Optilised nähtused atmosfääris
Ajaloost on halodega seoses teada mitmeid huvitavaid ja naljakaid juhtumeid.
On säilinud märkmed, et 1603. aasta 6. juunil kella 5–6 paiku oli ka Tallinna kohal kolm
päikest korraga ja vikerkaar nagu “poolik saabel”. Pooliku saabli näol oli ilmselt tegemist ühe
haloringi osaga või Parry kaarega.
1960. aasta 2. märtsil oli Kuressaare kohal jälgitav küllalt keeruline halode süsteem. Taevas
oli 22-kraadine haloring oma puutujakaartega. Haloringi kohal oli haruldane Parry kaar. Kahel
pool Päikest särasid valepäikesed koos Lowitzi kaartega. ( Jürissaar, 1999)
22° ja 46° halod
Enamlevinud ringikujulisi halosid on kahte tüüpi: 22° ja 46° halo, kusjuures 46° haloring on
märksa kahvatum ja haruldasem kui 22° halo. Väikest halo näeme sageli enne
madalrõhkkonna saabumist, seega on nende ilmnemisel oodata ilmamuutmist. Ära ei tohiks