"puuloomad" - 1 õppematerjal

Eesti talurahva eluolu XIX sajandil

toimetas toas. Levinud olid karjase- ning ka mängulaulud. Viimaseid lauldi pühapäeviti, mil käidi kirikus ning puhati. Mõned levinud töölaulud: Peremees kiidab teopõlve, Kaval sulane kündmas; Karjalaulud: Karjased kadunud, Lambad allatuule, Karjasepõli; Mängulaulud: Mardi tantsulaul, Sirbi viskamine, MÄNGUASJAD Lastel olid ka oma mänguasjad. Vanasti olid mänguasjadeks nukud, mis olid ise tehtud lappidest, käe ja pea olid puust, kiikhobused, klotsid, pulgaloomad, puuloomad ja virr. Puulooma põhimõte oli väga lihtne. Tehti ainult üks tunnus, mis üht looma teisest eristas. Kõik muu olid ebaoluline ja jäeti tegemata nägu, jalad ja enamasti ka saba. Loomad lõigati lepast, sarapuust, pajust ja kasest. Paras otsajupp vesteti alt siledaks. Sellest sai tulevase puulooma kõhualune. Edasi olenes kõik sellest, mis looma taheti. Lehma jaoks vooliti üks pulgaots siledamaks ja tehti sinna kiilukujulise lõikega sarved, mis