tuntud kunstnikke keskaja Euroopas? Kes on see populaarne pühak, kellest ta on maalinud rea freskosid? Matthias Grünewald, Isenheim 11. Millised on gooti skulptuurile iseloomulikud jooned? Välja venitatud,seotud seinaga,rõivavoldid peenelt kujutatud,nägudel ilmed 12. Mis on miniatuur ja tahvelmaal? Miniatuur-teksti kaunistav pilt Tahvelmaal-alusele maalitud teos 13. Millise kunstiliigi väljapaistev esindaja on Martin Schongauer? puulõikekunst 14. Millisel maal on hästi säilinud kõrgtasemelised raamatuillustratsioonid ja omapärased rõngasristid? 15. Miks oli Reimsi katedraal teistest tähtsam? Pooleldi gooti ajastus ehitatud 16. Iseloomustage rüütliajastu rõivamoodi. Sukkpüksid,lühikesed vammused,pika ninaga kingad 17. Nimetage vähemalt 3 gooti kiriku kaunistuselementi. Ristlillik,roosaken,vitraaz 18. Nimetage kuulsamaid keskaegseid kirikuid ( 4 Euroopast, 2 Eestist).
Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst 16.sajandil. Tartu Ülikooli Kunstimuuseum Näitust külastama ajendas mind tegelikult üks juhuslikult Eesti Päevalehes silma hakanud artikkel, kus silmapaistvat saksa renessanssimeistrit Albrecht Dürerit nimetati 16.sajandi Andy Warholiks, tema roll Euroopa trükigraafikas olevat võrreldav Warholi omaga tänases Ameerikas. Sirvides-surfates avastasin selle väite vägagi tõepärase olevat.
sündmusi. Puulõiketehnika · Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. · Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgmisel sajandil. · Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. · Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. · Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas. · Puulõigete temaatika oli mitmesugune, kuid tähtsal kohal oli igapäevane elu, mida kujutati realistlikult, kuid sageli humoristlikult ja karikatuurselt, samuti naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad ja muu selline. Värvilise trükigraafia meistrid · Värvukuse trükigraafika tähtsamad meistrid olid Kitagawa Utamaro (1753 - 1806), Katsushika Hokusai
Sisevaade Puulõiketehnika Puulõiketehnika jõudis Jaapanisse Hiinast. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgmisel sajandil. Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas. Puulõigete temaatika oli mitmesugune, kuid tähtsal kohal oli igapäevane elu, mida kujutati realistlikult, kuid sageli humoristlikult ja karikatuurselt, samuti naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad ja muu selline. Jaapani puugravüüride julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujundus ning osalt loodusest erinevad värvid innustasid 19. sajandi uuenduslikke kunstnikke Euroopas.
Suurem osa Benini kunstiteostest hävis või langes Briti sõjasalga saagiks 1897.a rüüsteretke ajal.Asantid tegelesid peamiselt maaviljelusega,kuna karjakasvatuse arengut takistasid karjamaade nappus nin regioonis hävinud tsetsekärbes. Arenenud olid sepa-ja pottsepatöö ja kangakudumine.Asanti riigi territooriumil asusid rikkalikud kullamaardlad, millest tuleneb euroopapärane nimetus Kullarannik.Kullal põhines asantide rikkus-kuld oli põhiline maksevahend.Levinud oli puulõikekunst- puust valmistati erinevaid kultusesemeid ja väikseid pühasid pinke, mida kaunistati kulla ning hõbedaga ja peeti inimese hinge asupaigaks ja sümboliks. Sellesse usundisüsteemi põimusid erinevad kultused ja uskumused-kummardati pühasid pinke,esivanemaid,erinevaid jumalaid ja usuti fetisite kaitsvasse võlujõusse.Pärast eurooplaste pagendamist Etioopiast 1630.a jäi pikaaegsete kristlike traditsioonidega Aafrika riik muust maailmast isoleerituks kuni kaheks sajandiks
aiast. Puulõiketehnika. Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17. sajandil hakkas puulõige laiemalt levima, saavutades täisküpsuse järgimisel sajandil. Esialgu trükiti ühe paadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas. Puulõigete temaatika oli mitmesugune, kuid tähtsal kohal oli igapäevane elu, mida kujutati realistlikult, kuid sageli humoristlikult ja karikatuurselt, samuti naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad ja muu selline. Värvilise trükigraafika tähtsamad meistrid olid KITAGAWA UTAMARO (1753- 1806), KATSUSHIKA HOKUSAI (1760-1849) ja ANDO HIROSHIGE (1797-1858). Neist
annaabi.ee 
