Alternatiivsed energiaallikad: geotermaalenergia ja hüdroenergia. Ressursid.
Maapõues valitseva suure rõhu tõttu
saab nad kätte ka erilise pingutuseta. Eesti paikneb aga paksu ja külma maakoorega seismiselt
väheaktiivsel alal. See on ka põhjuseks, miks Eestis on vastavaid uuringuid suhteliselt vähe läbi
viidud.
Geotermaalenergia kasutamisele peab muidugi eelnema ulatuslik uurimistöö maapõues olevate
temperatuurigradientide kohta. Selleks tuleb teha arvukalt puurauke, mis tavaliselt ulatuvad 6 km
sügavusele, kuid tänapäevane puurimistehnika võimaldab rajada ka 15 km sügavusi puurauke.
Geotermaalenergia tootmise põhimõte on lihtne: ühest torust lastakse jahedam vesi sisse, mis
peale soojenemist kivimites tõuseb teisest torust välja ning genereerib vastavas seadeldises
energiat. Üle 100 C kuumusega saab toota elektrit, alla selle aga soojust ruumide kütmiseks.
Näiteks Itaalias või Saksamaal on maa sisemus teatud kohtades nii kuum, et 100 C saamiseks
piisab 2,5km puuragust