"puutujakaar" - 1 õppematerjal

Optilised nähtused atmosfääris

Tavaliselt on sambad valged, aga päikesetõusu või loojangu ajal on nad tihti oranži või punaka värvusega. Kui Päikese kohal olev vertikaalne sammas ulatub mõnikord seniidini ja kaugemalegi, moodustatakse vertikaaltasandis poolringi, mis läbib päikest ja seniiti. Päikese vastas olev poolringi osa on küll enamasti kahvatum ja raskemini märgatav kui otse Päikese kohal olev sammas. (Jürissaar, 1999) Ülemised puutujakaared Ülemiste puutujakaarte esinemisprotsent on 6,7%. Ülemine puutujakaar tekib 22° halo kohale. Kaare kuju sõltub päikese kõrgusest. Kui päike on madalal, vähem kui 29-32° kõrgusel, on kaar suhteliselt terava nurgaga. Kõrguse suurenedes muutub kaare nurk nürimaks. Ülemine kaar tekib kuusnurgaliste jääkristallide puhul. Nagu palju teistel halodel on ülemise ja alumise kaare sisemine serv punakas ja välisserv sinine. Sest punane värv murdub tugevamalt kui punane. Ülemine ja alumine kaar tekivad päikesetõusu ja keskpäeva vahel. ( http://www.atoptics