiandmine
novellid, edukaks. Temaatiliselt jaotuvad tema novellid kolmeks: Hirmu- ja õudusjutud teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks, läbivaks teemas on õudus, kurbus ja kannatus. Surma kasutab Poe kui päästjat. Kasutas hirmutavaid detaile, nagu elusalt matmine. Novellidest ,,Enneaegne matmine", ,,Punase surma mask". Teaduslik-fantastilised jutud teosed põhinevad tehnika ja teaduse saavutustel, detailse ülesehitusega, näiteks ,,Arthur Gordon Pymi lugu" Detektiivlood Poe pani aluse detektiivjuttudele, köidab lugejaid loogilise analüüsi ja arutlusega, ,,Näpatud kiri" Esimene luulekogu ei osutunud edukaks, kuid hiljem kogu tuntust ka luuletajana. Tema luule oli romantiline, irooniline, kasutades hästi siseriime ja kõlaefekte. Peamised põhjused, miks Poe niivõrd menukaks osutus: suutis luua lummava õhustiku; suutis inimesi veenda, olla usutav; suutis tabavalt viia lood pöördepunktideni.
Oluline on ilu väljendamine, peategelaseks on noor naine, kes kontrastiks sureb. Talle meeldis tsteerida Byron’it: „Tõde on igast väljamõeldisest kummalisem“, Bacon’it: „Pole olemas väljapaistvat ilu ilma teatud kummalisuseta proportsioonides.“ Teostele iseloomulikud jooned: oskus luua lummavat õhustikku, oskus olla usutav, ootamatu lõpp. „Tamerlan ja teisi luuletusi“, „Al Araaf, Tamerlan ja lühemaid luuletusi“, „Luuletused“, „Arthur Gordon Pymi lugu“, „Kaaren“. „Usheri maja hukk“. Lugu algab, kui jutustaja saabub oma sõbra Rodericki majja, kes talle kirjutas ja kaebas, et on haige. Jutustaja üritab haiget lohutada talle lugedes, tema loodud muusikat kuulates ja tema maale imetledes. Siis sureb ära Rodericki õde ja nad viivad ta laiba alla keldrisse. Ühel tormisel õhtul loeb jutustaja Roderickile oma magamistoas ette ühte juttu rüütlist, kes põgeneb tormi eest eraku elamusse, kust ta leiab draakoni, kes valvab kulda
muutunud-> aitas kõrgemasse sõjaväekooli- toorias edukas, praktikas mitte-> langes välja-> kasuisa loobus temast. Sõjaväe ajal II luulekogu "Al Araf, Tamerlane ja lühemaid luuletusi" III lk ""Luuletusi" (pühendas kaaskursantidele).' Pikemalt peatus Baltimore'is, kus pälvis elu suurima kirjnadusliku tunnustuse-> pääses kohalikku kirjandusringkonda. Seal ka i armulugu-> täditütre vastu. Seltskond taunis, aga P oli õnnelik ja sai palju auhindu. Romaan "Athur Gordon Pymi lugu" (teadusfantast) "Arabesksed ja grotesksed jutud" + luuletused. Neil aastatel üle USA-line tuntus. Naine aga suri-> P jooma, kaotas järje ja suri. (Byron- "Tõde on igast väljamõeldisest kummalisem"). "Kaaren ja teisi luuletusi". Looming- peetakse kaasaegse hirmu- ja õudusjuttude rajajaks + tead fant + kriminaalkirj. Keskendus olulisele, lisas ärevust, kuid säilis usutavus. Loogiline ülesehitus, rahulik stiil, realistlik kujutamislaad, keskendatus
Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga. (,,Enneaegne matmine", ,,Punase surma mask") · Teaduslik-fantastilised jutud Need teosed põhinevad tehnika ja teaduse saavutustel. Ta loetleb teaduslikke üksikasju. (,,Arthur Gordon Pymi lugu") · Detektiivlood Ta pani aluse kaasaegsele detektiivijutule. Lisaks süzeelisele põnevusele köidab Poe lugejaid loogilise analüüsi ja arutluse keerdkäikudega. (,,Näpatud kiri", ,,Kuldmardikas") Tema esimene raamat ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" avaldati 1827. aastal. Poe andis järgmise teose välja sõjaväes. Pärast teost ,,Kaaren ja teisi luuletusi" hakkab jutustustele keskenduma. Poe luule ülimaks sihiks on hingelise erutuse ja ühenduse ning kõrgema ilu edasiandmine
annaabi.ee 
