Turvas
Turbalasundi juurdekasv aastas on
0,5-1 mm
Turbaalad katavad 22 % Eesti
Vabariigi pindalast. Eesti
arvestatav turbavaru on ~2,4
miljardit tonni, sellest kogusest on
praeguseks ette nähtud
tööstuslikuks tootmiseks 775
miljonit tonni turvast.
Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast
Madalsooturbaist on meil kõige
levinumad puuturvas, puu-
pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas.
siirdesooturbaist puu- ja
puutarnaturvas.
rabaturbaist ülekaalukalt
põhiliselt pruunist turbasamblast
tekkinud nn fuskumiturvas.
Turvas jagatakse maavara kahte
põhirühma – vähe- ja hästilagunenud
turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas
on hinnatud aianduses
kasvusubstraadina, hästilagunenud
turvas läheb valdavalt kütteks.
Kaevandamine
19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui
300 käsitsi kaevandatud turbaauku. Need
asusid põhiliselt mõisamaadel.