Nafta
sealjuures Siluri ja Ordoviitsiumi koostis Devoniga kaetud Lõuna-Eestis, s.o. üle 20
000 km2 suurusel territooriumil. Seevastu Ordoviitsiumi alumises pooles leiame
tervelt kolm taset kivimitega, milledel on omane nafta emakivimite iseloom. 1.
Kukruse põlevkivi, 2. Pakri liivakivi ning 3. Diktüoneemakilt.
Kukruse põlevkivi, olles praegugi veel kerogeenilise iseloomuga, säilitas kõigis meile
tuntud kohtades Eestis ja Venemaal, pinnapealsetes paljandites, kaevandustes ning
puurimistes oma esialgse koostise ja pole seepärast nafta tekkimise soodustajaks.
Teine bituumsete kivimite tase on moodustunud kuni 1,3 m tüsedast Pakri liivakivist.
See esineb meil Loode-Eestis Rannamõisast Osmussaareni ning sealt edasi läände,
arvatavasti laialdasel ulatusel, Läänemere põhjas. See Kunda lademe alumise osaga
üheaegne kivi on vaene põlevate ainete poolest, olgugi et nad on peaaegu sama
iseloomuga kui kukersiit. Kihtide asendi tõttu pidi see nafta ammugi hävinema.