Optilised nähtused atmosfääris
võivad need tekkida ka võimsate tänavalaternate ümber. ( Jürissaar, 1999)
Halo tekib valguse ning jääkristallide koosmõjus. Halo kuju ning värvused ja nende paigutus
sõltub eelkõige jääkristallide kujust ning paiknemisest ruumis. Lisaks on vaja, et
jääkristallidest pilved või kogumid ei oleks nii tihedad, et neelaksid kogu või suurema osa
valgusest. Oluline on otsekiirguse läbipääsemine. ( Kamenik, 2009 )
Kesk-Euroopa vaatluste andmeil esineb valepäikeseid 25,4%, ülemisi puutujakaari 22-
kraadisele halole 6,7%, puutujakaari 46-kraadisele halole 4,0%,valgussambaid 2,5% ja
rõhtringe 1,3%.
Halod võivad tekkida ka jää-udus, selle kohta on andmeid tulnud Antarktikast ja Jakuutiast.
Ajaloost on halodega seoses teada mitmeid huvitavaid ja naljakaid juhtumeid.
On säilinud märkmed, et 1603. aasta 6. juunil kella 5–6 paiku oli ka Tallinna kohal kolm
päikest korraga ja vikerkaar nagu “poolik saabel”. Pooliku saabli näol oli ilmselt tegemist ühe
annaabi.ee 
