Harjus
kiireid sööste veepinnale. Toidust moodustavad suure osa nii õhu- kui maismaaputukad
ning nende vastsed, väikesed kalad (lepamaimud) ning lõhemari, juhul kui lõhi õnnetul
kombel harjuse kodujõkke kudema satub.
Harjus koeb tavaliselt mais. Nagu öeldud, on ta territoriaalne ja seetõttu jagatakse
sobiv piirkond jõest isasharjuste vahel üksikuteks kudemisaladeks. Koelmu läbimõõt
võib ulatuda 4...5 meetrini ning seal peaks leiduma mõni soodne varjepaik kivi või
puurondi näol. Isasharjus teeb kudemisperioodil iseloomulikke vabisevaid liigutusi,
millega kaasvõitlejaid eemale peletatakse, emasisendeid aga ligi meelitatakse. Koetava
marja jaoks valmistab emasharjus lohukese, mis pärast marja viljastamist kruusaga
kaetakse. Pärast kudemist tungib isane tavaliselt emasele kallale, viimane aga sellest
eriti ei hooli ja jätkab pulma kas endise või uue partneriga. Kudemine toimub ainult
valgel ajal, tavaliselt keskpäevast pärastlõunani. Vastne koorub juba 12..
annaabi.ee 
