elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. 2006/2007 aastal toodeti maailmas 25 miljonit tonni puuvilla. Suurimad puuvillatootjad on Hiina (27%), Euroopa Liit (21%), USA (19%) ja India (18%). Lääne-Aafrika riigid toodavad 7% maailma puuvillast, mis on peamine sissetulekuallikas sellistele riikidele nagu Mali, Burkina Faso, Benin. Hinnanguliselt sõltub otseselt puuvillatootmisest 10 miljonit inimest Lääne-Aafrikas, kellele on see peamine, ja mõnel juhul, ainuke sissetulekuallikas. Puuvill maksab tervise ja hariduse eest ning aitab ehitada maju ja koole. Väikeste puuvillakasvatajate olukord üle maailma on täbar
Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud. Praegu on kõige suuremad puuvillatootjad Hiina, USA ja India. USAs kutsutakse 17st lõuna osariiki "Cotton belt" ehk "Puuvillavöö". Ameerikas on puuvilla kutsutud ka "valgeks kullaks 1.3.2 Lina Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja
annaabi.ee 
