Hans
VANA NAINE: lapsukesed, paistab et te olete näljased ja väsinud. Tulge õige issse ja sööge
midagi head. Ma ei tee teile midagi kurja. Mul on pannkooke moosiga ja pehmed sängid, kus
puhata saab.
(Lapsed liiguvad suurest vaimustusest sisse)
VANA NAINE (endamisi): Sellest tuleb üks maiusroog, ma tahan nad ära süüa. Aga enne
tuleb siiski neid veidike nuumata. Ma viin poisi puuri paisuma ning tüdruku kööki talle
kokkama.
~*~
(möödub 4 nädalat, Hans on puurivahelt siiani andnud Nõiale söödud konti katsuda, kui too
on tahtnud teada, kas Hans on juurde võtnud)
VANA NAINE: Grete, tee tuli pliidi alla, täna ma söön küll Hansu ära, mul ükskõik, kui ta
veidike kondine on. Sa roni pliidi alla ja vaata, kas on piisavalt kuum.
GRETE: Kuidas ma sinna mahtuma peaksin?
VANA NAINE: Kuidas sa siis ei mahu, isegi mina mahun.
GRETE: Ei mina ei usu!
(Nõid asus ette näitama, et mahub pliidi alla, Grete lükkas Nõia ahju ning läks venda päästma)
annaabi.ee 
