Leib on toidu ema
Maad oli tarvis selleks,
et saada põhitoidust ehk leiba. Selle nimel mindi sõtta ja võideti Vabadussõda.
Meie esivanemate toidulaual oli leival praegusega võrreldes sootuks teine koht. Elame priiskava
kylluse ajal, mil leivast on saanud toidukõrvane. Kui sedagi. Ometi hoiab rukkileib eneses
olulist osa meie minevikust ja eestlaseks olemisest. Koos rukkileivaga kestavad visalt edasi ka
maausulised tõekspidamised ja tavad.
Leiba on sygavalt austatud ja seda pyhaks peetud. Toit on esmalt leib ja alles seejärel
leivakõrvane. Nii on leib meie rahvakultuuris toidu algus, selle ema. Soovides maarahva
kombel jatku leiba, soovime jatku toidule ja elule. Hoides elavana leivaga seotud uskumusi,
hoiame oma rahva põlisel kombel pere leivaõnne ja tervist.
--
Meie pere leivatarkusi
Meie pere (minu ja mu mehe) juured ulatuvad Võru-, Tartu-, Harju-, Viru- ja Saaremaale. Sealt
on meie koju jõudnud sellised tarkused:
1. Ei ole kunagi pandud leiba selili.
2