NAERUKAJAKAS
salkadena ka põldudel. Esimesed teated Eestis leidumise kohta on 1870.
aastast, mil liik hakkas kiirelt levima põhja poole. Üldlevila on Euraasia mandri
keskosa Suurbritanniast ja Islandist Vaikse ookeanini, põhjapiiriks Kesk
Skandinaavia , PõhjaSoome ja Arhangelski joon.
TOITUMINE
Toit on peamiselt loomne putukad, nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired,
konnad, vähem sööb ka kalasid (enamasti pinnalähedasest veest haigeid).
Sügisel tarvitavad ka puuseeemneid, tammetõrusid ja kirsse. Toidu saab nii
veest kui maismaalt ja ka õhust. Selle hankimine toimub enamasti
haudekoloonia lähedal.
Kaalub 250...400 g.
LEVIALA
KOGUS
Kogu Eesti asurkonna suuruseks hinnati
1980.te algul 85...90 tuhat paari.
Hiidkolooniates on kuni 10 tuhat
haudepaari (Matsalus, Linnulahel).
Arvukus suureneb eriti jõudsasti
siseveekogudel. Praegu on LääneEesti
hiidkolooniad veidi kahanenud ja üldine
arvukus on stabiliseerunud 50..